o Kips väävliühend Detailsem settekivimite rühmitamine põhineb setendite omadustel: - Setteosakeste suurus - Keemiline ja - Mineraalne koostis Kemogeensed settekivimid: - Evaporiidid - Karbonaadid (dolomiidid) - Ferroliidid ülaküllastunud raua sisaldusega - Manganoliidid mangaanist üleküllastunud - Lateriidid ja boksiidid seonduvad troopiliste piirkondadega Biogeensed settekivimid: - Lubjakivid - Ränikivimid (kõige tüüpilisemad tulekivid) - Karbonaadid - Fosforiidid Allotigeensed komponendid settekivimi koostisosad, mis ei ole tekkinud settekivimi lasumiskohas, vaid on sissekantud mujalt Autigeensed komponendid mineraalid, millised moodustuvad lahustest keemilisel või biokeemilisel teel settekivimi lasumiskohas või on tekkinud diageneesi käigus Orgaaniline aines setendites leiduvad taim- või loomorganismi jäänused Settekivimites leiduvad kõige levinumad mineraalid: - kvarts - muskoviit, illiit
o Kips väävliühend Detailsem settekivimite rühmitamine põhineb setendite omadustel: - Setteosakeste suurus - Keemiline koostis - Mineraalne koostis Kemogeensed settekivimid: - Evaporiidid - Karbonaadid (dolomiidid) - Ferroliidid ülaküllastunud raua sisaldusega - Manganoliidid mangaanist üleküllastunud - Lateriidid ja boksiidid seonduvad troopiliste piirkondadega Biogeensed settekivimid: - Lubjakivid - Ränikivimid (kõige tüüpilisemad tulekivid) - Karbonaadid - Fosforiidid Allotigeensed komponendid settekivimi koostisosad, mis ei ole tekkinud settekivimi lasumiskohas, vaid on sissekantud mujalt Autigeensed komponendid mineraalid, millised moodustuvad lahustest keemilisel või biokeemilisel teel settekivimi lasumiskohas või on tekkinud diageneesi käigus Orgaaniline aines setendites leiduvad taim- või loomorganismi jäänused Karbonaadid süsihappe soolad Settekivimites leiduvad kõige levinumad mineraalid:
kr varaneoliitikum;4000-3000 e.kr keskneoliitikum;3000-1500 e.kr hilisneolitikum; arheoloogiline kultuur:5000-4000 e.kr narva kultuur, 4000-3500 e.kr kammkeraamika, 3500-1500 e.kr hiline kammkeraamika, 3000-1500 e.kr nöörkeraamika kultuur 19000-9500 eKr Hispaleoliitikum-Hamburgi kultuuri nooleotsad, Bromme tüüpi nooleotsad (Leedu) 9500-4900 e.kr Mesoliitikum- Swidry kultuuri nooleotsad (Leedu)- siia kuulub Kunda kultuur -kriidiladestu tulekivist esemed, Pulli tüüpi nooleotsad, tulekivid, kivikirved, sarvest ja luust esemed(Pullis kobras, põder ja Sindi-Lodjal metssiga,viiger)- asulakohad Kesk ja Põhja- Eestis Saarte asustuse kujunemine: mandrilt Saaremaale 5800 e.kr, edasi Hiiumaale 5700 e.kr, edasi Ruhnu saar 5300 e.kr 4900-4200(4000) e.kr varaneoliitikum- narva tüüpi keraamika- kivikirved, hammasripatsid, võrgukivid, luust naasklid(viiger, hallhüljes, siil) 4200(4000)-3200(3000) e
Egiptuse kultuur. Vanariigi ajastu 2778 e.kr - 2263 e.kr Keskmise riigi ajastu 2040 e.kr - 1730 e.kr Uueriigi ajastu 1562 e.kr - 1085 e.kr Hilis-Egiptuse ajastu 1085 e.kr -332 e.kr Muistne Egip. asus Aafrika kirdeosas, Niiluse alamjooksul, viljakas Niiluse org oli sobiv põlluharimiseks. Elu sõltus üleujutustest, mis tõid põldudele viljakat muda ja elustavat vett. Piirkond oli rikas ka ehitusmaterjalide ja teiste loodusvarade poolest (liiva-, lubjakivi, graniit, tulekivid). Orus kasvas peale pilliroo ja palmide ka akatseid ja viigipuid. Neid puid kasutati lottide ehitamiseks. Polnud avamere sõitjad. leidus metalle, vaske nt. Võideldi Nuubiaga kulla pärast. Umbes 3000 e.kr vallutas lõunariigi valitseja põhja osa -> tekkis ühtne Egiptuse riik. Hiljem, selliseid ühendriike enam polnud. Kujunes välja usund ja sellel rajanev ideoloogia. Väga populaarne oli Osirise kultus. Jumalaid oli palju. Uskusid hauatagusesse ellu. Igal inimesel oli kaitsevaim Ka
aastani. Mehe uurimisgrupis oli 147 inimest. Temaga oli kaasas väga palju puust, nahast ja muust orgaanilisest ainest esemeid, mida kuskilt mujalt pole saadud. 7 erinevat rõivaeset, mille tegemiseks oli kasutatud paljude erinevate taimede ja loomade osi. Oli ka 17 varustuseset. Ötzi on palju paremini säilinud kui Egiptuse muumiad. Ötzil kaasas olnud asjad: vöö, mille külge oli pandud nahast kotikene. Koti sees olid kõige väärtuslikumad asjad: taelatükid ja tulekivid (mõlemad tule tegemiseks). Vöö küljes olid ka loomanahast tehtud püksid (kaks toru, mis olid nööridega vöö külge kinnitatud), kitsenahast keebike, peal õlest keebike, karvane müts, jugapuust vibu (pikk), palju nooli ja otsi, loomanahast tehtud raamiga seljakott. Jalatsid olid ka kavalalt tehtud erinevatest loomanaha tükkidest, tagaosas on punutud asi, kuhu oli pandud rohi - oli pehmem ja soojem. Kaasas veel vasest kirves, mis oli varre külge kinnitatud
hea kasutada. Arvatakse, et australopeedikus võis olla esimesi abivahendite kasutajaid. Homo habilis on leitud Olduvai mäekurust, seda paika on pikalt uurinud üks arheoloogide perekond. Neid peetakse 20 saj olulisemate avastuste tegijateks. 1931. a läksid sinna mäekurusse ja otsisid luukilde jms, esimesed suured leiud leiti 28 a hiljem. Oluliseim leid oli homo habilis ehk osav inimene. Nende juurest leiti ka kõige vanemaid tööriistasid - eoliite ehk veerekivi tööriistu. Need on tulekivid, millelt on mingid killlud ära löödud. Neid kasutati ka lõikamise jaoks ning pihukirvena. Nende abil on valmistatud ka algelisi puuesemeid, kuid need pole säilinud. Eoliitide puhul arvati, et äkki polegi homo habilis kilde ära löönud, vaid hoopis oja vetes ära tulnud ja homo habilised otsisid sellised kivid välja. Arvatakse ikkagi, et seda tegi homo habilis ise. Homo habilis oli homo erectuste otsene eelkäija. Homo erectus on oluline lüli inimese kujunemisloos. Homo erectus
annaabi.ee 
