[1] Pöördunud Aksu kaudu tagasi Kasgari, veetis Hedin 1895. a. suve taas Pamiiri mäestikus. Sel reisil uurides eeskätt geoloogiliselt mäestiku ida- ja lõunaosa. Talve jõudes alustas ta 1895. aasta detsembris oma teist kõrberännakut. Esiteks suundus ta Kasgarist Khotani ja läbis teistkordselt Takla-makani kõrbe, seekord suunga lõunast põhja. Ületas Kunluni [2] ja jõudis õnnelikult Tarimi jõe äärde. Sel teekonnal avastas kahe, tuiskliiva alla mattunud muistse linna varemed. Liikudes piki Tarimi jõge edasi ida poole kaardistas ta jõe jooksu kuni Lop-Nori järveni, mille leidis võrreldes vene uurija Przevalski poolt varemini määratud asendiga põhja poole nihkunud olevat. [1] Talvitanud Khotanis, suundus Hedin 1896. aasta juunis üle Tiibeti põhjapoolsete servamäestike Tiibeti kiltmaale. Selle läbis ta lääne-ida suunas Kukunori järveni. Kogu reisi vältel ei unustanud ta ala kaardistamist
Viljakoristus- ehk põuaperiood Osirise surm, külvitööd pärast üleujutust Osiris maetakse ning tärkamisaeg Osiris tõuseb taas ellu. Niiluse and Mõne kuu järel algas kogu maal rõhuv palavus, mis kestis 72 päeva. Niilus muutus poole kitsamaks tavalisest. Tema laisad ja sogased vood näisid vaevu liikuvat keset pori ja kõntsa. Kõrvest puhuvad soojad tuuled tõid kaasa palju tuiskliiva ja tolmu. Taimede lehed kattusid halli tolmuga nii paksult, et kaugemalt ei võidud eraldada aedu tühjadest ja lõhkikuivanud pinnaga põldudest. Lõpuks ometi pöördus tuul, hakates puhuma põhjast, ning ilmad muutusid pisut jahedamaks. Merelt tulevad tuuled olid isegi nii ägedad, et nad puhusid tolmu taimedelt - puud muutusid jälle roheliseks, aga rohi jäi endiselt koltunuks ja kuivanuks.
(aheraine puistangud). Pinnakatte setted leiavad kasutamist maavaradena: ehitusliiv ja kruus, mere- ja järvemuda jne. Analüüsi pinnaehituse (reljeefivorm + settematerjal) mõju Eesti maastikulistele erisuste (veereziim, muld- ja taimkate, kasutuspotentsiaal) kujunemisele. 13 Pinnavormide liigitus tekke järgi (levimus Eestis, näited). Tuuletekkelised: luited, tuulevirred; tuiskliiva hanged; vall-luited; parabool e mõrdluited (peipsi põhjarannik); parhaanluited (tõstamaal); suurimad ranniku lutealad Narva-Jõesuu, Keila-Joa, Laulasmaa, Nõva, Häädemeeste, saaremaa. Vooluveetekkelised: kulutusvormid- sälkorud, sängorud, lammorud (terrassid Piusa jõel), soodid, kanjonorud, joaastangud. Kuhjevormid. Moldorg, kanjonorg (P-E, kus on pankrannikult alla jooksvad ojad; L-E Hinni kanjon). Kosmogeensed: meteoriidikaatrid (Kaali, Põrguhaud, süvahaud,
üksnes vägevate vägivald ja nõrkade rõhutus. Vaim tõstab mässu esimeste julmuse vastu ja hakkab halama teiste pimestatuse pärast. Ja kuna inimeste seas pole midagi ebapüsivamat neist välistest suhetest, mis enamasti sõltuvad vaid juhusest, mitte mõistusest, ning mida nimetatakse nõrkuseks ja vägevuseks, vaesuseks ja rikkuseks --, siis paistab esmapilgul, nagu toetuksid kõik inimlikud asutused üksnes tuiskliiva kuhjadele. Alles siis, kui me neid lähemalt vaatame, alles pärast seda, kui oleme ehitised üleni tolmu ja liiva alt välja puhastanud, tuleb ilmsiks ühiskonna vankumatu alus, ja siis hakkame sellest lugu pidama. Niisiis, kui me ei õpi tõsiselt tundma inimest, tema loomulikke võimeid ja nende järkjärgulist arengut, ei jõua me kunagi eesmärgile ega suuda eristada asjade praeguses korras seda, mille on loonud jumalik tahe, sellest, mida soovitakse kirjutada inimlike oskuste arvele
Aluspõhi läheb üle mullaks. · Karstivormid tekivad pinna- ja põhjavee lahustuva ning mehaanilise toime ehk korrosiooni tagajärjel + erosioon · Sufosioon lasuvate kihtide vajumine ja langatusvormide teke Tuuletekkelised pinnavormid : · kõige rohkem seotud Läänemerega. Saaremaal, Hiiumaal väga palju. Luited Rannametsal, · üksik luiteid kohtab harva · Luidete tekkimisel kaks tegevust: tuiskliiva kuhjumine ja tuuule purustav tegevus Kürogeensed pinnavaromid · Söllid ehk sulglohud Paganamaal. Surnud jääpangad jäävad moreeni sisse ja sulades jäävad suured augud järgi. Tänapäeval võime leida ka järvi nendes eest. Põhjad on kergelt soostunud. Haanja kõrgustiku keskosas Vällamäe jalamil. 17, 1 m sügav. Paljud söllid on kuivad, enamasti moodustavad ahelikke, sagedasti on nende põhjas turvas · Söll/oit Laiuse mäel
150 cm kõrge, jäme, kahe või kolme sõlmega, pöörise alt kare. Lehed kuni 1 cm laiad, karedad, hallikas- kuni helerohelised. Pööris 17-22 cm pikk, tihe, püstiste karedate harudega, kahvatulillakas või roheline, hiljem hallikaskollane. Õitseb juunist augustini. Kasutamine: karjamaarohuks sobib kuni pöörise loomiseni, õlgedest on punutud matte, kasutatud katusematerjalina ja allapanuks loomadele. Lahtistel luidetel on jäneskastik tõhus tuiskliiva kinnistaja. NB! Raiesmikel on metsakultuuridele ohtlik umbrohi, sest oma tugeva juurepõimikuga ja lopsakate maapealsete osa-dega lämmatab ta puude tõusmeid ja istikuid. Levik: kõige enam Põhja-Eestis, saartel ja Peipsi põhjakaldal Tähtsaim taimekooslus: kanarbikumännik. KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis tüüpi mullad esinevad nõmmemetsades? 2. Kirjeldage nõmmemetsade muldade niiskust, viljakust, happesust! 3. Missugused puud kasvavad nõmmemetsades? Milline on boniteet? 4
annaabi.ee 
