2) Võimaldame väike ja keskmistele maaettevõtjatele soodsama ligipääsu investeeringutoetusteleja samuti arendame nõuandeteenistust. 3) Seisame selle eest, et Eesti põllumajandus ja kalandus kui peamine toidutoorme tootja oleks konkurentsivõimeline nii sise- kui välisturul. 4) Loome kohaliku taastuva energiaressursi (biomass, raps jt teraviljad) kasutamiseks kompleksprogrammi. 5) Toetame erametsandust ja sellega seotud organisatsioone ning muudame ka tulumaksuseadust. LOOV RAHVAS (kultuur) SOTSIAALDEMOKRAATLIK KULTUURIPOLIITIKA: on loovuse demokraatlik toetamine, kultuuritöötajate panuse õiglane hindamine, kultuuripärandi hoidmine ja kättesaadavuse suurendamine, tippkultuuri ja rahvakultuuri käsitamine ühe terviku eri tahkudena. Me taotleme huvihariduse riikliku rahastamist ning kultuuriürituste piletihinna käibemaksu langetamist. Peame kultuuridevahelist suhtlust eluliselt vajalikuks nii Eesti siseselt kui piiriüleselt.
maksumäär 20%. • Eelnevatel aastatel oli maksumäär 21% • Praegu kehtib Eesti äriühingu kasumi maksustamisel kaks olulist printsiipi: esiteks ei maksustata äriühingu kasumit selle tekkimisel, vaid jaotamisel ning teiseks maksustatakse vaid seda osa kasumist, mis väljub Eesti ettevõtlusest, see tähendab mitteresidentidele ja residentidest füüsilistele isikutele makstud dividende. Kuna tulu asemel hakati maksustama väljaminekuid, võib uut tulumaksuseadust nimetada ka “kulumaksuseaduseks” 10 Eestis arvatakse tulumaks maha… • Palgatulult • Ettevõtlustulult • Kasu vara võõrandamiselt • Kindlustushüvitiselt ja • Rendi tulu ja litsentsitasud väljamaksed pensionifondist • Intressidelt • Madalama maksumääraga
· osta bürootarvete kauplusest/firmast või raamatukauplusest; · koostada elektroonselt, kasutades raamatupidamisprogramme, mida müüvad raamatupidamistarkvaraga tegelevad firmad. Kassapõhisest arvestusest saadavad andmed ühtivad paljuski FIE ettevõtlusest saadud tulu deklaratsioonile kantavatega. Samas on ka teatud erinevused, sest: 1. Raamatupidamisregistrites registreerib FIE kõik oma tulud ja kulud. Ettevõtlusest saadud tulu deklaratsiooni koostatakse aga aluseks võttes tulumaksuseadust, mille kohaselt kõiki raamatupidamises registreeritud kulusid ei loeta kuluks tulumaksuseaduse mõistes (nt FIE sotsiaalmaksu avansilisi makseid ning ettevõtluse tuludelt makstud sotsiaalmaksu, maksuintresse, seaduse alusel määratud trahve ja sunniraha, kingituste või annetuste maksumust, kahju, mis tekkis vara turuhinnast madalama väärtusega võõrandamisest, kahju, mis tekkis vara turuhinnast kõrgema hinnaga soetamisel, külaliste või äripartnerite vastuvõtukulud jms). 2
kaudses mõttes nendega, kellel on vähem. Progresseeruva tulumaksu rakendamist peetakse ka üheks õigusriigi tunnuseks. Eestis on astmelise tulumaksu rakendamist aastaid ette pannud Keskerakond ja tegelikult oli see kasutusel kuni aastani 1993. Muuhulgas leitakse, et proportsionaalne tulumaks, mis kasutusel on, aitab kaasa elanikkonna kihistumisele Eestis, mis aina suureneb. Sellega koos suureneb ka sotsiaalne ebavõrdsus, mille vähendamine on üheks õigusriigi tunnuseks. Seega vaadates Tulumaksuseadust võiks väita, et Eesti ei ole õigusriik. Kindlasti ei saa sellist väidet aga esitada tuginedes ainult ühele seadusele. Mind on pikka aega vaevanud küsimus, kelle huve seadused siis teenivad, ja kas tõesti peabki õigusriigis rahulduma sellega, mis antakse ja olema õnnelik pealegi, sest seadus ise on positiivne. Mina usun, et tegelikult nii ei ole. Samuti arvan, et see üks kord, kui ma olen näidanud üles initsiatiivi olemaks aktiivne kodanik muutmaks teiste ühes ebamugavas
töötuskindlustus- ja sotsiaalmaks. Töö teises osas käsitletakse erisoodustuste maksmist. Kuna on tegemist erisoodustusega ja mis on kõige tavalisemad erisoodustused Eesti firmades. On toodud ka näide kirjendamisest erisoodustuse jutumil. Töö viimases osas toon välja erinevused töötasu ja erisoodustuse vahel. Näited on võrdlevad ja viivad selleni, et kas erisoodustuse andmine on kasulikum tööandjale või töötajale. Töös on kasutatud põhiliselt Palgaseadust, Tulumaksuseadust ja Töölepinguseadust. Sealt tulenevalt on välja töödud näiteks ,,töötaja" mõiste erinevus kahe viimase seaduse lõikes. . 5 1. Töötasu arvestamine ja kajastamine Palgaseaduse §2 lg 1 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel
enne 1993 aasta lõppu (Eesti ja...: lk. 483) s.o. enne, kui siirderiigid hakkasid madalate maksumääradega konkureerime investeeringute pärast. Eesti on siinkohal kaubelnud endale erandi ema ja tütarettevõtete kasumi lahusmaksustamist, milleta kogu praegune tulumaksusüsteem kaotab mõtte, tohib Eesti säilitada kuni 31. detsembrini 2008 (Eesti ja...: lk. 2876). Seega aga on kaudselt pandud ette ka tähtaeg, milleks Eesti peab tulumaksuseadust muutma . Tulumaksuseadusele on veel teinegi surve. Nimelt on EL-s juba ammu ametiühingute survel paigas reegel: isiku tulumaksuvaba miinimum ei tohi olla väiksem statistilise perekonna minimaalsest ostukorvist. Selle täitmisest pole liitumislepingus sõnagi, aga vaevalt on mõeldav, et me seda ignoreerida saame. Seega tõuseb tulumaksuvaba miinimum lähiajal vähemalt 3500 kroonini kuus. See aga toob endaga möödapääsmatult kaasa suuri
D IT Kolledz 4) muudab kohustuslikuks tööandja poolt makstavate ja kinnipeetavate kindlustusmaksete kajastamise töölepingus; 5) ei toeta käibemaksuerisusi ja ei muuda käibemaksumäära; 6) säilitab Eestile edu toonud tulumaksusüsteemi, mille kohaselt ettevõtlusse investeeritud ettevõtja kasumit ei maksustata, vastavad seadusemuudatused võetakse vastu 2007. aasta esimesel poolel; 7) muudab säästmise soodustamiseks tulumaksuseadust selliselt, et väärtpaberiinvesteeringutelt ää b ii i l teenitud i dk kasumii maksustamisel k i lk koheldakse h ld k jjuriidilisi iidili i ning füüsilisi isikuid võrdselt;
4) muudab kohustuslikuks tööandja poolt makstavate ja kinnipeetavate kindlustusmaksete kajastamise töölepingus; 5) ei toeta käibemaksuerisusi ja ei muuda käibemaksumäära; 6) säilitab Eestile edu toonud tulumaksusüsteemi, mille kohaselt ettevõtlusse investeeritud ettevõtja kasumit ei maksustata, vastavad seadusemuudatused võetakse vastu 2007. aasta esimesel poolel; 7) muudab säästmise soodustamiseks tulumaksuseadust selliselt, et väärtpaberiinvesteeringutelt ää b ii i l teenitud i dk kasumii maksustamisel k i lk koheldakse h ld k jjuriidilisi iidili i ning füüsilisi isikuid võrdselt;
annaabi.ee 
