. , . , , . , , . (). . 8. - , ; . 25 , . , . : , , , , . : , , , . , . 9. (. [1]) -- ; , . , . . , . , . . : , . . . , . , . 10. -- , . : -- , . . 95 % . -- , , -- , , 65--70 % , , : Kivisöed on kõrge tuhavaba massi ülemise kütteväärtusega ja lendosade sisaldusega üle 9%. . , , , . 11. - , , (10-50% ) . (, , , , , , , .) (), 10--30 % 50--70 %. - , () (); (, , ). -- 52 % , -- 21 %, (849 , 11 % ), -- 5 %, -- 5 %, -- , , , , , , , , , , . 12. . - , . , . , , . -- , , . : , , , . 13. -- , . , .
analüüsi ja elementaaranalüüsi. Tehnilise analüüsi tulemusena saame teada kütuse niiskusesisalduse, tuhasuse ja kütteväärtuse. Elementaaranalüüsi tulemusena määratakse kütuse põlevaine süsinike, vesiniku, hapniku, lämmastiku ja väävli sisaldus. · Kütus koosneb põlev- ja mineraalosast ning niiskusest. Kujul nagu kütus saabub tarbijale nim. tarbimiskütuseks, niiskuseta on kütuse kuivaine, niiskuseta ja kütuse tuhavaba osa nim. põlevaineks, niiskuse, tuha ja püriitse väävlivaba kütust nim. orgaaniliseks aineks. 3. Kütuste põlevaine. · Kütuse põlevaine peamine koostisosa on süsinik, sellest eraldub suurim osa soojust. Teisel kohal on vesinik. Nii lämmastik kui ka hapnik on kütuses orgaaniliseks ballastiks, vähendades põlevate elementide hulka. Väävel esineb kütustest kolmel kujul: orgaanilise väävlina, püriidse ehk sulfiidväävline, sulfaatse väävlina. 4. Kütuse niiskus.
– protsent, mille käigus kallatakse sadet keeduklaasi pesuvedelikku, segatakse hästi läbi, lastakse settida ja valatakse vedelik mööda klaaspulka filtrile, korratakse protseduuri 5-6 korda. Kasutatakse filtreerimisel ja sademe pesemise alusel, et vältida filtripooride katki ja pesta välja lisandeid. • Millistele tingimustele peab vastama filter? - Ei tohi olla õhumulle, peab olema mõned millimeetrid lehtrist allpool • Mis on tuhavaba filter? - filtrid, mis on vabastatud liigsetest mineraalainetest hapetega pesemise teel • Mis on sademe pesemine? - Sademe pesemise eesmärgiks on tema poolt adsorbeeritud lisandite ja emalahuse jääkide eemaldamine. • Mis on pesemise täielikkuse proov? - Tagab, et kõik vajalikud ioonid oleksid sademega lahusest välja tulnud • Mis on eksikaator? - Õhukindel klaasanum, mis tagab stabiilse keskkonna • Mis on muhvelahi
tuul 9. Milliseid muundatud kütuseid Eestis toodetakse? o põlevkiviõli o põlevkivigaas; o turbabrikett. 10. Mida näitab kütuse lendainesisaldus? biomassil tavaliselt kõrge (65 75%) nõuab mahukat kolde ruumi, sest ainult väike osa energiast eraldub restil, põhiosa aga kolderuumis (leegis) näitab: sisaldus massiprotsentides kuivaine (d) kohta; sisaldus massiprotsentides niiske kütuse e tarbimiskütuse (ar) kogumassi kohta; sisaldus massiprotsentides tuhavaba kuivaine e põlevaine (daf) kohta. 11. Mis on tarbimisaine? kuivaine? põlevaine? Tarbimisaine - Kütus tarbijale saabuval kujul Kuivaine - Kuivaineks nimetatakse niiskuseta kütust. Põlevaine - Põlevaineks nimetatakse niiskuse ja tuhavaba kütust. Tähtsamad komponendid süsinik ja vesinik. Lämmastik ja hapnik on ballast. 12. Kuidas saab kasutada kütuse ülemist kütteväärtust? Suitsugaasidest veeauru kondenseerimisega seadmetes. 14. Millised on kütuse põlemisreaktsioonid?
vähenemisega. Temperatuuri ja lahusti mõju lahustuvusele: Lahustuvus kasvab temperatuuri tõustes. Anorgaaniliste ainete lahustuvus väheneb orgaanilise lahustite lisamisel. Lahuse happesuse mõju lahustuvusele: Lahustuvus suureneb kui vähe lahustuva ühendi koostises on nõrgale elektrolüüdile kuuluv ion. Raua määramise kaalanalüütiline meetod: Sadestame raua hüdroksiidina ja kaalume oksiidina.9000C juures kuumutatakse pool tundi ja tuhavaba filter põleb ära. Kaalanalüüsi eelised ja puudused: Meetodid enamuse katioonide ja anioonide määramiseks *aeglasem meetod, *efektiivne kui on analüüsiks vähe proove; *pole vaja kalibreerida ja standardiseerida; *saab kasutada kui määratava komponendi kontsentratsioon on üle 0,1%. Kaalanalüüsi rakendusi: Orgaanilise ja anorgaanilise sadestusreaktiivid. UV ja nähtava valguse spektroskoopia põhimõte: On lõhustuvaid,siduvaid ja on mittesiduv.
Kütuse elementaaranalüüsi tulemusena määratakse põlevaine süsiniku, vesiniku, hapniku, lämmastiku ja väävli (üldväävli) sisaldus. Tarbijale saabuvat kütust nimetatakse tarbimiskütuseks. Kütuse tarbimisaine koostis: Ct Ht Ot Nt Sto Stp At W t 100% Kütuse kuivaines puudub niiskus. Kütuse kuivaine koostis: Ck Hk Ok Nk Sok Skp Ak 100% Niiskuseta ja tuhavaba kütust nimetatakse kütuse põlevaineks. Kütuse põlevaine koostis: C H O N S S 100% p p p p o p p p Niiskus-, tuha- ja püriitse väävli vaba kütust nimetatakse kütuse orgaaniliseks aineks. Kütuse orgaanilise aine koostis:
5) tõukurvardad (P/S); 6) hüdrotõukurid (P); 7) kolvisõrm (S); 8) silindriseinad (S); 9) propelleri juhtseade, võllilaagrid (P); 10) propelleri ajam (S); 11) turbo- ja õhulaadurid (P); 12) karburaator (P); 13) lisaseadmete ajamid (P/S). Lennukimootori õlid GAAPE (general aviation aircraft piston engine) jaoks tunnistab FAA järgmisi õlisid: a) täismineraal õli (straight mineral oil), st manusteta e legeerimata õli; b) tuhavaba dispergeeritud õli (ashless dispersant oil - ADO), c) metallic-tuhk detergentõli (metallic-ash detergent oil) e pesuõlid, d) sünteetiline õli (synthetic oil). Täismineraalõli MIL-L-6028B on kasutatud palju aastaid põhilise õlina lennukimootorites. Tema puuduseks on tendents oksüdeerumisele, kui ta puutub kokku kõrge temperatuuriga või on aereeritud. Nendel mootoritel, kus kasutatakse mineraalõlisid, toimub õlivahetus 25 ... 50 h tagant. ADO-õlid on täna kõige laiemalt kasutusel
okaspuu hakke põletamisel, kui okaste osatähtsus kütuses on suur. Rangemate keskkonnanõuete korral tuleb arvestada raskmetallide sisaldusega. Kütuse tuha-, niiskuse-, lendaine- ja seotud süsiniku1 sisalduse väljendamiseks on mitu võimalust (vt puitkütuste komponente Joonis 2 .10): · sisaldus massiprotsentides kuivaine (d) kohta; · sisaldus massiprotsentides niiske kütuse e tarbimiskütuse (ar) kogumassi kohta; · sisaldus massiprotsentides tuhavaba kuivaine e põlevaine (daf) kohta. Joonis 2.10. Tahke kütuse komponendid Kütuse niiskusesisaldus on muutuv suurus ning sellepärast eelistatakse teatmetabelites kütuse tuha- ja lendosadesisalduse esitamist kuivaine (d) massiühiku kohta, kuid praktilistes arvutustes katlamajas esitatakse niiskusesisaldus enamasti siiski vastuvõetud niiske kütuse e tarbimiskütuse (ar) massiühiku kohta. Kuivaine tuhasisalduse ja tarbimiskütuse tuhasisalduse vahel kehtib järgmine seos:
annaabi.ee 
