Kõik hõõglambid töötavad ühel põhimõttel. Elekter juhitakse läbi hõõgniidi, mis tekitab takistuse ja see põhjustab hõõgniidi soojenemist väga kõrgele temperatuurile. Uus ja vana hõõglamp Halogeenlamp Halogeeni elemendid on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Halogeenlampide puhul on pirnis natuke gaasi. Nende probleem on see, et nende kasutegur on väike. Volframhalogeenlambid ei tuhmu, s.t. täiuslik valgus kestab terve tema eluea. Halogeenlampide kasutamisel elamutes ja korterites tuleb olla ettevaatlik. Need tekitavad kahjulikku ultraviolettkiirgust, seetõttu tuleks valida valgusti, mille pirn on kaitstud kaitseklaasiga. Kuna halogeenlambid kuumenevad 300600 kraadini, tuleks need asetada valgustatavast pinnast võimalikult kaugele. Naatriumlamp Naatriumlampe arendati peamiselt Hollandis ja Saksamaal. Neid lampe oli kergem toota.
● Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Perioodilisussüsteem ● Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665 Keemilised ja Füüsikalised Omadused ● Kullast on kerge valmistada sulameid teiste metallidega. Kõige sagedamini kasutatakse kulla sulameis hõbedat ja vaske. ● Kulla sära ei tuhmu ning tänu korrosioonikindlusele on kuld püsiv, seepärast nimetasid vanaaja õpetlased ja alkeemikud kulda metallide kuningaks. Seetõttu on ka kuld väga sobiv materjal valuuta ja ehete tegemiseks ja teiste reageerivamate metallide katmiseks (näiteks elektroonikas). ● Keemiliselt on kuld passiivne metall. Hapnikuga, vesinikuga, lämmastikuga, fosforiga, süsinikuga ja antimoniga kuld otseselt ei reageeri ja vastavaid ühendeid saadakse kaudselt
Kuld esineb looduses mineraalina. Ajalooliselt on väljakujunenud peamiselt kaks kulla funktsiooni: raha ja ehete valmistamise materjal. Ürgajast peale on kuld olnud haruldane ehtemetall mis sümboliseerib rikkust ja selle kaudu ka võimu. Umbes 2500 aastat tagasi hakkas kuld ka kandma raha funktsiooni. Kuld ei lahtu hapnikus ega vees. 2012. aasta seisuga on kokku kaevandatud umbes 171 300 tonni kulda. Väidetavalt peitub enamus Maa kullast tema tuumas. Kuld ei tuhmu kunagi. Kulda saab roosaks muuta vase ja hõbeda lisamisel. Kuld on valuutametall, mille vanim kasutusala on juveelitoodete valmistamine ja müntide vermimine. Esimesed kuldmündid tegi 7. sajandil eKr Lüüdia kuningas Kroisos. Keskajal tarvitati kulda arstimisel, kuna usuti, et nii haruldane ja ilus aine peab olema ka tervislik. Kullal ravimina kuigi suurt väärtust siiski pole. Peaaegu igas kaasaegses elektroonikaseadmes on mingi kogus kulda
Kuna roodium on happe- ja kuumuskindel, kasutatakse teda aparaatide jms valmistamiseks (näiteks roodiumtiiglid on püsivad vesinikfluoriidhappe suhtes, roodiumi ja plaattina sulam on termopaarimaterjal) ning ka katalüsaatorina, roodiumi kolloidlahust kasutatakse gripihaiguste raviks. Roodium kujutab endast kõige kallimat ehete kattematerjali, ületades kullahinna üle kolme korra. Roodiumkattega ehted meenutavad värvuse poolest hõbedat, kuid nad ei tuhmu nii, nagu hõbeehted. Juveelitööstuses kasutataksegi roodiumi ehete dekoratiivse ja kaitsva pealiskihina, harvemini ka ühe komponendina plaatinasulamites. Roodiumikihiga hõbe ja kuldehted on väga vastupidavad. Roodiumi avastas 1803. aastal William Hyde Wollaston, pannes koos Smithson Tennantiga Lõuna- Aafrikast pärit plaattinamaagi kuningvette. Samal moodusel avastasid nad ka palladiumi, iriidiumi ja osmiumi. Saadud aines tekkis must sade, kust Tennant leidis iriidiumi ja osmiumi
Metall indium peegeldab aga ühesuguselt hästi kõiki spektri osi, kõiki värvusi. Seepärast on indium asendamatuks materjaliks kõrgekvaliteediliste peeglite valmistamisel, millel on suur tähtsus täpsete astronoomiliste aparaatide konstrueerimisel. Indiumi lisamine hõbedale tugevdab peegliläiget ja hoiab ära selle tuhmumise õhu käes. Seepärast kasutatakse puhast indiumi või selle sulamit hõbedaga reflektorite katmisel. Niisugused reflektorid ei tuhmu aja jooksul ja neil on konstantne peegelduskoefitsient. Õhu käes on indium täiesti püsiv ja säilitab lõikekohal kaua aega hõbevalge värvuse. Indiumi võib lõigata noaga. Indium on märksa pehmem pliist. Ta jätab paberile jälje. Vask, arseen, pliis ja paljud teised metallid esinevad looduses mineraalidena. Indiumil ei ole niisuguseid mineraale. Indium esineb koos tsingiga selle maakides. Iga aastaga kasutatakse indiumi ühe rohkem mitmesugustes sulamites
• Üldiselt on see väga ökonoomne materjali ja väärib tähelepanu. Linoleum • Linoleumi valmistatakse linataimest saadud linaseemneõlist, mis oksüdeeritakse ja mille tulemuseks saadakse aine, mis kannab nimetust linoleumi tsement. Aine segetakse männivaigu ja näiteks saepuruga ja kallatakse džuudist valmistatud plaatidele. • Nii saab linoleumi õhukesteks plaatideks lõigata ning katta sellega põrandaid. • See on tulekindel ja veekindel. • Linoleum ei tuhmu, pigmendid on põimitud struktuuriga. • See on antistaatiline, tõrjub mustust, tolmu ja teisi väikesi osakesi, seetõttu sobib kasutamiseks eriti inimestele kellel on astma või allergia. • Linoleumil on pikk säilivusaeg. Klaasplaadid • Valmistatakse klaaspudelitest, mis on ümber töödeldud klaasplaatideks. • Taastuv ressurss , kuna klaastaarat tekib aina juurde. • Ei ima vedeliku ja ei lähe hallitama. • Lihtne hooldada ja ei jää plekke.
Pallaadium on meteoriitides sisalduselt eelviimasel kohal, veelgi haruldasem on vaid roodium. Võrreldes kullaga on maakoores pallaadiumi kümme korda rohkem, kuid tema varud jagunevad maailmas väga ebaühtlaselt.[5] Roodium on väga hea peegeldumis võimega metall. Et roodium läheneb peegeldusvõimelt parimale peeglimetallile hõbedale, kaetakse astronoomiaseadmete peegelpind ja prozektori reflektorid roodiumikihiga. See peegel ei tuhmu ega tumene õhus nii nagu hõbepeegel, mistõttu seadmete optilised omadused ei halvene. Roodium on keemiliselt püsiv ning ei astu reaktsiooni keemiliste ühenditega,olles vastupidav isegi fluori mõjule. [5] 5 Kokkuvõte Väärismetallid on haruldased ja väga hinnalised metallid. Väärismetalle on maakoorest väga
sellele säilib kulla kollane värvus ja läige. Keemiliselt on kuld 11. (ehk IB) rühma 6. perioodi d bloki element. Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid elemente. Seetõttu esineb kulda tihti puhtal kujul kamakatena, teradena kivides, kulla veenides või jõesettes. Harvem leidub kulda ka ühendites, näiteks telluuriga. KEEMILISED OMADUSED Kuld ei korrodeeru ja sära ei tuhmu ,tänu keemilisele toimele on kuld püsiv, seepärast nimetasid vanaaja õpetlased ja alkeemikud kulda metallide kuningaks. Seetõttu on ka kuld väga sobiv materjal valuuta ja ehete tegemiseks ja teiste reageerivamate metallide katmiseks (näiteks elektroonikas). Keemiliselt on kuld passiivne metall. Hapnikuga, vesinikuga,
Tavaliselt on kasutusel hõbeda ja vase sulam, milles on 92-5% hõbedat ja 7-5% vaske ning seda nimetatakse puhtaks hõbedaks. Hõbejoodis on sulam, mis sisaldab 50-80% hõbedat ja ülejäänu moodustab vask ja tsink. Hõbeda sulamitest valmistatud prilliraamidel peab olema peal kvaliteedimärk. (Obstfeld 1997). Plaatinat, pallaadiumi ja plaatinametalle kasutatakse, et saavutada kvaliteetne prilliraami pinnaviimistlus, mis ei tuhmu ja annab valge sära. (Obstfeld 1997). 6 3. ARUTELU Kuld, hõbe, plaatina ja plaatinametallid on hinnatud metallid, sest on heade omadustega, esteetiliselt ilusad ja hea vastupidavusega. Väärismetalle kasutatakse prilliraamides siiski suhteliselt vähe. Põhiliselt seetõttu, et puhtal kujul on nad pehmed ja mitte kõige praktilisemad, kuid põhjuseks on ka see, et väärismetallid prilliraamides muudavad toote kliendile kalliks.
kaevandatud, ei anna pooltki seda rahasummat kokku, mis maailmas hetkel ringi liigub. Kulda leidub ka palju püramiidides sees. Seal hoiti kirste surnutega, mis koosnesid kullast. Kunagisel ajal oli esimene kulla rakendus Egiptuses Ramses II ajal. Püstitati paleede ja templite otstesse kullast kõrgeid maste, mis siis hoidis ära äikest (taeva tuld). [6] Tänapäeval on kullal tohutult kasutusvaldkondi. Ta on väga hea elektrit juhtiv metall, mis ei tuhmu vähimalgi määral. See teebki kullast parima elektrikontaktide valmistamise materjali. Näiteks kõikides uutes autodes on turvapadi, kus on kullast vooluring. Arvutite klahvide all on ka kullast tehtud ühendused ja kiipidel kullaga kaetud osad. Nüüdisaja elektriseadmetes leidub alati mingil määral kulda. Sellest kollase läikega metallist valmistatakse ka ehteid. Ta ei ole toksiline, seega on seda naha vastas ohutu kanda
(küünega kriimustatav), suure tihedusega, helekollase värvusega väärismetall. Kuld on kergesti töödeldav. Ühest grammist kullast on võimalik tõmmata 3,5 km traati või katta 6 10 m2 pinna. Väga õhuke kullaplaat muutub läbipaistvaks, lastes läbi sinakas-rohelist valgust, Kullal on väga suur tihedus: 19,282 g/cm3. Kulla sulamistemperatuur on 1064 °C, aurustumistemperatuur 2856 °C. Keemilised omadused Kulla sära ei tuhmu ning korrosioonile ja keemilisele toimele on kuld püsiv. Keemiliselt on kuld passiivne metall. Kuld ei oksüdeeru isegi sulatatuna. Reageerimine mittemetallidega Lihtainetest reageerib kuld halogeniidididega. Toatemperatuuril kulgevad reaktsioonid aeglaselt. Temperatuuril 140 °C reageerib kuld klooriga, moodustades kuldtrikloriidi, mis kõrgemal temperatuuril laguneb kuldmonokloriidiks: 2Au + 3Cl2 → 2AuCl3 AuCl3 → AuCl + Cl2 7
sulamist valmistatakse andureid, mille abil mõõdetakse reaktiivmootoreis, turbiinides ja teistes ekstreemsetes tingimustes töötavais seadmeis füüsikalisi parameetreid (temperatuuri, õhku). Kõikides rõhu all töötavais seadmeis on kaiseklapid, mis ülerõhu puhul purunevad või avanevad, vältimaks kogu aparatuuri purunemist. Sel eesmärgil kasutatakse kaitseklapis pallaadiumkettaid. Laia leviku osaliseks on saanud ka pallaadiumehted. Need on dekoratiivsed, ei oksüdeeru ega tuhmu õhus. Pallaadiumist on vermitud ka medaleid. Nt teadussaavutusi autasustatakse Wollastoni medaliga, mis on tehtud pallaadiumist. Pallaadiumil on erakordne võime neelata vesinikku. Üks mahuosa pallaadiumi võib absorbeerida ligi tuhat korda suurema ruumala vesinikku. Niisugusele olukorrale vastab ühendi Pd4H3 tekkimine. Neeldunud vesinik eraldub metallist atomaarsena, olles seejuures keemiliselt äärmiselt aktiivne: lihtaine väävel muutub temaga
tulemuseks saadakse aine, mis kannab nimetust linoleumi tsement. Seejärel segatakse see aine männivaigu ja näiteks saepuruga ja kallatakse džuudist valmistatud plaatidele. Selliselt valmistatud materjali saab õhukesteks plaatideks lõigata ning nendega katta siis põrandaid. Kõik materjalid, mida kasutatakse linoleumi valmistamiseks on 100% taastuvad. See on tulekindel ja veekindel. Linoleum ei ole uus turul; 1940 aastal langes see turult välja kuna tutvustati vinüüli. Linoleum ei tuhmu, pigmendid on põimitud struktuuriga. See on antistaatiline, tõrjub mustust, tolmu ja teisi väikesi osakesi, seetõttu sobib kasutamiseks eriti inimestele kellel on astma või allergia. Linoleumil on pikk säilivusaeg. 7. Klaasplaadid Klaasist plaate tehakse klaaspudelitest, mis on viidud taaskasutusse kekustesse ja siis edasi saadetud tehastesse, kus need töödeldakse ümber klaasplaatideks. See taastuv ressurss on kiiresti muutnud suurepäraseks
2 2 6 2 6 2 10 6 2 10 6 2 14 9 Elektronvalem: 1 s 2 s 2 p 3 s 3 p 4 s 3 d 4 p 5 s 4 d 5 p 6 s 4 f 5 d Aatommass: 196,967 Sulamistemperatuur: 1064.18 C° Keemistemperatuur: 2836 C° 3 Tihedus 19.3 g/sm [2] Võimalikud oksüdatsiooniastmed: -1, 0, +1, +2, +3, +5 3 2. OMADUSED Kulla sära ei tuhmu, sest keemiliselt on kuld väga püsiv. Au ei reageeri ega oksüdeeru hapete ja leelistega. Seepärast nimeatakse kulda metallide kuningaks ja hinnalisuse tõttu kuningate metalliks. Tuntud reaktiiviks, millega kuld reageerib on lämmastik- ja vesinikkloriidhappe segu, mida seepärast nimetatakse kuningveeks (valem (1). Soojendamisel reageerib kuld klooriga (valem 2); seleenhappega moodustab kuld kuldselenaadi (valem 3) ja elavhõbedega amalgaami1.
............................................................................................ 12 Sissejuhatus Plaatina (sümbol Pt) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka. Plaatina on loomulikult valge metall, mis ei kaota oma läiget kunagi. Plaatina on puhtaim kõigist väärisehete valmistamiseks kasutatavatest metallidest. Plaatinast ehete puhtus on 95% (võrdluseks: 18-karaadise kulla puhtus on 75%) ning plaatina ei tuhmu, vaid säilitab igavesti oma loomuliku valge värvi. Plaatinast ehete värvus, läige ja kaal ei muutu isegi kriimustuste korral, samas kui teised metallid võivad läike kaotada, plekiliseks muutuda või värvi muuta. Plaatinast ehted on kuldehetest 30 korda haruldasemad. Meie plaatina puhtus on 95% (ehetele on märgitud proov 950) ja see teeb temast hüpoallergeense metalli, mis sobib ideaalselt tundliku nahaga inimestele. Plaatina on igavene ja säilitab ka igavesti oma läike
jäätumisva sta s e d ) , klaasitöö stus e s (valg e pigm e nt), e m ailide ja glasuurid e saa mi s el (metall, keraa mika), katalüsaatorina jm.Sn O mustad kristallid , saad ak s e kauds elt (hüdrok siidi, oksalaa di jt. soolad e lagunda mi s el ) kasut. soolad e saa mi s el, musta pigm e n dina klaasit öö stus e s , katalüsa atorina jm. Plii: lihtainena hõb ev alg e , sinaka läikega rask e m etall ; (tuhmu b kiiresti õhus ); väga peh m e (küün e g a kriimustatav),jätab pab erile halli jälje . Pliiga koo s esin ev a d maakid e s Cu, Zn, Cd, vääris m etallid, Bi, Te jt. Looduslik Pb koo sn e b 5 stabiilse st isotoobist : Kuumutataks e õhu juurdep ä ä s ul: 2Pb S + 3O 2 2PbO + 2SO 2 ; PbO reduts e e ritaks e koksiga, kuid otse s elt osale b reaktsioonis pea m . CO: PbO + CO Pb + CO 2
päikesekiirtes, niiskuses ja temperatuurikõikumistes. Kaasa jäänud, tuleb ainult kergelt siluda. Igal juhul peab üle- aitavad käsutamisel tekkivad sõlmede-detailide deformee- minek puhastatud köhalt säilinud värvkattele olema sujuv. rumised ning lõpuks puhtmehaanilised mõjutused-- mõl- Seda on hõlpsam saavutada, kui keerata liivapaber ümber gid, kriiped jne. Tihti põhjustab värvkatte kiiret tuhmu - tasapinnalise korgi- või kummitüki. Pärast pinna silumist mist oskamatu puhastamine, s. o. tolmu ja pori mahapüh- pestakse puhastatud kõht rasva ja õli täielikuks eemalda- kimine kuiva lapiga. miseks avio- või lakibensiiniga. Metallini ulatuvad vigas- Värvkate säilib kauem ja sellel ei püsi tolm ning veepii- tused kaetakse enne värvimist kruntvärviga. Kui krunt -
annaabi.ee 
