Seega võib kangelaseks osutuda isegi kõrvalmajas elav naaber. Vastates küsimusele, milline on suurim kangelastegu, mille oma elus korda oled saatnud, on Pärnu Endla teatri näitleja Veljo Reinik öelnud, et kangelane on tiitel, mida annavad teised, siis ollakse kangelane vaid teiste, mitte enda arvates. Tegu, mis sulle endale võib tunduda tühine ja , võib kellelegi teisele olla väga suure tähtsusega. Näiteks tuletõrjujale või politseinikule on inimeste päästmine tulesurmast või kurjategijate küüsist igapäevane töö, kuid päästetava jaoks on see eluliselt olulise tähtsusega ning tema silmis on päästetöötajad tõelised kangelased, kelle peale võib ka tulevikus loota. Igaüks meist on suuteline korda saatma kangelastegusid, sest iga pisemgi julgustükk ja heategu jätab sügava jälje nii teistesse inimestesse kui ka ajalukku, olenemata sellest, kas me ise enda tegu kangelaslikuks peame või ei. Olgu selleks siis kodutule loomale peavarju
"Jürka näitas igale kaubapakkujale õueväravat ja kes sealt kaudu küllalt ruttu minema ei saanud, selle saatis ta priiküüdiga aia taha oma õuest välja." Ükski inimene ei ole võimeline täiskasvanud inimest üle aia viskama, ilma igasuguse vaevata. Samuti loopis ta põleva maja aknast välja politseinike ja ka püssikuulid ei hakanud tema pihta. "Ühe kallaletungija viskas Jürka läbi akna ühes selle raami ja klaasidega hirmsa kolinaga välja, kust ta suure vaevaga suudeti tulesurmast päästa; teise ründaja lõi ta uimaseks põlevasse majja, sest see oli tõmmanud revolvri taskust, kolmas ründaja oli Jürkat mitmel korral tulistanud ja siis ise välja karanud; neljas ja viies andsid väljast läbi akna Jürka pihta tuld, üks neist politseinik, teine eraisik, kes olid võitlushullustusse sattunud." Jürka võitles korraga mitme politseinikuga ja ta ikka suutis neid võita, tavainimene seda ei suudaks. Samuti sai Jürka jagu ka karust, kellega ta maadles
skulptuure, maale, epitaafe ja muid vaimulikke asutusi kaunistavaid dekoratsioone. Kultuuriväärtuste õnneks moodustati 1790. aastal Monumentide Komisjon, mis otsustas, mida vana korra kultuuripärandist säilitada ja mida mitte. Nende tegevus kujunes eelkõige ajalooliste kultuuriväärtuste kaitsmiseks, kuigi anti ametlikult nõusolekuid ka neile, kes nõudsid rojalistlike ja kristlike sümbolite hävitamist. Raamatud päästis tulesurmast ja muul viisil hävitamisest Konvendis vastu võetud dekreet, mille otsusel hakati looma avalikke raamatukogusid. Sama juhtus dokumentidega, kui 1793. aastal pandi alus Rahvuslikule Arhiivile. Revolutsiooni käigus püüti ka uuendada igapäevaelu ja murda sellega vana korra välised avaldumisvorme. Kuna aadlikuid hakati kõrvale tõrjuma, siis ei olnud nende eluviis enam teistele eeskujuks. Lihtrahvalikult hakati üksteise poole pöörduma sina-vormiga. Koos aadliga hääbus ka
Joonas läks sinna sisse ja tõmbas ühe keha sealt välja. Uudishimulikud külaelanikud olid juba põleva maja juurde tulnud, keegi oli ka tuletõrje, politsei ja kiirabi kutsunud. See, kelle Joonas välja tõmbas, oligi Marko. Kiirabi viis Marko kohe haiglasse. Politsei tahtis Joonast endaga kaasa võtta, kuid oli üks tunnistaja, kes ütles, et Joonas tuli hiljem, kui maja juba põles. Järgmisel päeval oli lehe esikaanel see tulekahju ja all on kirjas ,,KOOLIPOISS PÄÄSTIS KAASLASE TULESURMAST". Joonase vanemad olid vihased, et Joonas üldse oma nina sellistesse asjadesse topib. Joonase arust peaksid nad õnnelikud olema, sest tema nimi on seal ju ka kirjas. Joonas uurib suure huviga lehte ja on väga õnnelik, et tema seal kirjas on. Äkki märkab ta, et surmakuulutuste seas on ka Gunnar Saagi nimi. Joonas tunneb end ta surmas süüdi. Ta arvab, et ka Gunnar oli seal majas. Õnneks järgmine päev ütleb õpetaja Piilman, et Joonas saab ka Rootsi minna ja, et
Joonas lks sinna sisse ja tmbas he keha sealt vlja. Uudishimulikud klaelanikud olid juba pleva maja juurde tulnud, keegi oli ka tuletrje, politsei ja kiirabi kutsunud. See, kelle Joonas vlja tmbas, oligi Marko. Kiirabi viis Marko kohe haiglasse. Politsei tahtis Joonast endaga kaasa vtta, kuid oli ks tunnistaja, kes tles, et Joonas tuli hiljem, kui maja juba ples. Jrgmisel peval oli lehe esikaanel see tulekahju ja all on kirjas KOOLIPOISS PSTIS KAASLASE TULESURMAST. Joonase vanemad olid vihased, et Joonas ldse oma nina sellistesse asjadesse topib. Joonase arust peaksid nad nnelikud olema, sest tema nimi on seal ju ka kirjas. Joonas uurib suure huviga lehte ja on vga nnelik, et tema seal kirjas on. kki mrkab ta, et surmakuulutuste seas on ka Gunnar Saagi nimi. Joonas tunneb end ta surmas sdi. Ta arvab, et ka Gunnar oli seal majas. nneks jrgmine pev tleb petaja Piilman, et Joonas saab ka Rootsi minna ja, et Gunnar pdes leukeemiat ning oleks nagunii
välimuse taga on tegelikult tundlik higeelu. Sisimas ta ei ole kalestunud ning tema elu päikesekiir on Medora, keda ta armastab ning kes ka teda armastab. Nende vahel on suur ja puhas armastus. Byroni jaoks on see eriliselt suur ja puhas. Kahjuks röövlielus ei ole ei aega ega kohta pereelule ning Byron peab taas võitlusesse minema. Nad ründavad Türgi pasa lossi. Rünnaku käigus juhtub, et Conrad satub vangi aga haaramemis on peanaine Gulnare, kelle Conrad oli päästnud tulesurmast. Golnare oli Conradisse armunud ja tahtis Conradi päästa. Oli selle eest nõus isegi oma eluga riskima. Tänu Gulnare abile Conrad pääseb ja on teel oma Medora juurde aga lugu lõpeb traagiliselt, sest kuigi Conrad on vangistusest pääsenud, jõuab ta Medora juurde liiga hilja. Medora on juba kurvastusest surnud. Pärast seda kaob konrad jäljetult ning tema saatust jääb ümbritsema salapära. ,,Parisinna"Tegevuspaigaks on renessansiaegne Itaalia. Draagiline züzee. Vürst Azo avastab
Joonas läks sinna sisse ja tõmbas ühe keha sealt välja. Uudishimulikud külaelanikud olid juba põleva maja juurde tulnud, keegi oli ka tuletõrje, politsei ja kiirabi kutsunud. See, kelle Joonas välja tõmbas, oligi Marko. Kiirabi viis Marko kohe haiglasse. Politsei tahtis Joonast endaga kaasa võtta, kuid oli üks tunnistaja, kes ütles, et Joonas tuli hiljem, kui maja juba põles. Järgmisel päeval oli lehe esikaanel see tulekahju ja all on kirjas ,,KOOLIPOISS PÄÄSTIS KAASLASE TULESURMAST". Joonase vanemad olid vihased, et Joonas üldse oma nina sellistesse asjadesse topib. Joonase arust peaksid nad õnnelikud olema, sest tema nimi on seal ju ka kirjas. Joonas uurib suure huviga lehte ja on väga õnnelik, et tema seal kirjas on. Äkki märkab ta, et surmakuulutuste seas on ka Gunnar Saagi nimi. Joonas tunneb end ta surmas süüdi. Ta arvab, et ka Gunnar oli seal majas. Õnneks järgmine päev ütleb õpetaja Piilman, et
annaabi.ee 
