metsaalade osatähtsus maakattes Pinnamood ● Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt devoni ajastu liivakivid,pinnakatte aga kvaternaari punakaspruun liivsavimoreen. ● Aluspõhi paljandub paljudes kohtades jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Veestik ● Palumaa põhjaosas asub kaks järve-väga läbipaistva veega liivapõhjaline Valgjärv ja tumedaveeline Mustjärv. ● Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad. Nende läbipaistvus on kohati vaid 0,5 meetrit. Seetõttu lähevad nende pinnakihid suvel väga soojaks. ● Siinses piirkonnas asuvad Piusa jõgi ja Mädajõgi, võhandu, Võru-Petseri ürgorg Palumaa lõunaosas on sügavaim Eestis. Lõunast suubub sellesse Piusa keskjooksu org. Mustjärv ja Valgjärv Piusa jõgi ja Mädajõgi Kliima Palumaa kliima on naaberpiirkondade omast mandrilisem (talv külmem, suvi soojem) ja niiskete läänetuulte teele
Keskmiselt on Eestis lumi maas 75135 päeval aastas, kusjuures kõige vähem esineb lund Saaremaa läänerannikul ja lähedastel saartel ning enim Haanja ja Pandivere kõrgustikel. Lk 2 5.Veestik Palumaa põhjaosas asub kaks järve-väga läbipaistva veega liivapõhjaline Valgjärv ja tumedaveeline Mustjärv. Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad. Nende läbipaistvus on kohati vaid 0,5 meetrit. Seetõttu lähevad nende pinnakihid suvel väga soojaks temperatuurikihilisus kujuneb suureks. Siinses piirkonnas asuvad Piusa jõgi ja Mädajõgi Võru-Petseri ürgorg Palumaa lõunaosas on sügavaim Eestis. Lõunast suubub sellesse Piusa keskjooksu org .Värskas tungib sügavasse maismaasse omapärane orglat,mis oma tekkelt on Peipsi järve lõunasse kaldumise tõttu veega täitunud
Peamiseks Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. VEESTIK Palumaa põhjaosas asub kaks järve-väga läbipaistva veega: liivapõhjaline Valgjärv ja tumedaveeline Mustjärv. Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad. Nende läbipaistvus on kohati vaid 0,5 meetrit. Siinses piirkonnas asuvad Piusa jõgi ja Mädajõgi. Värskas tungib sügavasse maismaasse omapärane orglat,mis oma tekkelt on Peipsi järve lõunasse kaldumise tõttu veega täitunud ürgorg. Samas ürgorus asub Õrsava järv. Maastikurajooni läänepiiril Võhandu jõgi kaldakaljudega, Palumaalt lisajõena Mädajõgi (soostunud moldoruga - Padusaare lammisoostik) Soostumus 13% (Tuurapera lageraba Räpina ümbruses).
päritolu ning nende vanuseks määrati 71707000 aastat. Vetevõrk Palumaa soostumus on 13.0% Palumaast jookseb läbi Piusa jõgi. Jõe pikkuseks on 109km, Eestis on jõe pikkus 96 km. Jõe langus on 212,4 m ning see on Eesti suurim Palumaa läänepiiril voolab oma keskjooksul liivakivises ürgorus Võhandu jõgi. Jõe pikkuseks on 162 km ja see on Eesti pikim Palumaal on palju järvi. Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad Mullastik Palumaa kõrgematel kohtadel on enamjaolt näivleetunud e kahkjad mullad Madalamatel kohtadel on gleistunud näivleetunud ja gleistunud leetunud mullad Nõgusatel aladel on näivleetunud gleimullad Näivleetunud põllumullad on enamasti korduvalt lubjatud, seetõttu on huumus väga nõrgalt happeline Taimestik Valdavaks metsatüübiks on palumetsad-pohlamännikud. Palju on ka jänesekapsakuusikuid ja sõnajalakaasikuid
päritolu ning nende vanuseks määrati 71707000 aastat. Vetevõrk Palumaa soostumus on 13.0% Palumaast jookseb läbi Piusa jõgi. Jõe pikkuseks on 109km, Eestis on jõe pikkus 96 km. Jõe langus on 212,4 m ning see on Eesti suurim Palumaa läänepiiril voolab oma keskjooksul liivakivises ürgorus Võhandu jõgi. Jõe pikkuseks on 162 km ja see on Eesti pikim Palumaal on palju järvi. Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad Mullastik Palumaa kõrgematel kohtadel on enamjaolt näivleetunud e kahkjad mullad Madalamatel kohtadel on gleistunud näivleetunud ja gleistunud leetunud mullad Nõgusatel aladel on näivleetunud gleimullad Näivleetunud põllumullad on enamasti korduvalt lubjatud, seetõttu on huumus väga nõrgalt happeline Taimestik Valdavaks metsatüübiks on palumetsad-pohlamännikud. Palju on ka jänesekapsakuusikuid ja sõnajalakaasikuid
Vöökäär e tsingulaarkäär: sarnaselt talamusele palju sisendeid-väljundeid; emotsionaalsed reaktsioonid valule. Hüpotalamus: homöostaas, sh söömine-joomine Amügdala e mandelkeha: kiired emotsionaalsed reaktsioonid. Hipokampus: õppimine, mälu, ruumitaju. Mis asjad on ajukoore projektsioonialad. piirkonnad, milles ajukude näib sensoorse info põhjal ,,kaardi" koostavat 1. Primaarsed projektsioonialad (tumedaimad) saavad sensoorset sisendit või saadavad käske motoorsesse süsteemi. 2. Sekundaarsed alad tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi. 3. Assotsiatsioonialad (värvimata, sekundaarsete vahel) moduleerivad ja seovad infot. Üldised printsiibid aju funktsionaalse hierarhia kohta et madalamal asuvad eluks olulisemad funktsioonid ja kõrgemal läheb asi keerulisemaks. Kõrgemad ajuosad võimaldavad täpsemat ja paindlikumat käitumist. Tumedaim värv kõrgeim
Õunkübarad K usagil kukkus kägu, põristas maipõrnikas. Metsa tumedaimad elanikud olid umbusklikkusega kogunenud kahe liikumatu kuju ümber. Väiksemgi raksatus oleks nad minema peletanud, kuid seda ei juhtunud mitte midagi ei juhtunud, seega nad lihtsalt imestasid selle üle, mida nägid: lindu meenutavate tiibadega, samas pigem nahkhiire nurgelisuste tiibadega habras tüdruk, soomused siin-seal murenenud ja muster sassis lebas oma kaitsva küti surematus embuses, kelle kaunis kahvatu nägu kurjuse juurt vähem
Seljaajus neuronid: sensoorne on selgmine ja motoorne asub kõhtmiselt. Aju struktuurid – nii korteksi peamised osad kui ajutüvi ja limbiline süsteem. Korteksi peamised osad: otsmiku-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar Ajutüvi: (ülalt alla) taalamus, keskaju, sild, piklikaju, seljaaju Limbiline süsteem: Mis asjad on ajukoore projektsioonialad. piirkonnad, milles ajukude näib sensoorse info põhjal „kaardi" koostavat 1. Primaarsed projektsioonialad (tumedaimad) saavad sensoorset sisendit või saadavad käske motoorsesse süsteemi. 2. Sekundaarsed alad tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi. 3. Assotsiatsioonialad (värvimata, sekundaarsete vahel) moduleerivad ja seovad infot. Üldised printsiibid aju funktsionaalse hierarhia kohta – et madalamal asuvad eluks olulisemad funktsioonid ja kõrgemal läheb asi keerulisemaks. 1. neurotransmitterite süntees ja ladustamine vesiikulites 2
annaabi.ee 
