Vili on lihakas luuvili, piklik, sinakasvalge, sinaka kirmega, valmivad septembris. o Kasutamine: väga levinud haljastuses, kuna talub saastunud õhku. Kasvatatakse mitmeid vorme. Magesõstar. Ribes alpinum o Kasvutingimused: külmakindel. Küllaltki varjutaluv, kuid varjus õitseb vähe. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Paljuneb väga hästi vegetatiivselt. o Suurus: 1,5-2,5 m kõrguseks o Koor, võrsed: vanemad oksad tuhkjashallid, noored võrsed kollakad või helepruunid. Pungad rootsulised, koonilised, terava tipuga, valkjad. o Lehtede: sõrmroodsed vahelduvad lihtlehed. 3-5 hõlmaga, kuni 6 cm pikad, sirge, südaja või ümardunud alusega, pealmisel küljel üksikud valged karvad, alt helerohelised, jämedalt saagja servaga. Sügisel muutuvad lehed kollaseks või punaseks. Leheroots lehelabast tunduvalt lühem, näärmekarvadega. o Õied: kahekojaline. Õitseb mais, õied väikesed, rohekad, koondunud
Võra iseloomustus Rohkesti hargnev põõsas. Peenikeste ja rohkesti Tihe, laimunajas või ümar. Koor hargnevate okstega tihe põõsas. Koor Vanemad oksad hallid, Koor pikirõmelised. Tüvi tumehall, peenerõmelise Vanemad oksad tuhkjashallid. korbaga Toomingas (Tm) Paakspuu (Pk) Kuslapuu (Kl) Lehe iseloomustus Lehe iseloomustus Lehe iseloomustus Vahelduvad lihtlehed, Vahelduvad lihtlehed. Vastakud terveservalised piklikelliptilised, kuni 10 cm Äraspidimunajad või lihtlehed, laimunajad, 3-6 cm pikad. Teravsaagja näärmelise elliptilised, terveservalised, 3-8 pikad, hallikasrohelised,
Aedhortensia (Hydrangea) Kuni 2m kõrgune ümara võraga põõsas. Lehed pealt tumerohelised hõredalt karvased, alt heledamad ja roodude kohalt tihedalt karvased. Õied rohekasvalged, hiljem roosakad, pikkades laikuhikjates pööristes juulis septembris. Põõsast noorendatakse tagasilõikamisega. Niisked, huumusrikas ja rammus muld. Päike kuni poolvari. Noored taimed ei talu lubjarikast mulda Magesõstar (Ribes) Kuni 1,5m kõrgune peenikeste okstega põõsas. Vanemad oksad on tuhkjashallid. Lehe peal üksikud kõverad karvad, alt paljad. Leheroots on pikkade näärmekarvadega. Õied on rohekad, väikestes püstistes kobarates mais. Viljad on punased, mitte maitsvad. Varjutaluv ja vähenõudlik mullastiku suhtes. Hekiks. niisked hea drenaaziga mullad. Taluvad varju. Kuldsõstar(Ribes) Kuni 2m kõrgune püstine põõsas. Lehed on pealt nõrgalt läikivad, helerohelised, ripsmelise servaga. Kollased õied mais. Viljad on mustad, punakaspruunid, meeldiva maitsega ja
nikerdustöödeks. Koort ja vilju kasutatakse meditsiinis ja värvide saamiseks. Viljad on mürgised ! Mage sõstar (Ribes alpinum) Sugukond: sõstralised (Grossulariaceae) Peenikeste ja rohkesti hargnevate Kasutatakse haljastuses hea okstega tihe 1,52,5m kõrgune hekitaim. Levinud alusmetsapõõsas. lehtpõõsas. Viljad söögikõlbulikud. Vanemad oksad tuhkjashallid, noored võrsed kollakad või helepruunid. Õitseb mais. Õied väikesed, rohekad. Viljaks on lihakas paljuseemneline punane vili. Valmib augustis. Külmakindel. Küllaltki varjutaluv, kuid varjus õitseb vähe. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Paljuneb väga hästi vegetatiivselt. Kurdlehine kibuvits (Rosa rugosa) Sugukond: roosõielised (Rosaceae) Püstine, tugevate okstega kuni 2m Väga levinud ilupõõsas. Vilju kõrgune lehtpõõsas
Viljad Õitsemisaeg õitseb mais Kasvukoht: valgus poolvarju taluv niiskus parasniiske muld viljakas Kasutamine kasvatatakse marjade saamiseks Sordid Märkused paljuneb hästi vegetatiivselt MAGESÕSTAR Päritolu peaaegu kogu Euroopa välja arvatud lääneosa Kõrgus 1,5-2,5 m Kasvukuju Võrsed vanemad oksad tuhkjashallid, noored võrsed kollakad või helepruunid Pungad pungad värtnakujulised, 0,5-0,8 cm pikad, paljad, valkjad, helepruunid Lehed sõrmroodsed vahelduvad lihtlehed. 3-5 hõlmaga, kuni 6 cm pikad, sirge, südaja või ümardunud alusega, pealmisel küljel üksikud valged karvad, alt helerohelised, jämedalt saagja servaga. Sügisel muutuvad lehed kollaseks või punaseks. Leheroots lehelabast tunduvalt lühem, näärmekarvadega
lähivaade Käbid Harilik elupuu Thuja occidentalis Harilik elupuu Thuja occidentalis Pöetud hekk Spetsiaalselt hekitaimeks aretatud sort Harilik elupuu Thuja occidentalis Elupuu sorte kasutatakse palju topiaartöödeks Mage sõstar Ribes alpinum AREAAL Peaaegu kogu Euroopa SUURUS 1,5-2,5 m. VÕRA Peenikeste ja rohkesti hargnevate okstega tihe põõsas. KOOR, VÕRSED Vanemad oksad tuhkjashallid, noored võrsed kollakad või helepruunid. Pungad rootsulised, koonilised, terava tipuga, valkjad. LEHED Sõrmroodsed vahelduvad lihtlehed. 3-5 hõlmaga, kuni 6 cm pikad, sirge, südaja või ümardunud alusega, pealmisel küljel üksikud valged karvad, alt helerohelised, jämedalt saagja servaga. Sügisel muutuvad lehed kollaseks või punaseks. Leheroots lehelabast tunduvalt lühem, näärmekarvadega.
annaabi.ee 
