Vahevöö- ülemine astenosfäär ja alumine.Tuum-välisja sisetuum.Tihedus kasvab sügavam, suure rõhu tõttu.Litosfäär-maakoor+ülemine vahevöö.Konvektsioonivoolud-tuumas soojenevad ained, liiguvad litosfääri,kuna vahevöö on jahe siis osakesed jahtuvad ja langevad tuumani tagasi.Vulkaanid:O.ja M.laama põrkumine,keskmäestike piirkond,kuum täpp,kontinentaalne rift.Nähtused:laava vool,mürgised gaasi-ja tuhapilved,lõõmpilved,mudavoolud.Maavärin- seismilistest lainetest(lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda) põhjustatud maapinna võnkumine.Kehalained:piki ja ristilained ja Pinnalained:kõige suurema purustusjõuga.Nõlvaprotsessid:varisemine,libisemine,voolamine, nihkumine.Richteri skaala(magnituud,mõõdetakse vabaneva energia hulka,seismograafika)Mercalli skaala(pall,mõõdetakse kurustuse ulatust,silm)Puude mahavõtmine-soodustab sademetevee allavoolamist ja maanihete tekkimist
Krakatau saare vulkaanipurse 1883. aastal Krakatau saar Krakatau on vulkaaniline saar Indoneesias, India ookeanis, Kagu- Aasias. Krakatau saar asub Sunda väinas Sumatra ja Jaava saarte vahel. 2 1883. aasta vulkaanipurse 26. augustil 1883. aastal raputas Krakatau saart tugev vulkaanipurse. 3 • Tuhapilved varjasid suurel alal ümber saare päikesevalguse täielikult, peaaegu terveks päevaks. • Läheduses asuvaid saari tabasid tulikuumad tuha- ja gaasipilved ning kuni 40 meetri kõrgused hiidlained. 4 • Vulkaanipurskeid oli kuulda isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel Indias ja Austraalias, näiteks Rodrigueze saarel, 4653 kilomeetrit eemal India ookeanis. • Tuhk, tolm ja kuumad kivid paiskusid kuni 50 kilomeetri kõrgusele.
Ta moodustab varasema väga tugeva vulkaanipurske tagajärjel tekkinud kaldeeras asetsevas Taali järves 300 või 400 m kõrguse koonuse ning ulatub järvest saarena välja. Väiksemaid purskeid on olnud mitmeid, need on tekitanud populatsiooni vähenemise järve ümbruses, püsiv surmajuhtumite arv on umbes 5000-6000. Geoloogiline alus, purskamiskohtade varieeruvus ja ulatuslikkus kutsuvad esile rea mitmesuguseid vulkaanilisi riske, nagu näiteks laavavoolud, radioaktiivne tolm, tuhapilved, mürgised gaasid, sähvatused kraatris asuvast järvest, tsunamid ja üleujutused järvel, maavärinad, maalõhed ja maapinna vajumine, maalihed ja pinnase varingud, tugevad tormid. Läheduse asustatud aladele ja purskeajaloo tõttu on vulkaan nimetatud Descade Vulkaani (Vulkaanidele antav nimetus, mille saavad eriti ohtlikud vulkaanid. Hetkel on neid 16) vääriliseks. Seda on nimetatud ,,vulkaaniks vulkaani sees", sest paljud uskusid, et järv,
keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. Ehk laamade piiril on kõige sagedasemad kohad. 12. Ehituse järgi jaot. Vulkaanid? Kilpvulkaanid -> lamedad, Kihtvulkaanid -> kõrged 13. Nimeta vulkaani osad. Kraater,Lõõr,Pealõõr,harulõõr, laavavoolude ja tuffi kihid(kihtsad kohad maa-all) 14. Nimeta purskega kaasnevaid nähtusi. Kaasneb suits,milles on mürgised C ja S dioksiiidid ning N,Cl,F jt ühendid tuhapilved. Mudavoolud 15. Mis kasu saavad in.-d tegutsevatest vulkaanidest? Kohalik turism kasvab, kuum vesi, mineraaliderohke pinnas (kuld,vask jne). 16. Miks tekivad maavärinad? Maavärinad tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. 17. Kuidas nimet. Kohta maapinnal, maavärina kolde kohal? Epitsenter 18. Nimeta seismiliste lainete liigid. Keha- ja pinnalained 19. Millistes riikides esineb maavärinaid?
● Ookeanide keskahelikes b. Kasu inimesele ● Mullaomaduste parandaja ning taastootja ● Vulkaaniliste kivimite ja mineraalide kasutus ● Soojusenergia (küte, elektrijaamad) c. Kuju ● Kilpvulkaanid (rohkem nagu Suur Munamägi, selline küngas)-hästi liikuv magma, voolab suhteliselt rahulikult maapinnale. ● Kihtvulkaanid (koonus)-magma voolab aeglaselt, suure viskoossusega d. Kaasnevad nähtused ● Tsunaamid ● Lõõmpilved (tuhapilved) ● Laavavoolud LÕHEVULKAAN/LÕÕRVULKAAN 6. Maavärin a. Tekke põhjus ● Kui kaks litosfäärilaama liiguvad üksteise suhtes, toimub murrangu pinnal hõõrdejõudude tõttu pingete kuhjumine. Kui pinged ületavad hõõrdejõu, vallandub maavärin. b. Paiknemine ● Litosfäärilaamade piiridel c. Mõõtmine ● 1930 (Postimehe järgi 1935), Charles Richteri skaala ● logaritmiline seismiline skaala
mudavoolud, lõõmpilved, maavärinad, väävlit sisaldavad gaasijoad, kuuma vee geisrid. Vulk. mõju loodusele: atmosfäärile- kliima võib külmeneda nii, et hulk valitsevaid looma liike võib hukkuda, tuhapilvedel tagajärjel, sulgeb jõe mäest alla tulles, kujundab reljeefi hävitab metsa, H ja O on tulnud vulkaanidega maapinnale ja tekkis ookean H2O. Inimtegevusele: hävingud (purustused, põlengud). Lennuliiklusele ohtlikud tuhapilved. Viljakad mullad, geisrid (kuumavee allikad), Indoneesia saarestikus mitu ead saaki aastas. Ajaloolised asjad säilinud (Vesuuv). Tähtsamad vulkaanid: Vesuuv, Etna, Krakatau, San Pedro-Tsiilis 6159 m, Mauna Loa, Llullaillaco-Tsiili-Argentiina piiril kõrgus 6723 m. Maavärinad: maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites hukjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. (Pinnase vibratsioon).
26 000 inimese. Minu arvamusel tuleneb selline suur inimeste hukkumine nende hulljulgusest elada vulkaanidele nii lähedal. Vulkaanipursekeid pole võimalik teadlaste poolt alati täpselt ette ennustada ning seetõttu on selline elukoht ebaturvaline. Vulkaaniliselt tekkinud tuhapilvel pole küll otseseid katastroofilisi tagajärgi, kuid see võib häirida lennuliiklust. Äärmiselt plahvastulikest vulkaanipursetest võivad tuhapilved jõuda stratosfööri ning jääda sinna kuudeks. See takistab päikesevalguse Maale jõudmast ning kliima muutub külmemaks. Soojal maal elavatele loomadele ja inimestele võib selline kliimamuutus olla traagiline. Inimesed sõltuvad otseselt oma saagist ning selle külmudes võivad inimesed nälga jääda. Ilmade külmenedes otsivad sealsed loomad endale uue elukoha, kui nad tahavd ellu jääda. Arvatakse,
alla; matab enda alla linnasid nt: Armero Geiser- kuumaveeallikas, mis perioodiliselt purskab kuuma vett ja auru; tekkeks on vajalik maa-alune avaus e. reservuaar Fumarool- avaus, kust eralduvad mineraalide rikkad gaasid Mudakuhilad ja mudakatlad- soojad podisevad mudaloigud 8. Kuidas vulkaanipurskeid ennustatakse? Seisumeetriga- registreerib maavärinaid Kallakumõõtjad- vulkaanikoonus paisub enne purskamist Kui eralduvad gaasi-ja tuhapilved ning pinnase temperatuur tõuseb, on see kindel märk, et vulkaan hakkab purskama. 9. Selgita kivimiringet. Selgita kivimite teket ja too näiteid sette-, tard- ja moondekivimitest. Kivimiringe- kivimite ringkäik looduses, kus kivimid liiguvad ühest grupist teise Settekivimid- liivakivi, lubjakivi, põlevkivi, sinisavi, fosforiit, kivisüsi Tardkivimid- basalt, graniit Moondekivimid- marmor, gneiss, kvartsiit 10
energiaga. Ülekaalus on lainete kulutav tegevus, lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid. Laugrannikutel on ülekaalus kuhjuv tegevus. Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetest tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. 4)Aasia kaart PILET 10 1)Milline on võimsa vulkaanipurske mõju lähiaastate kliimale Maakeral? Õhku satuvad aerosoolid mis takistavad päikesekiirgust ja maa jaheneb. Tekivad ka tuhapilved. 2)Miks on Andide mäestiku idanõlval Vaikse ookeani rannikul Peruus (ligikaudu 50 kuni 250 lõunalaiust) vihmamets, läänenõlval aga kõrb? Sest ,et idanõlv jääb passaattuulte alale, seal esineb ka sademeid seetõttu. Läänenõlv jääb tuulevarju, seega seal ei esine sademeid, kliima on üsna soe, aga kuna Peruust tulevad ka külmahoovused, siis juhtub see, et külm õhk satub sooja õhu otsa ja see muudab kliima väga kuivaks, kuiv kliima põhjustab omakorda kõrbestumist .
Kõige tugevam purse oli 1783. aastal, mil Laki vulkaani purske tagajärjel sai hukka pool saare kariloomadest ning seetõttu puhkenud näljahäda viis hauda poole Islandi elanikest. Ka selle purske ajal oli Atlandi rift aktiivne. 1963-1965 aastal kerkis Islandil lausa inimeste silme all meresügavusest väike saar. Kõigepealt hakkas siledal maapinnal vesi keema ja siis kerkisid selle kohale gaasi-ja tuhapilved ning seejärel ilmus aurupilvedest saar, mida hakati Islandil muistse jumala järgi kutsuma Surtsey saareks. Hekla Hekla on Islandi kõige aktiivsem vulkaan. Hekla on kihtvulkaan. Vulkaani kõrgus on 1491 meetrit, asub Reykjavikist 110 kilomeetri kaugusel idas. Viimati tegutses 26. veebruaril 2000. aastal Alates 874. aastast on teada üle 20 purske. Hekla hakkab purskama enamasti väga ootamatult. Purse võib toimuda vaid paarkümmend minutit pärast maavärinat.
Richter aastal 1935. Ta võttis kasutusele võnkeamplituudide kajastavate arvude asemel nende logaritmid ja nimetas need väärtused magnituudidex. Maavärin on purustav kui selle võimsus ületab 5 magnituudi. e) Maavärinate ja vulkaanidega kaasnevad nähtused ja mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele VULKAANID MAAVÄRINAD KAASNEVAD Suured tuhapilved, mudavoolud-lahaarid, Maapinna suur liikumine ja värisemine, NÄHTUSED eraldub hulgaliselt mürgiseid ühendeid, tsunaamid (hiidlained), pinnase liikumine värisemine, gaasijoad- fumaroolid, geisrid-kuuma vee ja auru sambad. MÕJU Mõju keskonnale on halb, sest vulkaani Väga halb, sest maavärinad on suure
sadamalinnadest lähtusid uurimis- ja maadeavastusreisid maakera teistesse piirkondadesse, hiljem ka nende koloniseerimine. Varem kui mujal maailmas jõuti Euroopas ka tööstusliku tootmiseni, mis hakkas üha rohkem vajama toorainet, mida hakati sisse vedama asumaadest. Kuigi paljud neist saavutasid iseseisvuse 20. sajandi keskel, on neil Euroopaga säilinud keelelised, kultuurilised ja majandussidemed. ((Foto: EyjafjallajöHulli vulkaanipurse 2010. aasta aprillis. Vulkaanist paiskunud tuhapilved häirisid mitu nädalat lennuliiklust.)) Küsimused 1. Iseloomusta Euroopa geograafilist asendit ja piire. Kuidas iseloomustab geograafiline asend majandust? Too kolm positiivset ja kolm negatiivset näidet. 2. Nimeta Euroopa suuremad poolsaared, saared, mered ja lahed. 3. Nimeta Euroopa suuremad jõed ja järved. Millised pealinnad asuvad nende kallastel? --- 12 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ((Kaart: Eesti kaart.)) Eesti asub Euroopa põhjaosas, Läänemere idarannikul
annaabi.ee 
