l paralleelsus, OO, andmetüübid jm l palju Prologi dialekte 1.3 LP meetod l Piiritleda valdkond: l reaalse maailma modelleeritav situatsioon (domain, use-cases) l määratleda sellega seotud põhimõisted l defineerida mõisteid iseloomustavad attribuudid ja nende omadused l defineerida seosed attribuutide vahel l Formaliseerida valdkonna objektid ja seosed LP keeles l tekib faktide/tuletusreeglite struktuur l Saadud teadmiste struktuuridel formuleerida päringud LP “õrnad” kohad l Teadmiste esitamine on otsingureeglite tundlik • l päringu tulemus oleneb otsingureeglist ja faktide järjestusest teadmusbaasis • l tagasivõtu (backtracking) mehhanismist arusaamine nõuab otsingumootori tundmist l Keeruline saavutada “puhast deklaratiivsust” l Efektiivsuse saavutamiseks peab tundma Prologi otsingumootorit
Nende reeglite endi põhjendamine osutub aga tõsiseks filosoofiliseks probleemiks. Nagu loogikaid nii on ka tuletussüsteeme mitmesuguseid, nt predikaatarvutuse tuletussüsteem. Järgnevalt käsitleme nö loomulikku tuletussüsteemi võttes aluseks Copi ja Coheni raamatu, mis pole mõeldud matemaatikutele. Esitatud süsteem on täielik ja kasutab lausearvutust. Muidugi on võimalik tuletada lisavalemeid, kuid olemasolevatest piisab lahenduva tõeväärtusülesande lahendamiseks. Tuletusreeglite abil saame teha loogilisi järeldusi märksa kiiremini kui näiteks tõeväärtustabeleid kasutades. Loomulikus tuletussüsteemis on 9 tuletusreeglit ja 10 teisendusreeglit, kokku seega 19 reeglit, enamus on meile juba tuttavad. TULETUSREEGLID: 1. Modus ponens (MP) p q, p, q 2. Modus tollens (MT) p q, ¬q, ¬p 3. Hüpoteetiline süllogism (HS) p q, q, r, p r 4. Disjunktiivne süllogism (DS) p q, ¬p, q; p q, ¬q, p 5
Programmi struktuuri esitamine puuna: Lehed on operandid, juur on operaator. Varem täitmisele tulevad operatsioonid on kõrgematel astmetel. Kuna viitstruktuurid liiga mahukad, kasutatakse ees-, kesk- või lõppjärjekordi. Selliseid programme saab täita ühe magasiniga raali ja funktsioone pop(element) ja push(element) Tõestuste esitamine puudena: Puu lehed on aksioomid ning teised tipud on teoreemid. Kaared vastavad tuletusreeglite rakendamisele. 5. Programmeerimiskeelte klassid. Arvuti töötleb fikseeritud märgisüsteemis esitatud infot. See märgisüsteem on keel. Enamus raalis kasutatavatest keeltest moodustavad programmeerimiskeeled. Programmeerimiskeel on tähistuste ja reeglite süsteem algoritmide esitamiseks arvutile. Inimesele sobiva kuju alusel jaotatakse progemiskeeled · masinkeeled (masinkood konkreetse raali 01010 jada, autokood konkreetse raali märgiline progemiskeel)
absurdne. [a) liigne usk intuitsiooni viis liialdusteni õigusemõistmises b) Gauss 18-19 saj jt tegid siiski katseid testida geomeetriat (Pythagorase teoreemi) tegelikkuses.] [5] Deduktiivse süstematiseerimise ideaalil on kolm aspekti või nõuet: 1) aksioomid on ilmselged tõed (väga lihtsad ja iseenesestmõistetavad); 2) aksioomid ja teoreemid on omavahel deduktiivselt seotud peab olema määratletud lubatavate tuletusreeglite hulk; 3) teoreemid on kooskõlas vaatlustega. (Teoreemide tõestamiseks tuleb aksioomidele lisada defineerimatud algmõisted ehk primitiivsed terminid [hulk hulgateoorias], nende kaudu defineeritavad mõisted ning tuletusreeglid.) Teadusfilosoofid on eriseisukohtadel 2) ja 3) suhtes, kuid on üksmeelsed 1) suhtes. Eukleidese kümnest aksioomist mõned: *. Kõik täisnurgad on võrdsed. *. Mistahes kaks punkti asuvad sirgjoonel. *
tõeste väidete tuletamiseks, mitte aga kõigi valede väidete tuletamiseks. Tõeste väidete tuletamise algoritmi skeem on reeglina järgmine: alustatatakse lõplikust hulgast elementaarsetest baastõdedest ehk aksioomidest. Aksioomidele rakendatakse tuletusreegleid, mis kasutavad teadaolevaid ehk juba tuletatud tõeseid väiteid. Sel viisil saadakse uued tõesed väited, mida saab nüüd omakorda kasutada tuletusreeglite eeldustena. Kui meid huvitav väide V on tõene, siis tähendab see, et nimetatud väide taolise protsessi käigus ka ükskord tuletatakse. Kui V aga pole tõene, siis teda muidugi ei tuletata, ning meil oleks vaja mingil viisil tõestada, et väidet V antud tuletusalgoritmiga tuletada ei saa. Üldjuhul pole aga võmalik anda algoritmi, mis sellise tõestuse iga V jaoks alati leida suudaks.
tuletusreegli puhul pole see lubatud. Siin võinuks seda korraga kasutada ka esimeses konjunktsioonis; 5. R & P (4. ja 3. põhjal; MP). Kommutatiivsuse reeglit on siin kolmandas sammus kasutatud terve tuletussammu läbiviimiseks. Ent kuna see reegel on asendusreegel, siis saab seda kasutada ka esimeses eelduses eraldi ja kahes kohas korraga. Eeltoodud näites võib esimese eelduse sees kohe teostada asendused E & D→ P & R ≡ D & E → R & P. Tuletusreeglite puhul pole see lubatud. Teisendusreegli mõlemad pooled on samaväärsed ja vastastikku teineteisest tuletatavad: p & q ≡ q & p. Tuletusreegel aga toimib vaid ühes suunas. Nt 7. reegel (Simp) p & q ⊢ p, mida ei saa ümber pöörata: ei saa teha tuletussammu kujul p ⊢ p & q, selle asemel tuleb kirjutada p⊬p&q NÜ. (Esitage ülesande väited sümbolkujul ja vastake küsimustele, kasutades loomulikku tuletust
Siin võinuks seda korraga kasutada ka esimeses konjunktsioonis; 5. R & P (4. ja 3. põhjal; MP). Kommutatiivsuse reeglit on siin kolmandas sammus kasutatud terve tuletussammu läbiviimiseks. Ent kuna see reegel on asendusreegel, siis saab seda kasutada ka esimeses eelduses eraldi ja kahes kohas korraga. Eeltoodud näites võib esimese eelduse sees kohe teostada asendused E & D P & R D & E R & P. Tuletusreeglite puhul pole see lubatud. Teisendusreegli mõlemad pooled on samaväärsed ja vastastikku teineteisest tuletatavad: p & q q & p. Tuletusreegel aga toimib vaid ühes suunas. Nt 7. reegel (Simp) p & q p, mida ei saa ümber pöörata: ei saa teha tuletussammu kujul p p & q, selle asemel tuleb kirjutada pp&q NÜ. (Esitage ülesande väited sümbolkujul ja vastake küsimustele, kasutades loomulikku tuletust. Politsei andmetel oli maffiaperekonnas tavaks, et ,,katusepappi" käisid sisse
annaabi.ee 
