Laias laastus on nii kosmiline kui ka litosfääri radioaktiivsete ainete kiirgus ökoloogiliselt tähtsusetu, kuid tuumajaamade ja -relvade kasutuselevôtt on olukorda muutnud. Môôdukas kiirgus (10-200 röntgenid, R) stimuleerib taimi, parandab idanevust ja tôusmete kasvu; > 1000 R kutsub esile mutatsioone ja väärarendeid; veel suurem kiirus pidurdab taime kasvu vôi on tappev. Kiirituse môju on ohtlikum intensiivse kasvu perioodil. Kôige tundlikumad on okaspuud ja kôige tundetumad samblikud ja samblad. 2) Mineraalained: kôigil elusorganismidel on vaja C, N, O, P, S, Zn, Fe, Mn, H, Mg, K, Ca ja Mo. Loomadel lisaks Na ja Cl (seepärast soolane toit kasulik). Vees on limiteerivateks P, Fe, ja N. Maismaal limiteerivaks N, harva ka K ja P. 3) Vesi: vesikeskkond on olnud elu lätteks ja siiamaani kôik peale kôrgemate riikide (taimed, loomad, seened) on sôltuvuses veekeskkonnast, kasvôi mônes elufaasis; organismide sisekeskkonnas on aga vesi säilitanud oma tähtsuse
laastus on nii kosmiline kui ka litosfääri radioaktiivsete ainete kiirgus ökoloogiliselt tähtsusetu, kuid tuumajaamade- ja relvade kasutuselevõtt on olukorda muutnud. Mõõdukas kiirgus (10-200 röntgenid, R) stimuleerib taimi, parandab idanevust ja tõusmete kasvu; > 1000 R kutsub esile mutatsioone ja väärarendeid; veel suurem kiirus pidurdab taime kasvu või on tappev. Kiirituse mõju on ohtlikum intensiivse kasvu perioodil. Kõige tundlikumad on okaspuud ja kõige tundetumad samblikud ja samblad. 2) Mineraalained: kõigil elusorganismidel on vaja C, N, O, P, S, Zn, Fe, Mn, H, Mg, K, Ca ja Mo. Loomadel lisaks Na ja Cl (seepärast soolane toit kasulik). Vees on limiteerivateks P, Fe, ja N. Maismaal limiteerivaks N, harva ka K ja P. 3) Vesi: vesikeskkond on olnud elu lätteks ja siiamaani kõik peale kõrgemate riikide (taimed, loomad, seened) on sõltuvuses veekeskkonnast, kasvõi mõnes elufaasis; organismide
Kui esimese reesuspositiivse lapse sünnitamisel satub ema organismi veidi lapse verd, moodustuvad emal selle vastu antikehad. Ja teise reesuspositiivse lapse arengu korral lähevad ema kehast antikehad lapse organismi ja hakkavad vererakke hävitama. (pärast lapse sündi tehakse totaalne verevahetus) Füüsikalised ökogeneetilised tegurid : 1. tundlikkus UV-kiirgusele : · rassiti erinev (tundlikumad on valge rassi sinisilmsed blondiinid ja punapead. Ja tundetumad musta rassi esindajad) · UV-kiirgus ohustab eriti näonahka, huuli ja silmi. · valge rassi elanike loomulikeks kaitsefaktoriteks on melaniini süntees, naha paksenemine ja higistamine. · UV- kiirgus on vajalik vitamiin D sünteesiks nahas. · Kunstlikult saab end kaitsta päikseprillide(klaasist), päevituskreemi ja UV-filtriga huulepulgaga. 2. Tolm Populatsioonis on 3-5% inimesi, kellel keskmisest suurem tolmusus on eelsoodumuseks
Pole peptidoglükaani, ei toimi. 11. Kus on looduses levinud lüsosüüm ja miks just nendes keskkondades? Leidub lüsosüüm leidub inimese keha eritistes (pisarad, sülg, piim). Immuunsüsteemi katsemehhanism, mis võitleb bakteriaalste infektsioonidega. 12. Milline on lüsosüümi toime gramnegatiivsetele ja –positiivsetele bakteritele? G(+) on vastuvõtlikud lüsosüümile, kuna lagundab NAM ja NAG vahelise 1,4-β-glükosiidsideme. G(-) on tundetumad, kuna neil on lipopolüsahhariidne välismembraan. 13. Mis tähtsus on rakkude fikseerimisel preparaadi alusklaasil? Rakud kleepuvad alusklaasile paremini ja värv difundeerub paremini rakku. 14. Mis eelis on rakkude keemilisel fikseerimisel? Muudab vähem rakkude morfoloogiat kui nt kuumfikseerimine 15. Mis on peptidoglükaan. Polümeerne molekul rakukestas, polüsahhariidse ahela moodustavad NAM (N-
võivad ka üksteist abistada (eritada kasvufaktoreid näiteks) või lagundada toksikante. Ühe organismi eritatud produktid võivad olla kasutatavad teise bakteri poolt. Biokiles moodustuvad erineva hapnikusisaldusega kohad, kus saavad elada erineva hapnikunõudlusega mikroobid. Näiteks aeroobid kasutavad ära hapniku ja loovad soodsad tingimused hapnikukartlike bakterite jaoks. Biokiles toimub ka geenide ülekanne bakterite vahel. Biokiles on bakterid tundetumad antibiootikumidele, sest lima takistab antibiootikumide difusiooni rakkudeni. Mikroorganismide paljunemine ja kasv. · Enamik baktereid paljuneb pooldumise teel. · Tekkivad tütarrakud on ühesuurused ja geneetiliselt identsed. · Enne pooldumist toimub kromosoomi replikatsioon ja kumbi tütarrakk saa sellest koopia. · Plasmiidid võivad jaguneda tütarrakkude vahel ebavõrdselt ja kui ei ole peal selektiivset
kuskilt kinni hoida ja loota, et toitained raku lähedale satuvad (näiteks veevooluga jne). Biokiles kujunevad välja kooslused, kus koosluse elanikud konkureerivad üksteisega, aga võivad ka üksteist abistada (eritada kasvufaktoreid näiteks) või lagundada toksikante. Ühe organismi eritatud produktid võivad olla kasutatavad teise bakteri poolt. OHTLIKKUS INIMESTELE: Biokiles on bakterid tundetumad antibiootikumidele, sest lina takistab antibiootikumide difusiooni rakkudeni. Piilid on valgulised jätked bakterite pinnal, mille põhifunktsiooniks on rakkude kleepimine pinnale e.adhesioon. Erandiks on tüüp IV piilid, mille abil saab rakk ka liikuda. Piilide diameeter on 3-25 nm ja pikkus on 0.3-12 m (keskmiselt 1 m). Seega on nad enamasti viburitest lühemad. Piilide tipus on adhesiinid, mis tunnevad ära retseptori seostuspinnal
Kui esimese reesuspositiivse lapse sünnitamisel satub ema organismi veidi lapse verd, moodustuvad emal selle vastu antikehad. Ja teise reesuspositiivse lapse arengu korral lähevad ema kehast antikehad lapse organismi ja hakkavad vererakke hävitama. (pärast lapse sündi tehakse totaalne verevahetus) Füüsikalised ökogeneetilised tegurid : 1. tundlikkus UV-kiirgusele : · rassiti erinev (tundlikumad on valge rassi sinisilmsed blondiinid ja punapead. Ja tundetumad musta rassi esindajad) · UV-kiirgus ohustab eriti näonahka, huuli ja silmi. · valge rassi elanike loomulikeks kaitsefaktoriteks on melaniini süntees, naha paksenemine ja higistamine. · UV- kiirgus on vajalik vitamiin D sünteesiks nahas. · Kunstlikult saab end kaitsta päikseprillide(klaasist), päevituskreemi ja UV- filtriga huulepulgaga. 2. Tolm Populatsioonis on 3-5% inimesi, kellel keskmisest suurem tolmusus on eelsoodumuseks astma tekkeks.
Biokiles kujunevad välja kooslused, kus koosluse elanikud konkureerivad üksteisega, aga võivad ka üksteist abistada (eritada kasvufaktoreid näiteks) või lagundada toksikante. Ühe organismi eritatud produktid võivad olla kasutatavad teise bakteri poolt. Biokiles moodustuvad erineva hapnikusisaldusega piirkonnad, kus saavad elada erineva hapnikunõudlusega mikroobid. Näiteks aeroobid kasutavad ära hapniku ja loovad soodsad tingimused hapnikukartlike bakterite jaoks. Biokiles on bakterid tundetumad antibiootikumidele, sest lima takistab antibiootikumide difusiooni rakkudeni. Ka võib üks biokile bakter lagundada oma eksoensüümiga antibiootikumi ja kaitsta sellega naabrit. Hambakatt on biokile, milles on erinevaid baktereid. Streptococcus jt liigid sünteesivad rakuväliseid ja rakupinnaga seotud polüsahhariide, mis moodustavad hambaemaili pinnal paksu võrgustiku, milles bakterid kinnitunud ja nende elutegevus on madal. Biokiles on bakterid kaitstud antibiootikumide eest.
Polümüksiin B märklauaks on tsütoplasmamembraan, millesse antibiootikum poeb oma hüdrofoobse sabaga ning destabiliseerib fosfolipiidset kaksikkihti. Salmonella typhimurium'il ja E. coli'l on teada polümüksiin B resistentsed tüved, mis taluvad kuni 100 korda kõrgemat polümüksiin B kontsentratsiooni võrreldes metsiktüvega. Leiti, et resistentsete tüvede LPS-des on toimunud muutused, mis vähendavad LPS vajadust katioonide stabiliseeriva toime järele ning seega on tundetumad EDTA-le ning polümüksiin B-le. Nende bakterite LPS-d sisaldasid 4 6 korda rohkem 4-aminoarabinoosi ja fosfoetanoolamiine lipiid-A fosfaatide esterfikatsiooni tulemusena, mis vähendasid LPS negatiivset laengut ning naabermolekuli tõukumist. Selle tulemusena muutus välismembraan tihedamaks, mis omakorda vähendas antibiootikumi difundeerumist lipiidkihti. Antibiootikumide läbiliikumine poriinidest sõltub antibiootikumi omadustest ja pH-st
annaabi.ee 
