piirasid 4 nädalat Tallinna, ei suutnud vallutada, venelaste vägi lahkus, rüüstasid Eestit - 1223 Tartusse vürst Vjatsko 200 mehega talle oli lubatu võim Tartus jt maakondades, mis ta vallutab (vürstkonna loomise katse) Tartu kaitsmine - sakslastel õnnestus oma võimu taas laiendada . 1224 ainult Tartu vastupanupunktiks, mida 2 piiramisel polnud suudetud vallutada - algas tõsine II piiramine heideti kive ja nn tulepotte (tuline raud), õõnestati valli, ehitati piiramistorn, üritati põlema panna, lõpuks sakslaste tormijooks õnnestuski vallutada tapeti nii venelasi kui ka eestlasi Lõppvaatus Saaremaal - 1227 jaan (meri jääs) sakslased kogusid suure väe jõuti Muhu linnuse alla muhulased pakkusid rahu ja lubasid end ristida, sakslased asusid linnust piirama I tormijooks löödi tagasi, alles VI päeval õnnestus linnusesse tungida, inimesed tapeti, linnus põletati
On räägitud veel kaalukamast moonast, Saksa uurija Rathgen märgib lausa 1400 kg-st kaljusid, mis kõlab kahtlaselt, sest vastukaal peaks sel juhul kaaluma üle 27 tonni. (ühe tonni jaoks oleks vastukaalu vaja 27t) Ühelegi allikale too uurija ka ei viita. Eestis ulatus kaal ilmselt vähemalt 100 kg kanti, suurte masinate puhul. Keskmistega ilmselt vahemikus 15-40 kg ja väikestel masinatel umbes kuni 10 kg. Peale kivide kasutati heitemoonana ka kuuma metalli ja nn. "tulepotte". Samuti võidi heita ka tünne tigedate loomadega (mitte Eestis) näiteks skorpionid, mürkmaod, mesilased etc. On ka variante, kus visatakse tagasi laipu, taudi surnud loomi, tünne väljaheidetega... 8. Heitemasina funktsioon piiramis ja kaitserelvana Heitemasinaid oli raske ümber sihtida nad olid päris rasked (st laskesektori muutmine oli keeruline) ja nende laskekaugust mõjutasid vastukaalu mass, ridva pikkus jms. Seega
ümber. Kui ründav vägi oli küllalt suur, siis piirati kindlustus sisse. Sageli jäädi pikemaks ajaks, üritades linnuse kaitsjaid alistada näljaga. Et linnuse meeskond võis ootamatult välja tungida, siis rajasid piirajadki oma pealaagri ümber kaitseehitisi. 12. sajandist peale laienes euroopas tunduvalt mitmesuguste piiramismasinate kasutamine. Eri tüüpi heitemehhanismidega lennutati vaenlase kindlustuste pihta suuri kivimürakaid ning üle müüride sise tulepotte, vahel isegi mesilastarusid, korve mürkmadudega ja loomakorjuseid, fekaalitünne ja muud. Sissepiiratute moraali kõigutamiseks on heitemoonana kasutatud isegi vangivõetud vastaseid elusalt või surnult. Kaspar Kuldkepp 9 AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL Piirajad ehitasid ka kõrgeid piiramistorne, mida nihutati vähehaaval linnusele või linnale lähemale
o See viis vürsti raevu ning selle valas ta välja sakslaste peale. · Vene väed piirasid koos eesti vägedega Tallinna neli nädalat. Kuid seda siiski ilma tulemusteta. · 1223 lõpul jõudis tartusse vürst Vjatko oma 200 mehega. TARTU KAITSMINE · 1224 oli peamiseks vastupanupunktiks jäänud vaid tartu. · Algas tõsine piiramine. o Ehitati suremaid ja väiksemaid kiviheitemasinaid, millega piluti kive ning tulist rauda e. Nn. Tulepotte linnustesse. · Kaheksa päevaga ehitati kõrge piiramistorn, mis liigutati järk-järgult linnusele lähemale. · Lõpuks otsustasid sakslased üleüldise tormijooksu kasuks. · Sakslastel õnestuski linnus tormijooksuga vallutada · Lahingus oli palju langejaid · Tratulangemisega oli kogu eesti mandriosa sattunud võõraste valitsejate võimu alla. o Vabana püsis esialgu vaid saaremaa. LÕPPVAATUS SAAREMAAL
Sakalast saadeti saadikuid Suzdali, kust Vladimir (suurvürst) saatis oma venna Eestisse. Vene väed piirasid neli nädalat Tallinna, aga ei vallutanud seda. 1223. a. lõpul tuli Tartusse vürst Vjatsko, kellele oli Novgorodist lubatud valitsusvõim Tartus ja mujal, kus ta suudab võimu enda kätte saada. Tartu kaitsmine 1224. a. suvel oli omal jalul veel vaid Tartu, mille alla jõuti 15. augustil juba kolmandat korda. Ehitati kiviheitemasinaid, millega loobiti kive ja tulepotte, ehitati piiramistorn ja õõnestati alt kaevates valli. Tormijooksuga õnnestus sakslastel linnus vallutada ja kogu mandrieesti oli võõrvõimu all. Lõppvaatus Saaremaal 1227. a. kogusid sakslased suure väe, u. 20 000 meest, liiguti Muhu linnuse poole. Muhulased pakkusid juba väge nähes rahu ja ristimist, aga sakslased ei nõustunud, vaid asusid linnust maha lõhkuma. Varsti tungiti linnusesse sisse ja rööviti vara ja loomad. Linnus ise põletati. Edasi mindi Valjala alla, kus
üritasid süüdata näiteks Võnnu linnust. Linnuse rajatiste põlema süütamiseks, kanti puid kaitseehitiste jalamile ning need pandi põlema. Kui ristisõdijad piirasid, siis nemad panid tihtipeale puid tassima lätlastest ja liivlastest abiväed. Tavaliselt puude vedajad said haavata või surma. Näiteks Viljandi linnuse esimese piiramise käigus tegid ristisõdijad nii suure puuvirna, mis ulatus linnuse plankudeni. Linnusesse võidi üritada heita ka mingit põlevainet (näiteks tulepotte ja tulist rauda Tartu linnuse piiramise näitel 1224. aastal). Linnuste piiramise juures on küllatki tähtsal kohal ka piiramistorn. Henrik räägib piiramistornide valmistamisest 10 piiramisel, ühel juhul ehitasid ka eestlased piiramistorni. Need on vähemalt Henriku sõnul küllaltki suurejoonelised ehitised. Henrik ei ole aga kordagi piiramistornide puhul maininud sildasid. Tõenäoliselt ei olnudki võimalik neid sildasid ehitada, kuna linnused olid rajatud looduslike
annaabi.ee 
