(põhisõna), nt liitsõnas naisterätsep laiendab sõna naiste sõna rätsep; rindliitsõna on selline, mille osad on omavahel rinnastatud, nt ööpäev, pudi-padi, ajaloolis-poliitiline, sinimustvalge. Enamik liitsõnu on põimliitsõnad. 11. Täiendsõna liitumise viisid. Tüve ja järelosa (liite, liitsõna järelosa) piiril toimuvatest muutustest on sagedasemad järgmised: alustüve lühenemine. Tuletuses välditakse sellega kahe eri silpidesse kuuluva täis- või kaashääliku kõrvusattumist, nt kala + ur > kal/ur, kirjuta + is > kirjut/is, korratu + us > korratus, hammas + stik > hamma/stik. Liitsõnamoodustuses võib eesosa lüheneda muudel põhjustel, nt kauge + side > kaug/side, lühike + ühendus > lühiühendus; konsonandi lisandumine. Tuletuses on see teine viis vältimaks
Näiteks tegusõnast öl- 'su- Teine eksootiline nähtus eesti rema' on kausatiivliitega moodustatud tegusõna Eesti keelele on iseloomulik, et mitmed sama kõlaga liited tule- keele tuletuses puudutab öl-dür- 'tapma' (ehk põhjustama suremist, vrd tavad erinevaid sõnaliike. Näiteks esineb liide -u nii nimisõna- peenendus- ehk deminutiiv eesti suretama) ning sellest teise kausatiivliitega
barbarismid, lastekeelsused, släng, kantseliit jne). SK kasutatakse enamasti lihtlauseid, mis KK kasutatakse rohkem keerulisi mitme võivad olla ketjalt ühendatud liitlauseks. perioodiga lausekontruktsioone; taotletakse lausestuses vaheldusrikkust. SK kasutatakse pikemaid sõnavorme ja KK kasutatakse lühemaid sõnavorme ving abisõnu (laualt, pealt); erinevus on ka sõna käändelisi vorme. morfoloogis ja tuletuses (nd-lõpp; kus- liide) TEKST 2 Inimesed suhtlevad kõik võimalike erinevate tekstide abil. Tekstide all tuleb mõista tänapäeval nii kirjutatud tekste, fotosid, maale, filme, tabeleid, aga ka valgusfoorid ja liiklusmärgid on tekst. Kolm põhilist teksti liiki on : 1. Ilukirjanduslik (tekst); 2. Publitislik (tekst); 3
Sama vähe tegeleb ta kategooria definitsiooniga. c) PUHASTE MÖISTUSE MÖISTETE DEDUKTSIOON Peaküsimus seisab meie jaoks veel ees: Kuidas on võimalik, et kategooriad, mis on a priori, seega enne igasugust kogemust meie mõistuses, võivad suhestuda meie kogemuse objektidega - ja seda nii, et me just nende apriorsete vormide kaudu saame objekte tunnetada? Selle vastuse annab Kant oma puhaste mõistuse mõistete transtsendentaalses deduktsioonis (tuletuses). Võtame näiteks kausaalsuse. Empirist J.Lock ütleb: Kui me võtame kahe sündmuse põhjusliku seose, siis tunneme me siin ära jõu, mis on "tõeliste" asjade (substantside) vahel toimiv. Skeptik Hume ütleb: Me ei suuda mingit kausaalset seost avastada. Me registreerime vaid üksteisele järgnevust. Kausaalsusprintsiibil ei ole selletõttu objektiivset kehtivust. See on vaid omamoodi õigustatud harjumuslik õigus.
1. ∀x (Ix → ¬Tx) (e) 2. ∀x (Kx → Ix) (e) ∴ ∀x (Kx → ¬Tx) 3. Ic → ¬Tc (1.; UI) Suvaline inimene on ebatäiuslik. 4. Kc → Ic (2.; UI) Suvaline kreeklane on inimene. 5. Kc → ¬Tc (4., 3.; HS) Suvaline kreeklane pole täiuslik. 6. ∀x (Kx → ¬Tx) (5.; UG) Ükski kreeklane pole täiuslik. Olemasolukvantori eemaldamine (existential instantiation, lühendatult EI) Olemasolukvantori eemaldamisel asendatakse indiviidimuutuja x indiviidikonstandiga w, mis tuletuses varem ei esine ja mille interpretatsioon kuulub muutuja x määramispiirkonda. Kui tehakse mitu eemaldamist, siis igal uuel eemaldamisel on vaja ka uut konstanti. Tuletussammu märgitakse nii: ∃x p ⊢ p{x/w} (EI). Olemasolukvantori eemaldamist läheb tarvis nt siis, kui järeldamisprotsess sisaldab traditsioonilise loogika osalistele väidetele vastavaid lauseid, mida pannakse kirja olemasolukvantori abil. Ka olemasolukvantori abil kirja pandud predikaatloogika valemite
2. x (Kx Ix) (e) x (Kx ¬Tx) 3. Ic ¬Tc (1.; UI) Suvaline inimene on ebatäiuslik. 4. Kc Ic (2.; UI) Suvaline kreeklane on inimene. 5. Kc ¬Tc (4., 3.; HS) Suvaline kreeklane pole täiuslik. 6. x (Kx ¬Tx) (5.; UG) Ükski kreeklane pole täiuslik. Olemasolukvantori eemaldamine (existential instantiation, lühendatult EI) Olemasolukvantori eemaldamisel asendatakse indiviidimuutuja x indiviidikonstandiga w, mis tuletuses varem ei esine ja mille interpretatsioon kuulub muutuja x määramispiirkonda. Kui tehakse mitu eemaldamist, siis igal uuel eemaldamisel on vaja ka uut konstanti. Tuletussammu märgitakse nii: x p p{x/w} (EI). Olemasolukvantori eemaldamist läheb tarvis nt siis, kui järeldamisprotsess sisaldab traditsioonilise loogika osalistele väidetele vastavaid lauseid, mida pannakse kirja olemasolukvantori abil. Ka olemasolukvantori abil kirja pandud predikaatloogika valemite
annaabi.ee 
