Wikmani poisid Vare: Väga korralik ja erandlike tehiliste huvidega kenasti kasvatatud poiss, raamatupidaja poeg, kitsa ja kahvatu näoga prillikandja. Sirkel: Sile poiss, diplomat ja poet, kes püüdis kammida juukseid seitlisse ja kelle karvad kippusid igasse suunda harali. Samuti oli ta väga tark ja oma klassi priimus. Penno: Hea korvpallur, julge lobamokk, kes ei löönud millegi ees risti ette. Ta oli miljonäri poeg ja ladna poiss. Jauram: Tõmmulokilise roosa putonäoga ja siniste hasardöörisilmadega jõmm. Pukspuu: Pikk, kaunikesti mõttetühja kuid elevusest õhetava näoga, väikese kolmnurkse vinnilise näoga loikam. Direktor: Näeb viisakas välja. Oma mustas sabakuues, triibulistes pükstes ja valges isatapjakraes näeb küllaltki sale välja aga samas on jämedakaelaline isand. Juuksed on tuhakarva aga väikesed vuntsid punakas pruunid. Lõuapärad suhteliselt jõulised, näokuju oleks nagu püstine ristkülik, silmad on hallid. Suu ütleb tema ko...
Härra Tiimus oli boheemlane. Ta higistas koguaeg tunnis, kuivatas oma higist paljaspead taskurätiga. Sellest ka tema hüüdnimi. Prl Jakovleva Inglise keele õpetaja, keda kutsuti Viruskundraks oli 50aastane, sale ja sportlikult sirge daam. Hapu ja kiprasuise naeratusega. Seljas oli tal igivärske tumesinine kleit, põskedel oli üllataval määral ammu kergelt vissi tõmbunud sügisõunte puna, must sametpeal ümber kaunikesti kortsus kaela tõstis selle puna eriti esile. Tulekarva juus oli tõmmatud täpsesse kuklakuhilasse. Rinnal siras muutumatu kuldääraline kameepross ja muutumatu lornjett oli tal kuldketiga muutumatult kaelas. Kõneles viite keelt, milles kuues oli eesti keel ja seda teadis minimaalselt. Hr. Hellmann/Helmhotz Kõhn ja vaikesehääne vanamees, peenike kortsus kael kahe numbri võrra tarvilikust suuremas kõvakraerõngas. Pisikeses halli- ja roosalaigulises näos kuldraamiliste prillide taga olid pruunid silmad
nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust ehtnaiselik, puhtisiklik, imeilus, puruväsinud, vaegsäritatud, poolvillane · -ohtu ja võitu kirjutatakse eelneva käändsõna omastavaga kokku lapseohtu, poisikeseohtu, igavavõitu, laisavõitu · -verd kirjutatakse eelneva käändsõna osastavaga kokku mustaverd, valgetverd, puhastverd · -karva ja värvi kirjutatakse kindlakskujunenud väljendeis nimisõna omastavaga kokku tinakarva pilved, taevakarva, tulekarva, tulevärvi Osastavast käändest kirjutatakse karva ja värvi lahku roosat karva riie, punast värvi Määrsõnaliselt tarvitatavad omadussõnad kirjutatakse jrg omadussõnast lahku hirmus palav, kole külm, tavatu kõrge, tohutu suur, määratu lai, põhjatu sügav, üüratu kauge ne- ja line-omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku meetrilaiune, mäekõrgune, sajanditepikkune, eeldustekohane, kõnealune,
Nt: poisikeseohtu, lapseohtu, igavavõitu, laisavõitu, vanavõitu. 4.Tüvi "-verd" kirjutatakse eelneva kääändsõnaga osastavas kokku. Nt: puhastverd, mustaverd, valgetverd. 5.Tüved "-karva ja -värvi" kirj. kindlakskujunenud väljendeis nimisõnaga omastavas kokku. 5.1.Osastavast käändest kirjutatakse need lahku. Nt: tinakarva pilved; taevakarva sinine: khakivärvi ülikond; samblavärvi seelik; tulekarva tulevärvi juuksed. Nt: roosat karva riie; punast värvi maja. 6.Määrsõnaliselt tarvitatavad omadussõnad kirj. järgnevast omadussõnast lahku. (Määrsõna-väljendab aega, kohta, teoviisi, hulka jms) Nt: hirmus palav (väga palav); kole külm, paras soe, tavatu kõrge, tohutu suur, määratu pikk, ääretu lai, põhjatu sügav, üüratu kauge. 7.ne- ja line-omadussõna kirj. eelneva käändsõnaga kokku.
nt. Ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, ülivõimas. -ohtu ja võitu kirjutatakse eelneva käändsõna omastavaga kokku. nt. Lapseohtu, poisikeseohtu, igavavõitu, laisavõitu, vanavõitu. -verd kirjutatakse eelneva käändsõna osastavaga kokku. nt. Mustaverd, valgetverd, puhastverd. -karva ja värvi kirjutatakse kindlakskujunenud väljendeis nimisõna omastavaga kokku. nt. Tinakarva, samblavärvi, tulekarva, tulevärvi. Osastavast käändest kirjutatakse karva ja värvi lahku. nt. Roosat karva, punast värvi. Kui täiendsõnal on omakorda täiend, siis kirjutatakse lahku ka omastav. nt. Küpse kirsi karva. Määrsõnaliselt tarvitatavad omadussõnad kirjutatakse järgnevast omadussõnast lahku. nt. Hirmus palav, kole külm, paras soe, tavatu kõrge, tohutu suur, ääretu lai. Ne- ja line-omadussõnad kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku. nt
Wikmani Poisid Jaan Kross Lugu algab kümnenda klassi poiste vembuga. Nimelt õpilased panid ajalehekorvi magneesiumikera ja mingi süttiva vedelikuga läbi immutatud nööri. Kui õpilane Pukspu nurka saadetakse süütab ta tiku ja pistab süütenööri põlema. Ajalehe korv hakkab krõpsuma. Pukspu kutsub õpetaja Tooderi vaatama, et kas seal pole mitte hiir sees, sest preili Jakovleva ajalehekorvis oli kunagi olnud hiir. Kui õpetaja seda lähemalt vaatab käib üks suur sähvakas. Inspektor Ambel tuli suure paugu peale kohale ja soovis saada seletust selle kohta, mis siin sündis. Kõik vastasid, et midagi ei juhtunud, kuid inspektor ei jäänud sellega rahule. Tuli välja, et õpetaja Tooder oleks äärepealt pimedaks jäänud sellest plahvatusest. Ambel küsitles õpilasi mitmeid nädalaid, kuid õpilased ei andnud Pukspud välja. Lõpuks sai Inspektor teada, et selle taga oli Pukspu ja viskas ta kool...
alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane. -ohtu ja -võitu kirjutatakse eelneva käändsõna omastavaga kokku: lapseohtu, poisikeseohtu, igavavõitu, laisavõitu, vanavõitu. -verd kirjutatakse eelneva käändsõna osastavaga kokku: mustaverd, valgetverd, puhastverd. -karva ja -värvi kirjutatakse kindlakskujunenud väljendeis nimisõna omastavaga kokku: tinakarva pilved, taevakarva sinine, khakivärvi ülikond, samblavärvi seelik, tulekarva ~ tulevärvi juuksed. Osastavast käändest kirjutatakse karva ja värvi lahku: roosat karva riie, punast värvi maja. ne- ja line-omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku: meetrilaiune, mäekõrgune, rahuaegne, jõulueelne, ookeanitagune, sajanditepikkune, eeldustekohane, nõukogudeaegne, kõnealune, laupäevaõhtune, linnadevaheline, omavalitsustevaheline, suurejooneline, heledavärviline, napisõnaline,
poolvillane. -ohtu ja -võitu kirjutatakse eelneva käändsõna omastavaga kokku: lapseohtu, poisikeseohtu, igavavõitu, laisavõitu, vanavõitu. -verd kirjutatakse eelneva käändsõna osastavaga kokku: mustaverd, valgetverd, puhastverd. -karva ja -värvi kirjutatakse kindlakskujunenud väljendeis nimisõna omastavaga kokku: tinakarva pilved, taevakarva sinine, khakivärvi ülikond, samblavärvi seelik, tulekarva ~ tulevärvi juuksed. Osastavast käändest kirjutatakse karva ja värvi lahku: roosat karva riie, punast värvi maja. Märkus. Kui täiendsõnal on omakorda täiend, siis kirjutatakse lahku ka omastav: küpse kirsi karva ~ värvi riie. laadi, liiki, seltsi, sorti, tüüpi jms vt O 40 ,,Omadus-, arv-, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna". Määrsõnaliselt tarvitatavad omadussõnad kirjutatakse järgnevast omadussõnast lahku:
annaabi.ee 
