pulmades.Ka pere kõik lapsed olid musikaalsed, neist neli said muusikuteks.Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid enamasti seotud viiuli- ja kitarrimänguga. 12-aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma "Vanemuise" esiviiuldaja juures. 1902. aastast, kui Eller õppis Tartu Reaalkoolis, õpetas teda Tartu saksa orkestri kmeister Eduard Wähner. Käe paranedes hakkas Eller elatise teenimiseks taas viiulit mängima - ta tegi kinodes tummfilmidele saatemuusikat, mängis mitmes suveks komplekteeritud orkestris. 1913. a. astus ta taas Peterburi konservatooriumi. Sügisel 1920 kolis Eller koos abikaasaga Tartusse ja nad hakkasid tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis: Heino Eller kompositsiooni- ja muusikateoreetiliste ainete ning Anna Eller klaveriõpetajana. Loominguliselt olid Elleri Tartu-aastad (1920-1940) väga rikkad. Tema teoseid esitas sageli "Vanemuise" orkester. Samuti tegi Eller
Venemaal. Ta sai tuntuks ka välismaal, näiteks valiti ta Oxfordi ülikooli auliikmeks; samuti sai ta mitmeid muid aunimetusi ja preemiaid. Sostakovits sündis Petrogradis inseneri peres. Nii ema kui isa huvitasid muusikast, nii algasidki muusikaõpingud 9 aasta vanuses kõigepealt ema juhendamisel ja seejärel muusikakoolis. Üsna pea valmisid esimesed palad. Peale isa surma sattus Dmitri rahalistesse raskustesse. Õnneks leidis ta aga tööd kinos, improviseerides tummfilmidele saatemuusikat. Ta lõpetas konservatooriumis kaks eriala, klaveri ja kompositsiooni. Pärast konservatooriumi lõpetamist tegutses Sostakovits pianisti, helilooja ja õppejõuna (Lenigradi ja Moskva konservatooriumides). Ta suri 1975. aastal Moskvas. Tema loomingusse kuulub 15 sümfooniat, 15 keelpillikvartetti, mõned instrumentaal-kontserdid, 24 prelüüdi ja fuugat klaverile, 2 ooperit, mõned vokaal-sümfoonilised suurvormid, mõned vokaaltsüklid, muusika umbes kolmekümnele filmile jm
mõned vokaal-sümfoonilised suurvormid, mõned vokaaltsüklid, muusika umbes kolmekümnele filmile jm. Sostakovits sündis Petrogradis inseneri peres. Nii ema kui isa huvitasid muusikast, nii algasidki muusikaõpingud 9 aasta vanuses kõigepealt ema juhendamisel ja seejärel muusikakoolis. Üsna pea valmisid esimesed palad. Peale isa surma sattus Dmitri rahalistesse raskustesse. Õnneks leidis ta aga tööd kinos, improviseerides tummfilmidele saatemuusikat. Ta lõpetas konservatooriumis kaks eriala, klaveri ja kompositsiooni. 20. sajandil mõjutasid maailmas muusika arengut mitmed tegurid. Näiteks sõjad, revolutsioonid ning isegi mooda arhitektuuri saavutused. Ka vene helilooja käisid mooda kuntsiga kaasas. KATRE ETTEKANNE! Muusikal on muusikat (avamänge, vahemänge, soololaulu, koore jne) ja tantsu sisaldav lavateos, milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad igaüks omal
"Vanemuises". 1907. a. hakkas Eller Tobiaselt muusikateooria tunde võtma, kavatsedes astuda Peterburi konservatooriumi. Tobiase juures pani Eller kirja ka oma esimesed kompositsioonikatsetused. Juba 1907. aasta sügisel astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuliklassi. Käte ülepingutuse tõttu pidi ta aga viiuliõpingud katkestama ning õppis aastail 1908-1911 hoopis Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas. Käe paranedes hakkas ta taas viiulit mängima. Elatise teenimiseks mängis ta tummfilmidele saatemuusikat. 1913. a. astus ta taas Peterburi konservatooriumi, nüüd kompositsiooni- ja muusikateooria erialale. Peterburi rikkalik kontserdielu võimaldas tutvuda uute muusikasuundadega, mis teda tugevasti mõjutasid. I maailmasõja päevil mängis ta sõjaväeorkestris, õpinguid jätkas 1919. a. Konservatooriumi lõputööks 1920. aastal oli 1. klaverisonaat, mille eksamil esitas Artur Lemba. Õpinguaastaist pärinevad ka
See on kajastunud Norman Bates'i karakteris filmis "Psycho". Kui Hitchcock sai 14 aastaseks, siis ta isa suri. Samal aastal lahkus Alfred juutide koolist ja läks edasi õppima Tehnika- ja Navigatsioonikooli. Pärast lõpetamist sai temast joonestaja ja reklaami disainer kaablifirmas. Sellel ajal hakkas Hitchcock huvi tundma fotograafia vastu ja ta alustas tööd filminduses Londonis. 2. Esimesed tööaastad 1920. aastal sai ta täiskohaga tööd Islington Stuudios disainides tummfilmidele vahetekste. Oma töös oli ta nii järjekindel, et juba 1923. aastal sai ta rezissööri abiks. Kahjuks lõpetas stuudio varsti oma töö Suurbritannias, kuid Hitchcock võeti rezissööri abina tööle hilisemasse Gainsborough Pictures stuudiosse. Michael Balcon andis Hitchcockile võimaluse teha oma esimene film "The Pleasure Garden" 1925. aastal. Filmi reklaamimise läbikukkumine ohustas Hitchcocki paljulubavat karjääri. Hoolimata
See on kajastunud Norman Bates'i karakteris filmis "Psycho". Kui Hitchcock sai 14 aastaseks, siis ta isa suri. Samal aastal lahkus Alfred juutide koolist ja läks edasi õppima Tehnika- ja Navigatsioonikooli. Pärast lõpetamist sai temast joonestaja ja reklaami disainer kaablifirmas. Sellel ajal hakkas Hitchcock huvi tundma fotograafia vastu ja ta alustas tööd filminduses Londonis. 2. Esimesed tööaastad 1920. aastal sai ta täiskohaga tööd Islington Stuudios disainides tummfilmidele vahetekste. Oma töös oli ta nii järjekindel, et juba 1923. aastal sai ta rezissööri abiks. Kahjuks lõpetas stuudio varsti oma töö Suurbritannias, kuid Hitchcock võeti rezissööri abina tööle hilisemasse Gainsborough Pictures stuudiosse. Michael Balcon andis Hitchcockile võimaluse teha oma esimene film "The Pleasure Garden" 1925. aastal. Filmi reklaamimise läbikukkumine ohustas Hitchcocki paljulubavat karjääri. Hoolimata
katkestama ning õppis aastail 1908-1911 hoopis Peterburi ülikooli peaaegu kogu tema sõjaeelne looming seati kommunistliku reziimi õigusteaduskonnas. poolt põlu alla kui "formalistlik ja kodanlik-natsionalistlik". * Käe paranedes hakkas Eller elatise teenimiseks taas viiulit mängima - ta * 1950. aastate keskpaigaks oli kõige pingelisem aeg möödas ja Eller võis tegi kinodes tummfilmidele saatemuusikat, mängis mitmes suveks jätkata tööd konservatooriumis, kus töötas kuni oma surmani. Tema komplekteeritud orkestris. 1913. a. astus ta taas Peterburi õpilasteks olid veel näiteks Valter Ojakäär, Uno Naissoo, Arne Oit, Jaan konservatooriumi, nüüd kompositsiooni- ja muusikateooria erialale (prof. Koha, Jaan Rääts, Arvo Pärt, Alo Põldmäe ja Lepo Sumera. Elleri 50- Kalafati)
orkestri palkamise kuludest. Läbimurre tuli 1927. aasta oktoobris, kui Warner bros tõi välja esimese heliga mängufilmi ,,Dzässilaulja", seekord sünkroonheliga nii muusika kui dialoogi osas. 1928. aasta mais kui helitehnikat oli põhjalikult uuritud, otsustasid peaaegu kõik stuudiod hakata kasutama Western Electricu heli filmile salvestamise protsessi. 1929. aastaks olid tuhanded kinod varustatud helitehnikaga ja tosinate kaupa lisati tummfilmidele helistseene. Heli viis 1928. aastal uue suure stuudio Radio-Keith-Orpheum ehk RKO loomiseni, mille kaubamärgiks oli ultralühilainete saatmine üle maailma. Tekkis uus zanr muusikal. Muusikalide tulva avas parima filmi Oscari võitnud ,,Broadway meloodia". Kümnendi lõpus toodeti neid juba kümnete kaupa. Heli tulek raputas filmitööstust nii Ameerikas kui ka mujal. Hakati nõudma filmidialooge ka teistes keeltes peale originaalkeele. See viis aga viimasel kümnendil
Mascagni õppis Milano konservatooriumis Amilcare Ponchielli klassis komponeerimist ning oli sõber Giacomo Puccini’ga, kes oli ühtlasi ka tema kaasüürnik. 1900. aastal, olles juba kuulus ning tegutsedes ka orkestridirigendina, asus ta maailmaturneele, juhatades orkestreid Peterburis, Viinis ja USA-s. Kohtus Viinis helilooja Gustav Mahleriga, kelle kutsel juhatas seal Verdi reekviemi. Oli ka üks esimesi itaalia heliloojaid, kes kirjutas tummfilmidele muusikat (“Saatanlik rapsoodia”/“Rapsodia satanica” (1915) ja “Päikeselaul”/“La canzone del sole” (1934)). Ooperite sisude lühikokkuvõtted 1. W. A. Mozart “Le nozze di Figaro”/”Figaro pulm” (K.492, 1786) on koomiline ooper neljas vaatuses, mille libreto on kirjutanud L. da Ponte, mis põhineb P. Beaumarchais ´koomilisel näidendil. Figaro pulm on Beaumarchais´ triloogia teine osa, mis räägib
annaabi.ee 
