ja näidata oma võimu. Kedagi ei huvita, kas seda ka reaalsuses tarbima hakatakse. Rahuolu tekib sel hetkel kui endale midagi soetada ning seetõttu kellestki kõrgemal positsioonil olla. Siin kohal toon näite Virumaa Teatajast, kus üliõpilane Tõnn Sikk tekitab väga selge kujutluspildi tänapäeva ühiskonna inimeste käitumisviisist. "Kuigi pargi vastas asuva kaubamaja avamiseni on veel pool tundi, kostab sealtpoolt loomalikke häälitsusi. Kaubamaja ukse taga tungleb ärev rahvamass. Kell lööb üheksa, uksed avatakse. Inimesed heidavad seljast riided ning tormavad ihualasti ostusaale vallutama. Ei, need ei ssees "Elu ole hullunud nudistid, vaid tavalised inimesed, kes saavad 50% soodustust." E tõelised ja näilised väärtused" kommenteeris autor seda järgmiselt: "Inimvõimed on piiritud, inimesed võivad teha kõik selleks, et paar krooni kokku hoida." See viibki selleni,
need ei tee meid õnnelikumaks. Pigem muudavad need meie elu hoopis raskemaks. Et asju osta, peab olema raha ning et KÕIGE jaoks raha teenida, peab veetma tunde ületööd tehes. Mis on selle hind? Kindlasti perekonnaõnn, kuid ka tervis. Üks näide, kui kaugele on inimesed valmis minema asjade saamise nimel: kuigi pargi vastas asuva kaubamaja avamiseni on veel pool tundi, kostab sealtpoolt loomalikke häälitsusi. Kaubamaja ukse taga tungleb ärev rahvamass. Kell lööb üheksa, uksed avatakse. Inimesed heidavad seljast riided ning tormavad ihualasti ostusaale vallutama. Ei, need ei ole hullunud nudistid, vaid tavalised inimesed, kes saavad 50% soodustust. Essees "Elu tõelised ja näilised väärtused" kommenteeris Tõnn Sikk seda järgmiselt: "Inimvõimed on piiritud, inimesed võivad teha kõik selleks, et paar krooni kokku hoida. Mõtlemata sellele, kas neil pakutud kaupa isegi vaja on, loobuvad
seda ka viimase isa suhtumine. Tal puudus peaaegu igasugune huvi oma poja vastu. Ainuke, kes Rénel oli, oli tema õde Amélie, kes oli ühtlasi ka tema ainus mängukaaslane, kalleim tema elus. Kõige hirmutavam avastus on see, kui tunneme, et oleme siin maailmas ihuüksi. Muutume justkui iseenda vangideks. Réne lahkub lapsepõlve kodust pärast isa surma, sest viimane jättis selle vanemale vennale. Ta läheb reisima. Ta külastab Itaaliat, Kreekat, Sotimaad. Ta põgeneb, tungleb piiridest välja, kuid ta ei leia kuskil rahuldust. Ta näeb neid imelisi paiku, kuid need ei paku talle mitte mingisugust silmailu. Viimaks naaseb ta Prantsusmaale. Ta läheb elama metsa, et olla muust maailmast nii eraldatud kui võimalik. Réne on oma eluga tupikus, ta ei tea, mida ta elult tahab ning ta muudkui otsib, et leida.Réne on üksi. Ta peab ennast otsivat armastust, samas varjutab ka tema mõtteid surmasoov, mille tema õde suudab minema peletada
rüseluses ja Faust ta tappis ei jäänud Faust sinna oma tegudele vastust anda, vaid kuulas Mefistofelese nõuannet ja läks minema. Faust ei ole ei kurjategija ega ka tigestunud mässaja. Pigem on ta valgustaja ja utopist, kes usaldas loodust, kuid ei osanud tunnetada iseennast ja oma jõudu. Mefistofeles nimetab Fausti irooniliselt Maa pojaks. Mefistofeles ütleb: Ta saatuselt sai vaimu haruldase, mis peatumatult tungleb edasi ja maiseid rõõmusid ei lase tal rahus maitsta iialgi. Kui teda oma ringi veab nüüd lame elu pealispind, siis liimile ta jääma peab. Ehk küll ta täitmatuses rind võib maitsvaid sööke, jooge igatseda, kuid nälga temalt need ei vii.
,,Peegelpildid" on ainulaadne etendus, kus tantsijad lähevad mängleva kergusega kaasa muusikute ootamatute improvisatsioonidega. Iga etendus on kordumatu! · "Changing Images"RUSSELL ADAMSONI TANTSUTRUPP (Jamaika / Soome / USA) "Changing Images" vaatleb muusikat ja tantsu kui muutlikku poeesiat, manipuleerides helide ja liigutustega. Koosmõjus luuakse võimas aura, mille intensiivsus tungleb aistingu poole nimega sensatsioon. Täiuslikust vitaalsusest kantud emotsioonid sünnivad vestluses iga noodi ja sammu vahel iga uus emotsioon on vastus rütmile ja svingi tunnetusele. · Jazzballett "Black and White"-Russell Adamson on öelnud selle etenduse kohta: "Kutsun teid rännakule läbi erinevate bluesi-meeleolude. Ühel hetkel valdab sind ootusärevus, siis oled armunud ja õnnelik ning jalutad kui kõrgustes.
tunnustatakse mõistuse enda tegevust kui kõige kindlamat teed tõdede selgitamisel ning leidmisel. Kõik oleks hästi, kui . . T. fikseeriks ja peaks kindlana silmas teatud algtõdesid, millele ta ehitaks kui nurgakividele. Aga ei, . . T. on skeptik, ta elumõistmine on liiga puretud relativismist; ta tarvitab küll intensiivselt antiteetilist arendust, kuid ei jõua lahenduseni. Nii tekibki olukord, et autor tungleb tõde otsima, tal oleksid ka nagu olemas mingid algtõed, kuid ta hoidub sellest, taandub relativismi - ses õilsas tungis, et leida veel kindlamat algtõde, seda tõdede tõde ennast. Kuid seda ei leita, ja nii looribki autori vaimset tegevust skeptitsism ja arutlus võtab mõnigi kord sofistliku ilme. Selle kõigega on ühenduses . H. Tammsaare tugev intellektuaalne kallak, sugulasprobleemide ümber tiirlemine,
23. Ene Mihkelsoni looming (,,Ahasveeruse uni", ,,Katkuhaud" jm). Pakub silmapaistva näide isikliku luulekeele võimalikkusest. Luules vabavärss, mis liigub rangema ja vabama rütmistatuse piiril. Mängib väga palju siirdega. Luules enesekesksus, luule-mina otsiks nagu kogu aeg pidepunkte. Fragmentariseeritud mõtlemine, palju krüptilist kujundlikkust. Poeetika on allegooriline varemete-poeetika, kõik otse öeldu tähendab siin alati veel midagi muud, pinna all tungleb ajalugu, mille surve ja jõud muudab teksti ruumiliseks. Esimene luulekogu ,,Selle talve laused" (1978). 1980ndatel II poolel muutused, mis on varasema edasiarendus: ,,Tulek on su saatus" (1987). Proosa: Sotsiaalne mäluteraapia 1980ndatel, vaadatakse Eesti lähiminevikku (1940-50ndad), tollast mentaliteeti ja atmosfääri. Stalinismi ängistusest välja kirjutamine. Mineviku kujutamine realistlikult. Ka Mihkelson juhindub tõetarbest.
Van Goghi eluajal ei leidnud te ma kunst tunnustust. Eluajal m üüs vaid ühe töö! Elas tänu venna Theo toetusele. Loomingu iseloomustus Van G ogh maalis portreid, natüür morte, maastikke k õike, mida nägi. Te ma maalides valitseb rahutu m e eleolu. Vor mid on nurgelised, j õulised. Värvid on intensiivsed, heledad. Eriti ar mastas helekollast. Üks le m mik m otiive päevalilled. Maalide üld mulje kõik liigub, väriseb, voogab, tungleb. Rahutuid vor me ümbritseb siiski kindel kontuur. Van Gogh defor me erib, m o onutab loodust. Loodus on van Goghile ettekäändeks uue, pildireaalsuse loo misel. Paul Cèzanne (1839-1906) Elulugu Elu väliselt sünd mustevaene. Nooruses õppis õigusteadust, kuid 1860. aastate algul läks Pariisi kunsti õppi ma. Kunstikooli ei saanud sisse. Õppis palju vanadelt m eistritelt, nende töid Louvre `is kope erides. 1880
vormimotiveerija, rangest vormist kinnipidaja luules). Tõnu Õnnepalu alguses loodussõbralik luuletaja. 1980-90ndate vahetusel hakkas silma midagi enamat. Hirv ja Õnnepalu estetiseeriv joon. Olulisem kirjanduslooliselt mõlemad lähtuvad 19.saj lõpu ja 20.saj alguse sümbolistlikust traditsioonist. Doris Kareva, Rein Raud, Mats Traat, Eeva Park, Andres Ehin, Ene Mihkelson (Mihkelsoni poeetika on allegooriline varemete- poeetika, öeldu pinna all tungleb ajalugu, mille surve ja jõud muudab teksti ruumiliseks), Jaan Kaplinski, Paul-Eerik Rummo, Toomas Raudam, Jüri Talvet, Reet Sool, Katrin Väli (Katrin Hallas), Karl Martin Sinijärv, Jaan Malin, (:) kivisildnik, Hasso Krull (Kaasaegset Eesti luulet määraval viisil mõjutanud. Jätkanud kaasaegse luule mõeldavas keskpunktis. Paljusid nooremaid autoreid mõjutanud. Krulli luule: lihtne, kordused, tsiteerimine. Vastab ettekujutusele luulest tänapäeval. Vabavärsiline luule, kujundlik
„Tema oli meie võim ja vägi , me teadsime vaid, et ta puhkab kusagil sügaval ja tõuseb siis, kui me kõik koos teda kutsume.“(lk42) Vana metsarahvas räägi kuidas nad Põhja Konna kutsusid. „Need on niisugused vanad muinasjutud, mis on välja mõeldud üksnes selleks, et leida igale keerulisele asjale lihtne põhjus.“(lk43) Vootel räägib Põhja Konnast kui muinasjutt. „Meeme, kes oli seadnud eesmärgiks oma rahva päästmine ja raudmeeste tapmise, nägi, et see rahvas tungleb vabatahtlikult nendesamade raudmeeste uste taga...Milleks pidi Meeme veel võitlema? Ta nägi, et inimesed ei vaja tema abi.“(lk50) Leeme otsingul Põhja Konnani viiva võtme nimel küsib Vootelt missugne tegelane on Meeme ja Vootel siis räägib mis tema kohta teada on. „Kas see värdjas ujuda oskab“(lk62) Inimahvide poolt aretatud hiigel täi ujumas püha järves. Kui Ints, Pärt ja Leeme temaga jalutama läksid. „’See on ju järvehaldjas ise
annaabi.ee 
