Küla jaanituli noored ja teised panevad jaanilõket valmis ja arutavad omavahel seda kuulujuttu, et Tiina ikka libahunt on ja et Mari rääkis ning ise oma silmaga nägi. Osa arvab, et see on tühi lori ja ebausk, osa aga usub kindlalt. Jaanitulele saabuvad ka Mari, Tiina, Margus ja Tammaru peremees-perenaine. Mängitakse ringmängu, kus Margus peab paariliseks leidma kas Tiina või Mari. Lõpuks saab ta paariliselt Tiina, Mari saab paariliseks Märdi. Mari on tulivihane ja perenaisele see ka ei meeldi, osa inimesi arvab, et Tiina on oma väega Marguse ära nõidunud. Mari ütleb nüüd Tiinale, et too on libahunt ja ütleb seda nii, et kõik kuulevad. Tiina hakkab nutma, Margus püüab teda lohutada ja inimesi manitseda, aga jaanilised on juba hoos. Tiina nutt muutub vihaks. Ta kisab, et ise loete end inimesteks, aga olete hullemad kui kiskjad ise. Ütleb, et ongi nimme libahunt, parem olla hunt huntide keskel kui inimene nende hullude keskel
Järsku märkavad nad kadunud kuninga(Hamleti isa) vaimu ning ehmuvad. Francisco ja Bernardo mainivad sellest hiljem ka Horatiole, kes oli haritud ning sellepärast arvati, et ta saab vaimudega kõnelda. Üks õhtu läheb Hamlet ka nendega kaasa ning tal õnnestub oma isa vaimuga rääkida, siis selgub , et Hamleti onu tappis kuninga(kallas talle magades koirohtu kõrva), siis abiellus Hamleti emaga ning seejärel sai Taanimaa kuningaks. Hamlet oli tulivihane kui sellest teada sai, näitlejad saabusid kuningriiki külla ning Hamlet käskis neil oma isa tapmine järgi mängida, et oma onu nägu näha. Hamletile meeldis Poloniuse (kantsleri) tütar Ophelia ning edaspidi ta hakkas kõigi ees näitlema , et ta on hulluks läinud. Kuningas vaatab etendust ning muutub näost kaameks ja tormab saalist välja. Kuningas on vaheruumis, taga on audientisaal, Hamlet tuleb tema selja taga asuvast uksest sisse
maailmas ja armus temasse vaid ühe päevaga. Mõni päev hiljem tahtis ta juba Sibyl'iga abielluda. Lord Henryle ütles ta et see on tema elu parim armasturomaan, mille peale Henry ütles et see on kõigest Doriani esimene romaan. Dorian oli Sibyl'ist nii sisse võetud ja tahtis oma armastatud näidata Basilile ja Henrile, kuid too õhtu millal Dorian nad Sibyl'i esinemist vaatama viis, oli see Sibyl'i halvim esitus üldse. Dorian oli tulivihane ja väga pettunud, tüdruk selgitas enda käitumist sellega et ei suutnud enam teeselda armastust ja kirge tegelaste poole kui ta enda elu armastus oli hoopis kuskil mujal. Dorian oli nii pettunud et jättis tüdruku ta enda riietusruumi nutma ja halama. Peale seda õhtut tekkis esimene muudatus Doriani maalil ja ta sai aimu sellest, et tema soov läks täide. 4. Anna hinnang Doriani tegudele ja valikutele. Põhjenda. 5. Kas Doriani ilu oli tema õnn või õnnetus? Põhjenda.
Pärast seda sündis poisike, kes jäeti ema juurde kööki elama. Seminarist ei kannatanud seda poissi silmaotsaski ning tal oli väga häbi oma mineviku pärast. Kui ta oli kooli lõpetanud tuli ta veel korraks maale vanemate juurde, kus toimus suur külaliste vastuvõtt poja auks. Kui grammofon mängima pandi, tormas tuppa ja hakkas kohmakalt, rütmi tabamata karglema ja jalga vastu maad taguma köögitüdruku poeg. Kõik olid jahmunud ning seminarist tulivihane. Ta käskis köögitüdruku koos lapsega majast välja kihutada, kuigi vanemad seda ei soovinud. Siiski aeti tüdruk välja ning too käis suvi läbi oma lapsega almust palumas, kuid keegi neid kuulda ei võtnud. Poiss oli värdjas, kel lapik pea ning lömmis, laiade sõõrmetega nina, kuid ta oli siiski väga armas. Ka siin tuleb välja, kuidas mehed käituvad väga üleolevalt naistega. Külaline Ühel päeval helistas külaline ukse taga
Vastutasuks tahab ta , et Tartuffe ei abielluks tütrega. 4. Elmire poeg Damis tuleb kõrvaltoast välja ja lubab kogu kuuldu isa Orgonile ette kanda, et paljastada julm petis. Elmire seda ei tahaks, sest ta pole intriigide punuja. 5. Elmire ei taha meest selle jutuga tülitada, ent Damis räägib Orgonile loo ära. 6. Tartuffe hakkab end Orgoni ees laitma, kuid Orgon arvab, et too pole midagi valesti teinud ning on hoopis Damise peale tulivihane ja kihutab ta majast välja. Ta ütleb, et abielu toimub veel samal päeval karistuseks. 7. Tartuffe hakkab pärast Damise väljaviskamist uuesti end kaitsma ja peab ennast ohvriks. Orgon lohutab teda ja ei taha, et ta lahkuks. Orgon otsustab, et nad kirjutavad kogu varanduse Tartuffe nimele. Neljas vaatus 1. Cleante ütleb Tartuffele, mis ta temast arvab. Tartuffe ütleb, et õige kristlasena ei saa
surmvaikne, välkkiire, lindprii, piltilus, jääkülm, kaljukindel, lumivalge, süsimust. Mõned täiendnimisõnad on kaotanud võrdlusaluse funktsiooni ja muutunud määramäärsõnadeks, nt ilm-: ilmselge, ilmsüütu; ime-: imepisike, imeilus, imetugev; maru-: maruandekas, marusuur. Osa täiendsõnu on teel määrsõnastumisele, nt põrgu-: põrgupalav, põrgu-igav; surm-: surmväsinud, surmigav, surmkindel; tuli-: tulikuum, tulivihane; veri-: veripunane, verivaene. Võrdlusalust märkiv täiendosa võib ka täpsustada värvitooni. Sellisel juhul on vahel võimalik nii nimetav kui ka omastav kääne, nt kirsspunane = kirsipunane, sidrunkollane = sidrunikollane, lehtroheline = leheroheline, sammalroheline = samblaroheline; vahel ainult nimetav, nt kastanpruun, vaskpunane, õlgkollane, oliivroheline, mesikollane. 2.Suhteliitsõnade täiendosa nimetab, mille suhtes omadus avaldub, ning vastab
koheselt nii kodusena oli tundunud. Samuti kahtlustab mees, et allüürnikust vanem mees on näinud Isebeli Martini korterisse sisenemas, ta tahab suhtele Isebeliga KOHESELT LÕPU TEHA! · Kadrioru korterisse on omanikud halbade ilmade tõttu tagasi pöördunud, seega kohtutakse jällegi Justuse juures. Isebel saabub hilinemisega, kuid sõidab taksoga äärmiselt avalikult Martini maja lähedale. Martin on tulivihane, ta lausa ei salli Isebeli. Tütarlaps jõuab aga tuppa, on nii värske, nooruslik ja armas nagu punane ladvaõun ning Martin üritab hellalt tütarlapsele selgeks teha, et nende vahekord ei saa enam nii jätkuda. Isebel on pettunud, lausa raevus ning vastab mehe ütlustele teravalt. · Martin soovitab Isebelil ema juurest lahkuda, pöörduda usku, Jumalasse. Isebel kavatsebki emast lahkuda, kuid Jumalasse ta uskuda ei suuda. Martin väidab, et
emotsioonid segavad. Eriti hea oleks, kui mõlemad pooled probleemile lahenduse otsimisel hoopis koostööd tegema hakkaks. (Kaldoja, 2011) Lahendusele keskendumine - annab kiirema tulemuse ja üldse tulemuse, kui minevikus sorida. (Kaldoja, 2011) Tabel 1 Vabastan ärritunud partneri liigsest tunnetetulvast, mille olen talle oma konfronteerumisega põhjustanud Oletatav partneri tunne, Minu „jahutav” lause käitumisviis Kui ta on tulivihane, väga Sulle ei meeldi, et ma sellest sulle räägin(?) ärritunud, väga solvunud Sulle on vastuvõetamatu, et ma pole nõus(?) Kui ta süüdistab mind või Sinu arvates on see ebaõiglane(?) kedagi või midagi See on ülekohtune, kui ma sulle nii ütlen(?) Kui ta ennast õigustab Sinu meelest on see pisiasi(?) Sa arvad, et nii hull see asi nüüd ka ei ole(?)
naine ta ära. Kuid de Wardesit mängis D.A. Mileedi oli Wardesisse nii armunud, et kinkis talle väärtusliku sõrmuse. D'Artagnan näitas seda Athosele, kes mõistis, et see on sõrmus, mis oli tema pere vääriskivi. Mileedi palus D.A'l Wardesile kätte maksta. Ühel õhtul kell 11 läks D.A mileedi juurde, kus ta rääkis, et de Wardes ja d'Artagnan on samad inimesed. Mileedi läks närvi ning D.A tõmbas tal kogemata mantli seljast ning avastas liiliaõie. Mileedi oli tulivihane ning lubas D.A tappa. D.A tormas kohe Athose juurde ja rääkis talle loo. D.A ja Athos sõidavad Pariisist minema. Ketty tormas D.A juurde. Ta põgenes kodust. Ketty rääkis, et härra Bonacieux oli paar korda mileedi juures käinud. D.A Sai kaks kirja. Teda kutsuti salajasele kohtamisele ning teiseks kardinalipaleesse. Esimesel nägi ta kaugemalt pr Bonacieuxi. Teisel kohtus ta kardinaliga. See ütles talle, et ta tuleks tema lipumeheks. D.A kahtles, kuid lõpuks
Birk oli koos Borka röövlitega kolinud Mattise lossi põhjapoole. Siis hüppas Birk üle Põrguaugu ja ütles Ronjale ,et tee järele ,kui julged. Ja siis nad hüppasid koos üle Põrguaugu, kuni Birk libastus ja kukkus .Ronja nägi Birki kalju lõhes ja viskas talle oma nahkrihma ,et Birk saaks siis üles ronida.Birk tänas Ronjat , et ta tema elu päästis.Ronja läks koju ja rääkis Mattisele ,et Borkakants on tema lossi põhjapoolses osas.Mattis ei uskunud oma kõrvu ja oli tulivihane. Ja siis ütles Ronja ,et oli kohtunud Borka pojaga Birkiga.Mattis ei saanud aru ,kuidas sai Borka minna lossi ,kui oli valve üleval ,Borka pidi selleks läbima Hundilõksu ,aga seal oli valve üleval ja teisel pool oli ainult kõrge kaljuserv. Järgmisel päeval tahtis Borka Mattisega kohtuda. Nad kohtusid katusel .Borka ütles,et metsas ei saa enam elada ,sellepärast nad tulidki tema lossi elama, mets kihab sõjasulastest .
Järsku märkavad nad kadunud kuninga(Hamleti isa) vaimu ning ehmuvad. Francisco ja Bernardo mainivad sellest hiljem ka Horatiole, kes oli haritud ning sellepärast arvati, et ta saab vaimudega kõnelda. Üks õhtu läheb Hamlet ka nendega kaasa ning tal õnnestub oma isa vaimuga rääkida, siis selgub , et Hamleti onu tappis kuninga(kallas talle magades koirohtu kõrva), siis abiellus Hamleti emaga ning seejärel sai Taanimaa kuningaks. Hamlet oli tulivihane kui sellest teada sai, näitlejad saabusid kuningriiki külla ning Hamlet käskis neil oma isa tapmine järgi mängida, et oma onu nägu näha. Hamletile meeldis Poloniuse (kantsleri) tütar Ophelia ning edaspidi ta hakkas kõigi ees näitlema , et ta on hulluks läinud. Kuningas vaatab etendust ning muutub näost kaameks ja tormab saalist välja. Kuningas on vaheruumis, taga on audientisaal, Hamlet tuleb tema selja taga asuvast
Love is so little that means so much. Love is forever and I give it to you, from the person who thinks the world of you. Tears are words from heart that can't be spoken. In the end, we will remember not the words of our enemies but the silence of our friends. Sõbrad on nagu tähed taevas neid pole alati näha, aga nad on alati olemas. Miski pole ohtlikum vaenlasest, kel pole midagi kaotada Tegin kõike mis sain. Tahtsin ainult olla su Ingel. Igavesti. Te võite juhtunu üle olla tulivihane. Te võite vanduda ja saatust kiruda, aga kui lõpp on käes, siis tuleb kõigest lahti lasta.. Nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus. Mitte ükski vihmapiisk ei pea ennast uputuse eest vastutavaks. Kui üks ei taha, siis kaks ei saa vaielda. Tarkus on nagu jõgi - mida sügavam ta on, seda vähem häält ta teeb. Inimene ei ole kunagi hämmastunud selle üle, et ta ei tea, kui teine teab; kuid ta peab
hüüatus, mis pani võpatama kardinali ja tõmbas endale musketäride tähelepanu. «Ohvitser!» hüüdis Grimaud. «Mulle tundub, et te kõnelete, naljahammas,» ütles Athos, tõusis küünarnukkidele ja kõrvetas pilguga oma teenrit. Seepärast ei lausunud Grimaud enam ainsatki sõna, näitas ainult sõrmega heki suunas, paljastades seega kardinali ja tema saatjaskonna. Ühe hüppega olid musketärid püsti ja kummardasid aupaklikult. Kardinal näis olevat tulivihane. «Näib, et härrad musketärid on valve välja pannud. Kas on karta, et inglased tulevad maad mööda või peavad musketärid endid kõrgemateks ohvitserideks?» tähendas kardinal. «Monseigneur,» vastas Athos, kes üldises ehmatuses ainukesena säilitas oma suuraadliku rahu ja külmaverelisuse, mida ta iial ei kaotanud, «kui musketärid on vabad või kui nende teenistusaeg on lõppenud, joovad nad ja veedavad aega täringumänguga ning on oma teenrite jaoks vägagi kõrged isandad.»