m a k s u p o l i i t i k a ( fiskaalpoliitika). Valitsus koostab ja parlament kinnitab igaks eelarveaastaks riigieelarve. Eelarve k u l u d e p o o l e l on püütud täpselt välja arvestada kõik riiklikud väljaminekud. T u l u d e p o o l ( laekumised riigieelarvesse) on palju oletuslikum. Konkreetne eelarvesummade jaotus sõltub sellest, milline on parlamendienamuse ja valitsuse poliitiline kurss. Oluline on ka asjaolu, kas eelarve on tasakaalus - kas kulude- ja tuludepool kattuvad. Nagu öeldud, moodustub riigieelarve tuludepool peamiselt maksudest. Maksupoliitikas on aga võimalikud päris paljud variandid, mis olenevad valitsuse ja parlamendi poliitilisest kursist. 1. K õ r g e d või m a d a l a d maksud. 2. O t s e s e d ja k a u d s e d maksud. 3. Otsemaksu peamine liik on t u l u m a k s. 2
2012- kulud 6,6 milj, tulud 6,1 milj. Tähtsus: raha jagadakse nendese valdkondadesse, kus seda vaja on ja keegi ei jää ilma ega saa liiga palju, saab jälgida kulude ja tulude vahekorda, tasakaalustamine väldib riigi pankrotti minekut ja paneb riigi erinevad süsteemid toimima. Eelarvel on kaks poolt: · - kuludepool - kõik oodatavad riiklikud väljaminekud. Ettenägemata kulude katteks jäetakse reservsumma - Eestis valitsuse reservfond 1% eelarvest. · - tuludepool - eeldatavad laekumised riigieelarvesse, mis peamiselt kujunevad maksudest. Kuna tulude laekumist on raske väga täpselt planeerida, võetaks e aeg-ajalt vastu lisaeelarveid. Põhilised laekumised käibemaksust ja sotsiaalmaksust. jaguneb: maksu pol, kulutus pol, tasakaalustus pol, laenu pol 9. Kes võivad maksusid kehtestada? kohalikud omavalitsused ja riik/ riigikogu, 10. Eesti Pank (aeg, seletus, eestvedaja, ülesanded).
raha. Riigieelarvest rääkides mõeldakse tavaliselt nn keskvalitsuse eelarvet, mis ei sisalda kohalike omavalitsuste eelarveid. Kui need sisse arvestada, siis räägitakse valitsussektori eelarvest. Riigieelarve võib olla kas tasakaalus või defitsiitne. Peamiselt saab riik tulu maksudest. Eelarvel on kaks poolt: Kuludepool kõik oodatavad riiklikud väljaminekud. Ettenägemata kulude katteks jäetakse reservsumma - Eestis valitsuse reservfond 1% eelarvest Tuludepool - eeldatavad laekumised riigieelarvesse, mis peamiselt kujunevad maksudest. Kuna tulude laekumist on raske väga täpselt planeerida, võetakse aeg-ajalt vastu lisaeelarveid. Põhilised laekumised käibemaksust ja sotsiaalmaksust. Eelarve- ja maksupoliitika ehk fiskaalpoliitika ei kuulu mitte panga, vaid valitsuse pädevusse. Peamised maksusüsteemid: Progressiivne keskmine maksumäär tõuseb koos sissetulekute suurenemisega Proportsionaalne kehtib ühtne maksumäär. Nii on ka Eestis
Valitsus koostab igaks aastaks riigieelarve. Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve kinnitab riigikogu. 1. märtsiks peab kinnitatud olema. Kui selleks ajaks pole suudetud vastu võtta, siis president on sunnitud laiali saatma ja uued valimised korraldama kuludepool - kõik oodatavad riiklikud väljaminekud. Ettenägemata kulude katteks jäetakse reservsumma - Eestis valitsuse reservfond 1% eelarvest tuludepool - eeldatavad laekumised riigieelarvesse, mis peamiselt kujunevad maksudest. Kuna tulude laekumist on raske väga täpselt planeerida, võetaks e aeg-ajalt vastu lisaeelarveid. Põhilised laekumised käibemaksust ja sotsiaalmaksust. Negatiivne eelarve- aasta jooksul vähendatakse eelarve kasvu. Sisemajanduse kogutoodang (ehk koguprodukt) (SKT ehk SKP) Sisemajanduse kogutoodang (SKT ehk SKP) hõlmab ainult riigi enda territooriumil teatud ajaperioodil, tavaliselt aasta jooksul toodetud
riigi raha. Riigieelarvest rääkides mõeldakse tavaliselt nn keskvalitsuse eelarvet, mis ei sisalda kohalike omavalitsuste eelarveid. Kui need sisse arvestada, siis räägitakse valitsussektori eelarvest. Riigieelarve võib olla kas tasakaalus või defitsiitne. Peamiselt saab riik tulu maksudest. Eelarvel on kaks poolt: · kuludepool - kõik oodatavad riiklikud väljaminekud. Ettenägemata kulude katteks jäetakse reservsumma - Eestis valitsuse reservfond 1% eelarvest. · tuludepool - eeldatavad laekumised riigieelarvesse, mis peamiselt kujunevad maksudest. Kuna tulude laekumist on raske väga täpselt planeerida, võetaks e aeg-ajalt vastu lisaeelarveid. Põhilised laekumised käibemaksust ja sotsiaalmaksust Eelarve peab kinnitama riigikogu jooksva aasta 1. märtsiks, tavaliselt võetakse vastu juba detsembris. Vastasel juhul tulevad riigikogu ennetähtaegsed valimised. Parlament kinnitab riigieelarve seadusena, tehes nii selle järgimise kohustuslikuks
Riigieelarvest rääkides mõeldakse tavaliselt nn keskvalitsuse eelarvet, mis ei sisalda kohalike omavalitsuste eelarveid. Kui need sisse arvestada, siis räägitakse valitsussektori eelarvest. Riigieelarve võib olla kas tasakaalus või defitsiitne. Peamiselt saab riik tulu maksudest Eelarvel on kaks poolt: - kuludepool - kõik oodatavad riiklikud väljaminekud. Ettenägemata kulude katteks jäetakse reservsumma - Eestis valitsuse reservfond 1% eelarvest. - tuludepool - eeldatavad laekumised riigieelarvesse, mis peamiselt kujunevad maksudest. Kuna tulude laekumist on raske väga täpselt planeerida, võetaks e aeg-ajalt vastu lisaeelarveid. Põhilised laekumised käibemaksust ja sotsiaalmaksust Eelarve peab kinnitama riigikogu jooksva aasta 1. märtsiks, tavaliselt võetakse vastu juba detsembris. Vastasel juhul tulevad riigikogu ennetähtaegsed valimised. Parlament kinnitab riigieelarve seadusena, tehes nii selle järgimise kohustuslikuks
annaabi.ee 
