Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tundravöönd (0)

1 Hindamata
Punktid




    TUNDRAVÖÖND Tundra nimetus pärineb soome  keelest, tunturi tähendab puudeta 
künkaid ja mägesid. Lähisarktilises  ja arktilises kliimavöötmes esinevad  puudeta taimekooslused on tundra. 
Lühike suvi on polaarpäikese tõttu  valgusküllane kuid niiske ja jahe.  Talved on polaaröö tõttu pimedad, 
külmad, lumevaesed ja tuulised.  Suvel sulab igikeltsa pindmine kiht 
üles, siis on maapind kõikjal märg.  Taimekasvuperiood on väga lühike,  taimed kidurad ja madalad.


    Mullastik on vähe arenenud, sest taimestik  ei anna orgaanilisi jäänuseid ja igikelts  ei võimalda huumuse teket. 
Tundravöönd hõlmab 200-1000 km 
laiuse maismaariba taiga ja jäävööndi  vahel.Tundra on kaetud sammalde, 
samblike ja puhmastaimedega. Talvel 
külmub vesi ja paisuv jää lõhub 
pinnast, külmalõhedesse koguneb lumi  ja seal on taimedel soodsam talvituda. 
Talvel lumeta pindadel peavad vastu 
ainult kooriksamblikud ja vetikad.  Tundrataimedest kasvab meilgi 
tuttavaid vaevakaske, sinikat, leesikat, 
kanarbikku. Paljud taimed kasvavad  padjanditena, õitsevad ja viljuvad 
kiiresti.


    Tundras on palju soid, kuid turbakiht  on siin õhuke. Tundravööndi karmi kliimaga on  kohastunud vähe liike, nt  lemmingud. Siin elavad porod ja 
karibuud, süües samblikke, kes  talvel liiguvad metsavööndisse  toituma. Ranniku lähedal on palju 
kalu, kaljustel meresaartel  pesitsevad kolooniatena  kalatoidulised merelinnud, nt 
lunnid, algid, krüüslid, ürrid.


    Inimesi elab tundras vähe. Asulad on tavaliselt  väikesed ja koondunud jõgede äärde või  rannikule, kus liiklemine on hõlpsam. Külmas  kliimas on põhiline riietus nahkadest.  põhjapõdrakasvatus, küttimine ja kalapüük.  Põlluharimisega ei ole võimalik tundras  tegelda. Teede ja elamute ehitamist raskendab  igikelts. Majad ehitatakse sageli vaiadele, et  vältida igikeltsa sulamist ning majade vajumist.  Viimasel ajal on tundrasse tekkinud uusi  elatusallikaid ja paljud inimesed  lõunapoolsetest piirkondadest on kas ajutiselt  või päriselt sinna elama asunud. Tööd leitakse  peamiselt maavarade kaevandamisel.  Ameerikas Alaska poolsaarel ammutatakse  naftat ja maagaasi, Skandinaavias, Siberis ja  Põhja-Kanadas kaevandatakse metallimaake.  Tundravööndi rannikualadele on rajatud suuri  meresadamaid, on tekkinud linnu vabrikute,  kaupluste, koolide, haiglate ja muu eluks  vajalikuga. Tundra põliselanikudki on  muutunud paiksemaks ja nende elu hakkab  meenutama meie oma.


   

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5

Tundravöönd #1 Tundravöönd #2 Tundravöönd #3 Tundravöönd #4 Tundravöönd #5
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-03-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Gretekeg Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tundra
2
doc

Tundra

TUNDRA Mari Mäekivi 8c. 1.Asend Loodusvööndina esineb tundravöönd vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkeral puudub vastaval laiuskraadil maismaa. Tundravöönd hõlmab tuhandete kilomeetrite pikkuse riba ümber Põhja- Jäämere. Tundravöönd piirneb ühelt poolt arktiliste külmakõrbetega ja teiselt poolt metsavööndiga.Ta hõlmab Euraasia ja Põhja-Ameerika mandri põhjapoolse 500-1000 km laiuse ala.Tundravööndi ulatus sõltub suuresti maailmamere ja hoovuste mõjust. Euroopa põhjaosas soojendab Põhja-Atlandi hoovus õhku nii palju, et tundravöönd ei ulatu kaugemale kui 70° pl. Kesk-Siberis, kuhu ookeanidelt tulevad soojad õhumassid ei jõua, on tundravöönd aga hoopis ulatuslikum, küündides juba 60° pl

Geograafia
Tundrad
5
doc

Tundrad

Tundrad Rakvere Reaalgümnaasium Helena Kirs 8.R klass 17.02 2011/2012 Sisukord: · Üldinfo · Taimestik · Loomastik · Kliima · Tundrates elavad inimesed Tundrad Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurapuud ja põõsad. Tavaliste puude kasvamist takistavad madalad õhutemperatuurid, lühike vegetatsiooniperiood ja igikelts. Tundra nimetus tuleb saamikeelsest sõnast tndâr, mis tähendab kõrget metsatut ala. Tundra esineb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ja lähisarktilises kliimavöötmes paiknevatel saartel, kuid ka lõunapoolkeral Antarktika rannikul ja lähedastel saartel ning kõrgmägedel. Tundrat võib jagada kolmeks: 1) arktiline tundra ­ põhjapoolkeral vööndina Põhja-Jäämere lähistel, Põhja--Ameerikas, Gröönimaa edelarannikul ja mujal. 2) antarktiline tundra ­ lõunapoolkeral

Geograafia
Tundrad
8
docx

Tundrad

Tundra nimetus tuleb soomekeelsest sõnast tunturi, mis tähendab kõrget metsatut ala. Tundra esineb kõikjal Põhja-Jäämere rannikul. Tundrat võib jagada kaheks: 1. arktiline ­ põhjapooluse lähedal 2. mägitundra e. alpiinne ­ kõrgel mägedes (sõltub laiuskraadist, vt. täpsemalt kõrgusvööndilisuse alt) Aasia ja Põhja-Ameerika tundrad on väga sarnased. Neist erineb Euroopa tundra, mis jääb Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse mõjupiirkonda. Kliima on seal merelisem, talv märksa pehmem ja lumerohkem. Sellepärast esineb Euroopa tundras igikeltsa vaid laiguti ning taimestik on rikkalikum. Lõunas läheb tundra pikkamisi üle metsatundraks. See on

Geograafia
TUNDRA
20
docx

TUNDRA

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx 8. klass TUNDRA Referaat xxxxxxx SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1.TUNDRA.................................................................................................................................3 1.1Kliima.................................................................................................................................4 1.2Taimestik........

Geograafia
Euroopa loodusvööndid ja inimeste elu nendes
14
docx

Euroopa loodusvööndid ja inimeste elu nendes

· Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimeste elu rohtlas 3. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS .....................................................6 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene leht- ja segametsavööndis 4. PARASVÖÖTME OKASMETS ...................................................................8 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene okasmetsavööndis 5. TUNDRA .............................................................................................10 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene tundravööndis 6. JÄÄVÖÖND..........................................................................................12 KOKKUVÕTTE Sissejuhatus Kirjutan referaadi Euroopa loodusvöönditest ja inimeste elu nendes. Tahan saada rohkem teada milline on Euroopa loodus. Euroopas esinevad erinevad loodusvööndid

Geograafia
Loodusvööndid
10
docx

Loodusvööndid

Skandinaavia poolsaarel laplased ja saamid Taimõri poolsaarest Valge neenetsid mereni Kanada põhjaosas ja eskimod ja inuitid Gröönimaal Kirde-Siberis tsuktsid Keskkonnaprobleemid Inimtegevuse laienemisega tundras suureneb keskkonna saastumise oht, sest tundra loodus on inimmõju suhtes eriti õrn. v Raskete roomikautode ja mootorkelkude järjest suurem kasutamine kahjustab pinnast ja taimkatet. Lühikese ja jaheda suve jooksul ei jõua taimkate taastuda. Nii jätavad roomikauto jäljed armid tundrapinnasesse kümneteks aastateks. v Puuraukude ümbruses on naftaga reostunud endised puhtad järved ja jõed, hukkuvad kalad ja linnud.

Geograafia
Geograafia kordamine 8 klass
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

· Polaarjoonte ja pooluste vahel. · Mõõdetud kõige madakam temperatuur ­89.3 oC Vostoki uurimisjaamas. · Laskuvad õhuvoolud, puhuvad tugevad tuuled. · põhiliseks loodusmaastikuks on külmakõrbed : jääliustikud, jääväljad · Põhja jäämeri, Gröönimaa, mõningad Ameerika ja Euraasia saared. LÄHISARKTILINE KLIIMAVÖÖDE ­ · Talv väga külm. Suvi lühike ja jahe. · Talvel arktilised õhumassid, kuid suvel parasvöötmeõhumassid. · Loodusmaastikuks tundra, üldiselt lage, tasane ala, vahel ka mägisem reljeef. Puhmad PARASVÖÖDE ­ · 40´ndatel laiuskraadidel ja polaarvöötmete vahel. · 4 aastaaega ja muutuv. · Eristatakse merelise ja mandrilise ning ülemineku kliima valdkondi. · Metsad, stepid, poolkõrbed, kõrbed. · Põhjapool okasmetsad, segametsad siis lehtmetsad, stepid (rohumaad). Selle vöötme lõunaosas on kõrbed ja poolkõrbed. LÄHISTROOPILINE KLIIMAVÖÖDE ­

Geograafia
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun