Spetsiaalselt liha tootmiseks on umbes 50 tõugu, millest vaid väike osa on villata. Kahesuunalisi lambaid ehk Liha- villa lambaid on tänapäeval ikka omajagu, umbes 100. Kahesuunaliste rühma kuuluvad ka eesti tumeda- ja eesti valgepealised lambad. Antud tõud on meie riigis küllaltgi laialt levinud, kuna lambad on ökonoomiliselt seisukohalt eelistatud. Levinud on lambaid kelle nuumamisel saadakse suurem taoamass ja tapasaagis. Määrava tähtsusega on lihakuse koefitsent. 2.1. Tumedapealised lihalambad Meie riigis on levinud eelkõige just tumedapealised lambad, nad on varavalmivad, heade lihavormidega. Viljakus on keskmiselt 1,5 talle poeginud ute kohta. Annavad suuremat villatoodangut, kui valge pealised ja on samuti poolpeenvilla. Jäärade keskmiseks kaaluks on umbes 95 kg ja uttedel 76 kg. Lammaste liha tootlikus on ühe söödaühiku kohta sama palju liha kui nuumveiselgi. Lambad annavad lisaks ka villa, seega tuleb liha tootmine odavam (tumedapealine lambatõug).
Tall (6-7 kuu rasva 30%, kvaliteetne vanune) 45 45-47 20-21 valku 17% dieetliha Tall (3-3,5 kuu rasva 30%, väga kvaliteetne vanune) 25 45 11 valku 17% dieetliha 8 kuu vanuste noorjäärade kontrolltapmise tulemused Oksforddauni ja eesti tumedapealiste Eesti tumedapealised Nimetus jäärtallede ristand jäärtalled Tapaeelne kehamass (kg) 48,8 48,0 Tapasaagis (%) 45,6 46,4 Lihakehamass (%) 22,3 22,3 Rümba morfoloogiline koostis tailiha (%) 67,0 61,5 luid (%) 21,5 22,7 rasv (%) 11,5 15,8
% 57 55 EV tõufarmides lambaid 1630 2906 % 43 45 Lambaid tõuraamatus 3092 3652 Teised Eestis aretatavad lambatõud Tumedapealised lihalambatõud Suffolki tõug ... on pärit Inglismaalt. Tõugude klassifikatsiooni järgi liigitatakse suffolki lambaid nn. dauni tõuks (Down Breed). Dauni tõu rühma loetakse veel oksfordauni (Oxford Down), hämpsiri (Hampshire), dorsetdauni (Dorset Down) ja sautdauni (South Down) tõugu lambaid. Dauni tõu puhul kasutatakse ristamisel eelkõige isasloomi, et saada väga kvaliteetse lihaga tallesid. Suurbritannias kasutatakse ristamistel kõige enam suffolki tõugu isasloomi
Eesti valgepealiste lammaste aretus-ja tõukarjade 1997-2001.a. jõudluskontrolli keskmiste näitajate põhjal oli eesti valgepealistel uttedel kehamass 76 kg, jääradel 88 kg, villatoodang 3,0 kg, uttedel sundis 157 talle 100 poeginud ute kohta, tallede kehamass 105 päeva vanuses oli 24,2 kg Tõufarme 2005 22, 2007 20, lambaid 2005 1630 (43%), 2007 2906 (45%) 4. Eesti lambatõugude parandajad tõud Tumedapealised lihalambatõud: Suffolki tõug, Oksforddauni tõug Valgepealised lihalambatõud: Tekseli tõug, Dorseti tõug, Dala tõug 5. Lammaste paaritamine, innasesoon Innasesoon Lamas indleb innasesoonil, kusjuures võib ühel innasesoonil omada mitut innatsüklit (16-17 päeva pikkusega). Kui indlevat utte ühel inna ajal paaritada ei õnnestunud, siis indleb utt uuesti 16-17 päeva pärast. Innasesioon on seotud valguspäeva lühenemisega, mida kontrollitakse peaajus oleva käbinäärme
1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. Lammaste lihajõudluse hindamine 2.1.2
2,53,5 kg ning viljakus on keskmiselt 1,6 talle poeginud ute kohta. · Eesti tumedapealine - Sihikindla aretuse alguseks võib pidada 1926. a, kui Rootsist imporditi sropsiri ja oksforddauni tõugu jäärad ja uted. · Kohalike, valge villaga eesti maalammaste ning sropsiri ja oksforddauni lammaste kasutamise tulemusena loodi tugeva tervise, hea söödakasutusega tumedapealised lambad. · 1958. a tunnistati eesti tumedapealiseks lambatõuks. · Puhasaretuse kõrval kasutatud parandajatena läti tumedapealist ja saksa mustapealist lammast ning oksforddauni ja suffolki tõugu lambaid. 83. eesti hobusetõud · Eesti hobune - On iidse põlvnemisega tõug, mille päritolu kohta puuduvad täpsed andmed. Ta kuulub põhja- metsahobuste rühma. · Kuulub ponitõugude hulka oma väikese kasvu tõttu.
tõutunnustega lambaid ja 1958 tunnustati eesti valgepealine tõug. eesti valgepealisel lambal on valge poolpeenvill. pea ja jalad villavabad ning kaetud valge karvaga. eesti tumedapealine lammas- sihikindla aretuse alguseks võib pidada 1926a. kui rootsist imporditi sropsiri ja oksforddauni tõugu jäärad ja uted. kohalike, valge villaga eesti maalammaste ning sropsiri ja oksforddauni lammaste kasutamise tulemusena loodi tugeva tervise, hea söödakasutusega tumedapealised lambad. 1958 tunnistati eesti tumedapealine lambatõuks. puhasaretuse kõrval kasutatud parandajatena läti tumedapealist ja saksa mustapealist lammast ning oksforddauni ja suffolki tõugu lambaid. eesti tumedapealistel lammastel on pea ja jalad kaetud mustade villkarvadega. ute keskmine aasta villatoodang 4-5kg. lambad on suurema kehamassiga, tugevama luustiku ja suurema villatoodanguga. pea näoosa ja jalad kaetud villaga. 83. Eesti hobusetõud
annaabi.ee 
