Saare- Lääne Piiskopkonna ettevõttel 1504 a. ja vaheaegadega jätkus ehitus kuni 1540. Üle saja aasta oli märgiks ainult 20 m kõrgune paak ilma tuleta, mis kaugele merre paistis. 1649 hakati põletama puid paagi platvormil. Selleks läks aastas üle 1000 sülla puid, mida kohalikud talupojad pidid kohale tooma ja 6 meest olid kogu aeg ametis tule hoidmisega. 1810 allus torn kroonule, siis raiuti torni sisse trepp, ehitati ülemisse ossa 2 ruumi ja lampide ruum. Tuletornis on põletatud õli, hiljem petrooleumi ja atsetüleeni. 20. sajandi alguses osteti Pariisist laternaruum.. 1989-90 valati tornile ümber tugev raudbetoonist "särk", mis hoiaks edaspidise torni koos. Kõpu tuletorn on massiivne neljakandiline, neljale piilarile toetav munakaist ja paest ehitis, mis on umbes 37 meetrit kõrge ja tuli paistab umbes 35 meremiili kaugusele. Kõpu, mis on teadaolevalt maailmas pidevalt tegutsenud tuletornide seas vanuselt kolmas,
Sellepärast ei kasutata kohalikku puitu kütteks, vaid küttepuud tuuakse sisse mujalt. Tulehakatist korjatakse metsa alt. Saare lääneosa on madal ja kivine, idaosas vahelduvad rannavallid ja liivaluited. Rohkesti leidub rändrahne. Huviväärsustest on vaadata lõunarannas asuv, 1848. a. ehitatud Laurentiuse kabel ja külakalmistu ning idarannas Vanakabeli neemest lõunas aurikul "Eesti Rand" hukkunute kalmistu. Veel on võimalik käia tuletornis ja "Punase kivi" juures, mis on saare suurim rändrahn. Ülesaare neemel asub telkimise, lõkke- ja kiigeplats. Seal korraldatakse pidusid ja ka näiteks jaanipäeva. PILDID
Teel sinna asus venelastele vastu salk relvastatud ruhnulasi, kes teatasid, et Eesti on Nõukogude Liidu okupatsioonist vaba ja seepärast lõpetatakse võim ka Ruhnus. Venelased ei hakanud vastu punnima, vaid andsid relvad ära. Edasi läksid ruhnulased tuletorni ja vahistasid ka kaks ülejäänud punasõdurit. Ruhnorootslane Jakob Steffensson meenutab: See toimus 1941.aasta 9.juulil. Sellega oli Ruhnu saar punastest vaba ja tuletornis heisati Eesti lipp. Vangistatud venelasi hoiti vanapoiss Frederik Friiski tares Ruhnu küla põhjatipus. Esialgu jäi punaste ajal paika pandud Ruhnu valla täitevkomitee veel ametisse. Vahest tähistasid Ruhnu mehed oma esimest võitu tõepoolest pika ja piduliku õllejoomisega, nii et poliitika jaoks enam aega ei jäänudki. Tõsi on aga see, et senine täitevkomitee esimees Strömfeldt tagandati ametist alles 20.juulil, mil
Laulupeo toimumise päeval on rongkäik ja nagu aeg on näidanud, siis sinna minnakse ka lausvihma ja külmaga, sest seda on pikalt oodatud ja see on üks laulupeo tähtsamatest osadest. Rongkäigul lauldakse oma maakonnale või koolile omaks saanud laule, hõisatakse üheskoos ning mis kõige tähtsam, astutakse kõik koos ühes suunas. Teede äärde ja majade akendele on kogunenud inimesed, kes oma heade sõnadega saadavad lauljad teele. Lauljatega koos liigub ka tõrvik, millega süüdatakse tuletornis tuli ja kuulutatakse laulupidu avatuks. Samal ajal lauldakse Tõnis Mägi ,,Koitu". Ajalugu I üldlaulupidu toimus 1869. Aastal Tartus. Teine samuti Tartus, siis korra Tallinnas, ja jällegi Tartus. Pärast viite korda hakati üritust läbi viima siiski Tallinnas ja nii on ka siiani jäänud. Esimesed seitse pidu toimusid Tsaari-Venemaa koosseisus ning kuni VI üldlaulupeoni olid peod seotud mõne keiserliku tähtpäevaga. (Peo korraldamise olid enda peale võtnud erinevad
Aleksandria vallutasid araablased, linn kaotas oma tähtsuse ka tuletorni polnud enam vaja. Maavärinate tagajärjel ehitis purunes ning lõpuks varises merre. Huvitavaid fakte: Pharos oli piisavalt suur, et majutada tuletorni töölisi, sõjamehi ja tallipoisse. Hobused vedasid kütust mööda laiu kaldteid. Teetamm ühendas Pharost samanimelise saarega. Pharose tuletorn oli nii oluline, et selle rünnakuks oli jalamile barakidesse majutatud garnison. Astronoomid uurisid tuletornis asunud observatooriumis tähistaevast jälgisid, komeete ja planeete. 14 Jumalanna Artemise tempel Efesose Artemise tempel on ainus Ehitamise põhjused: Jumalate eluase maa peal. Philon Byzantionist Ehitamise aeg: 850 eKr.
Vilms oli üks Eesti olulisemaid sotsiaaldemokraatliku liikumise tegelasi. Vilms kuulus Eestimaa Päästekomiteesse. Päästekomitee valmistas ette Eesti iseseisvuse. Vilms läks Saksa okupatssiooni alguses Soome, lootes asuda korraldama Eesti Vabariigi völisdelegratsiooni tööd, kuid jäi kadunuks. Vilms lahkus koos Arnold Jürgensi, Johannes Peistiku ja Aleksei Rüngaga Käsmust 1918. aasta aprillis. Neid nähti 4 viimast korda Vaindloo tuletornis 28. Aprillil. Ametliku versiooni jjärgi langes Vilms Suursaarel sakslaste kätte vangi ja ta hukati helsingis. Vilmsi hukkamisest on ka päevik, mis kirjeldab ta hukkamist. (Päevik on lisas) 1.1. Mälestuste jäädvustamine Tallinnas on tänav nimega Jüri Vilms. Tapal on Jüri Vilmis plats, 1937. Aastal taheti ehitada sinna platsile graniidist ja pronksist kolme meetri kõrgune Vilmsi- ja tunnustusmonument. 1.juuli 1938. aastal sooviti ausammas avada, Taba linn sai 12-
Väikseid laide Sa Dragonera ja Mallorca vahel kuulub samuti looduskaitseala alla, ühtlasi ka meri ja merepõhi. Saare floora on mitmekülgne, seal elab erilisi sisalikuliike, mis on ainukesed alles jäänud mandrielanikud minevikust. Lindude populatsioonist on esindatud kajakad, kormoranid, pistrikud ja muud. Es Lladó külastuskeskuses on väljapanek looduskaitsealast ja detailid neljast matkarajast. Tramuntana tuletornis on väljapanek tuletornidest Mallorcal läbi aastate. Cabrera saar- rahvuspark Cabrera rahvuspark asub 10 kilomeetrit Mallorca lõunatipust Cape Salinas ja katab 1318 hektarit 19 saarel ja laiul, lisaks 8703 hektarit merd ja merepõhja. Floora on vahemereline, kuid mõne spetsiifilise erinevusega, pargist leiab 22 liiki, mida leiab ainult Baleaaridelt. Cabrera on lindude rände strateegiline punkt, seal on nähtud 130 liiki, kõige tavalisemad on kormoranide kolooniad ja mitut liiki kajakad
annaabi.ee 
