Näitks pöidla arenemine nutiseadme kasutamisel ja selgroo asendi muutumine istuva eluviisi tagajärjena. Inimlikkuse kaotamiseni see aga vaevalt viib, sest tunded ja emotsioonid kinnitavad endiselt meie loomuse erilisust. Inimesed on sajanditega elanud üle suuri muutusi ning just nüüd peaksime olema piisavalt targad, et ka tehnikat aktsepteerida. Teaduse areng on kindlasti mitmes mõttes praeguse heaolu tugipunktiks. Teadus on viinud meid ümbritseva mõistmiseni, selle tundmiseni ja tänu sellele ka enese efektiivsema aitamiseni, alates meditsiinist kui elupäästjast ning lõpetades füüsikaga, mis osaleb kõige materjaalse korraldadamisel. Ka maailmale pilgu heites näeme, et kohtadel, mis teaduse loodud reegelid tunnistavad, läheb paremini. Jääb aga küsimus, kas meie võit on loodusele kaotus ja kus jookseb piir. Tahame küll aina rohkem teada, kuid see ei pruugi alati vajalik ning tarbekas olla
südame võita. Faust hülgab Margarete selle pärast, et Faust hülgab Margarete sest, et kolme täiesti süütu näol. ema, kellele Margarita kogemata liiga palju unerohtu annab, viimase vend, kelle Faust ebaausas kahevõitluses tapab ja lõpuks nende ühine laps, kelle Margarita uputab, kui ta on meeltesegaduses ja lootusetu. 5. Faust leiab enda elu mõtte sellest, et kuidas ta tunneb elu katsumusi ja tundmiseni. Faust leidis mõtte tegutsemisiha ja töö kaudu. Faust leiab oma elu mõtte juba igivanana ning mõistab, et inimese ülim eesmärk on töötada kogu inimkonna hüvanguks. Millise lepingu sõlmiksin kuradiga Mina sõlmiksin kuradiga sellise lepingu, kus kurat aitaks kõiki inimesi ja vajadusel inimesed aitaksid kuradit. See leping seisneb selles, et kurat peab kõiki inimesi aitama ja olema inimeste vastu hea ja abivalmis
kuulus, 20.saj kuulutati moodsa maailmaluule eelkäijaks. Kuulsaim teos: "Tiiger". William Wordsworth-Avaldas koos S.T. Coleridge'iga luulekogu "Lüürilised ballaadid". Suurepärane looduslüürik ning luulekeele uuendaja. Iseloomustab teoseid: värske ja kerge poeetiline väljendus, argikeele sulandamine luulesse. Loodus!! Nägi ilu igapäevastes asjades. Samuel Taylor Coleridge- Kirjutas lopsakalt fantaasiat ja värviküllast luulet. Ime lummuses võib inimene jõuda jumaliku tõe tundmiseni. Hindas folkloori(eriti rahvaballaade). Romantikute põlvkona tähtsaim kirjanduskriitik. George Gordon Byron- Lapsepõlv möödus karmi ja maalilise looduse keskel. Esimesed loomingulised katsed olid lembeluules. "Jõudetunnid"- nooruslikud värsid armuelamustest ja meenutustest lapsepõlvest. Loodus=vabadus. Byronism-romantiline maailmavaade. Romantismi eredaim geenius, vabadusvõitleja ja suur humanist. Mõjutas tohutult kaasaegset ja hilisemat kirjandust.
Suhtlemistõkked on teesulud, mis ei lase tähendustel kohale jõuda, need on kõigi inimeste vahel ning nad muudavad suhtlemise raskemaks ja keerulisemaks, kui enamik meist seda oodata oskab. Need on kõrge riskiastmega reaktsioonid- nende mõju suhtlemisele on sageli negatiivne ning sageli kahandavad nad teise osapoole eneseväärikust. Nad kalduvad esile kutsuma kaitsehoiakut, vastupanu ja pahameelt. Nad võivad viia sõltuvuse, tagasitõmbumis või ebapädevuse tundmiseni. Nad on ka tunnetebarjäärid- kasutades suhtlustõkkeid on ebatõenäoline, et läbi pääsevad ka tegelikud tunded. Miks informatsioon ei jõua pärale? Üheks põhjuseks võib olla mitmeastmeline suhtlemine, mis põhjustab palju infokadusid, -moonutisi jne. Põhjuseks võib olla ka kommunikatsiooni vahendatus. Kuid mis veel? Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked. Kõike seda, mis raskendab informatsiooni kohalejõudmist, sellest arusaamist, nimetatakse suhtlemistõketeks.
stereotüüpsete käitumismudelitena, tundeelu raskustena või kehalistehaigusnähetena. Vanemate väärkujutlused võivad põhjustada lapse tundeelus tõsiseid probleeme. Lasta ei nähta selklisena, nagu ta on, vaid ettekujutusse temast sisestatakse omalaadseid võõrkehasid, omadusi ja iseloomujooni, mis pole lapsele omased. Seejärel elatakse oma ettekujutusse siise, justkui laps olekski nende väärkujutluse taoline. Lapse ,, tõeline ise" hägustub ära tundmiseni; vanemate jaoks on see algusest peale kadunud ja lapse enda jaoks jääb see välja kujunemata. Lapse turvaline kiindmussuhe põhineb õigel teabel- teisisõnu ettearvatavusel- ja sellel, et laps tohib suhtluses ilmutada igasuguseid tundeid. Stress väljendub ebameeldiva subjektiivse kogemusena ja muutusena käitumises. Stressiseisundi tagapõhjal on hulk neurokeemilisi reaktsioone. Imiku pikaajaline ja tõsine
See, kes kõige rohkem suutis näha, kuni kõige vähem näinud inimeseni: 1) filosoof 2) valitseja, sõjakas ja valitsemisvõimeline inimene 3) riigimees, tootja, peremees 4) hoolas kehaliste harjutuste tegija e. askeet või ravija 5) ettekuulutaja või see kes pühendatud saladustesse (prohvetid ja maagid) 6) poeet, näitleja jms. (P. leiab, et kunst on mõistuse seisukohast kõlbmatu, sest kunstiteos on vaid jäljenduste jäljendus- see ei vii ideede tundmiseni. Pealegi toetub kunst tunnetele, mitte mõistusele. Luulejumalanna hullutab luuletaja ja kasutab teda kõnetoruna, tekitades luuletajas ja publikus kurbust, rõõmu, ahastust vms. Luuletaja kõnes võib olla küll mõistust ja tarkust, kuid tema tööriistaks ei ole tema enda mõistus, vaid jumalik vaimustus. Luuletuse sünd eeldab mõistuse mõju lakkamist.) 7) käsitööline või põllumees
Ent asja sisuline olemus peitub selles, et patt oli hea ja kurja tundmise puu viljade söömisele järgnenud seisund, ning selles kontekstis kerkib esile mao valelik väide, et hea ja kurja tundmaõppimine teeb inimesed Jumalaga sarnaseks. Seejärel öeldakse, et inimesed on selle puu vilju söönud. Sisuliselt on selge, et vili on väline kujund see kuulub üksnes meelelise esituslaadi juurde. Tegelikult tähendab see, et inimkond on ise jõudnud hea ja kurja tundmiseni, ja see teadmine, see eristus, on kurjuse allikaks, see ongi iseenesest kuri. Kurjus asetatakse tunnetusprotsessi, teadvusesse. Eedeni aia lugu lugu kujutab süütut inimkonda, kes elab vahetus ühtsuses Jumala ja loodusega, kuid sellistes tingimustes ei ole inimesed teadlikud oma subjektiivsusest ja vaimust. Teadmiste puu vilja söömine õpetab inimest tundma head ja kurja, andes talle tunnetuse, et iseseisvate valikute tegemine võib kaasa tuua nii head kui halba. Nõnda sünnib
· Relatiivsuse tunnetamine; kõik olev on liikuvuses; voorused on arukus ja mõistus; enesevaatlus, haridus, isiksuse loob kultuur. John Bunyan · Aktiivne puritaan; ,,Palveränduri teekond". Võistles edu poolest Piibli endaga. · Ei kasuta baroki keerulist kujudlikkust; räägib rahvale arusaadavas keeles oma unenäost, kus kristlase palverännakul tulevad tema teele igasugused allegoorilised tegelased (Tarkus, Vagadus, Paganlus). Nendega vesteldes jõuab tõe tundmiseni. · Igal pool on moraalne mõte kõlbelises selginemises. Peamiseks abistajaks puhastumisele on kannatus ja usk lunastusse. Grimmelshausen 20 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · Tema teosega ,,Simplicissimus" algab saksa romaan. Tollase saksa barokk-kirjanduse esindusteos. Eeskujuks kelmiromaanid, kirev olustikuline seiklus La Fayette
liikuvuses. Voorused on arukus, mõistus, enesevaatlus, haridus. Isiksuse loob kultuur. J. Bunyan oli aktiivne puritaan. Tema peateos ,,Palveränduri teekond" võistles edu poolest piibliga. Bunyan ei kasuta baroki keerulist kujundlikkust, vaid räägib rahvale arusaadavas keeles. Nii ka peateoses räägib arusaadavalt unenäost, kus kristlase palverännakul tulevad tema teele ette allegoorilised tegelased, nt Hirm, Tarkus, kellega vesteldes jõuab kristlane tõe tundmiseni. Igal pool on moraalne mõte kõlbelises selginemises. Peamised kristlase abistajad on lootus ja usk lunastusse. Grimmelshauseni teosest ,,Simplicissimus" saab alguse saksa romaan, mis on saksa barokk-kirjanduse esikteos. Eeskujuks võetud kelmiromaanid ja kirev olustikuline seiklus. La Fayette'i ,,Cleves'i printsess" on armastusromaan, mis on uudne selle poolest, et pastoraalse idülli asemel kujutatakse reaalset pilti sajand varasemast Prantsusmaast
annaabi.ee 
