mõjuvad negatiivse laviinina kõigi organismi funktsioonidele. Jood on inimesele elutähtis. Seda ei saa lisada suhkrule või jahule, sest jood on keemiliselt aktiivne. 8. U-A-A-C-C-G-U-U-A-A 9. a)vesi on suure soojusmahtuvusega ja seetõttu aitab säilitada rakulisest püsivat temperatuuri b)Vesi osaleb paljudes organismis toimuvates toimuvates keemilistes reaktsioonides 10. Glükogeen Tärklis varupolüsahhariidid taimedes Tselluloos- tugiaine taimedes Tselluloos- varupolüsahhariid loomades 2.3 glükoosijääkidest koosnevaks varupolüsahhariidiks on taimerakkudes tärklis ja loomarakkudes glükogeen. 2.4 a)varuaine glükogeen b)ehituslik kitiin putukatel 2.5 Joonisel on kujutatud valku. 1)Joonisel on näha valkude monomeere ehk aminohapete jääke 2)Joonisel on erinevat järku struktuurid 3)Joonisel on valkudele globulaarne ehitus 2. Loe artikkel läbi ja vasta küsimustele. Millest sõltub vähi tekke tõenäosus ?
vett a) Vesi on suure soojusmahtuvusega ja seetõttu aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri. b) Vesi osaleb paljudes organismis toimuvates keemiliste reaktsioonides. 10) Täiendage skeemi Glükoos Energeetiline varu organismidel TÄRKLIS GLÜKOGEEN Varupolüsahhariid taimedes Tselluloos Varupolüsahhariid loomades TUGIAINE TAIMEDES 11) Täida lüngad. Glükoosijääkidest koosnevaks varupolüsahhariidiks on taimerakkudes tärklis ja loomarakkudes glükogeen. 12) Nimetage kaks sahhariidide ülesannet loomorganismis: a) varuaine - glükogeen b) ehituslik - kitiin putukatel 12) Millist ühendit on joonisel kujutatud? Põhjendage oma vastust kolme jooniselt ilmneva faktiga. Joonisel on kujutatud valku. Põhjendus: 1) Joonisel on näha valkude monomeere - ehk
3 Gliikoos Energeetiline varu organismidel tärklis, glükogeen Glükogeen Tselluloos Varupoliisahhariid taimedes Tugiaine taimedes Varupoltisahhariid loornades Tiiitke liingad! 2punhi 2.3. Gliikoosijiiflkidest koosnevaks varupoliisahhariidiks on taimerakkudes tärklis .... ja
kergesti glükoosiks ja fruktoosiks. Laktoos (piimasuhkur) ja maltoos (linnasesuhkur) 3. Polüsahhariidid (tärklis, tselluloos) Tärklis- tahke, valge, kristalliline aine, amorfne, maitsetu, külmas vees ei lahustu. Kuumas vees moodustab paksu häguse lahuse (kliistri- tapeediliim) Tselluloos (paber, puit, puuvill)- tahke,kiulise ehitusega, värvus sõltub, kõvem, maitsetu, vees ei lahustu, kuid on veesõbralik, taimede tugiaine. Polüsahhariidid on looduslikud polümerid. Rasvad- elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütseroolist ja pikkadest karboksüülhappe jääkidest. Rasvad ei ole polümerid. · Tahked (loomsed) · Vedelad (õlid, kalarasvad) · Vees lahustumatud · Head lahustid Rasvad lagunevad seedimisel rasvhapeteks ja glütserooliks. Taimsetest rasvadest saab ka margariini, kui panna need reageerima vesinikuga. Normaalsel toitumisel peaks energiavajadustest katma 60% sahhariidid ja
Ainult vähestel polüsahhariididel on DP alla 100, enamikel on see vahemikus 200-3000 ning suurimad omavad väärtust DP=7000-15000. Teaduslik nimetus=glükaanid 1) homoglükaanid (koosnevad üht tüüpi suhkru ühikutest) 2) heteroglükaanid (koosnevad kahest või rohkemast monosahhariidi jäägist) Omadused Polüsahhariidid on looduses rikkalikult levinud. Täidavad järgmisi funktsioone: 1) Struktuuri moodustav tugiaine Tselluloos, hemitselluloos ja pektiin taimedes. Kitiin ja mükopolüsahhariidid loomades. 2) Assimileeruv varuaine Tärklis, dekstriinid ja inuliin taimedes. Glükogeen loomades. 3) Vettsiduvad ained Agar, pektiin ja alginaat taimedes. Mükopolüsahariidid loomades (polüsahhariid-valk kompleksid, mille bioaktiivseks ühikuks on beeta-D-glükaanid. Nt. kaeras, odras, bakterites, pärmides,
Vajalikud tarvikud: Sõelkopp-purusti valitakse selline, millel on lisavarustuses ka puidu hakkimiseks vajalik tugevdus ja lisajõud, näiteks Allu SM (joonis 3). Rataslaadur, mis suudab opereerida antud sõelkopp-purustiga. Kaal komposti toorainete esmaseks kaalumiseks (ca 30 t). Trummelsõel. Joonis 3. Sõelkopp-purusti ALLU SM 14 Jäätmed ja tugiaine ehk puiduhake purustatakse sõelkopp-purustiga, valmistatakse kompostimiseks sobilik segu ning transporditakse kompostimisalale. Sobiliku segu valmistamise puhul arvestatakse toorainete C/N suhtega ning struktuuriga. Segu valmistamisel mõõdetakse ja reguleeritakse ka kompostimisele suunatava algse segu niiskus. Jälgitakse ka pH, et see ei oleks liiga kõrge ega liiga madal. Komposteerimine
elada ei saa, liigne niiskus tõrjub aga pooridest õhu ja muudab massi anaeroobseks. Massi suhteline niiskus peab olema vähemalt 30%, soodne on 45-65%. Niiskus on paras, kui pihkupigistatud mass käe märjaks teeb, aga vett välja pigistada ei saa. Liigse vihmavee eest kaetakse aunad kinni, kuivamise vältimiseks kastetakse. Komposti niiskus sõltub kompostitavatest jäätmetest. Kompostitavas massis peab olema piisavalt õhku. Massi poorust aitab suurendada kore materjal- nn tugiaine: hakkpuit, jäme saepuru, põhk vms. Mida koredam on kompostitav materjal, seda paremini õhk liigub, massi poorsus peaks olema 20-35%. õige poorsusega aunades on õhustus loomulik: soojad lagugaasid tõusevad üles ja altpoolt tuleb asemele välisõhk. Värske kompost vajab hapnikku rohkem kui vana kompost. Suur aun tiheneb enense raskusest kiiresti ning vajab kobestamist. Komposti aitab õhustada korralik läbisegamine, kuigi sellega kaasneb soojakadu.
1.7. C raku esmakirjeldus, A imetaja munaraku avastamine, D geenide ahelduse avastamine, H DNA-molekuli struktuuri avastamine, F pärandumise seaduspärasuste avastamine, G esimene teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria. 2. ORGANISMIDE KOOSTIS 2.1. a) vesi osaleb keemilistes reaktsioonides, b) on hea lahusti, c) aitab säilitada organismisisest temperatuuri. 2.2. Tärklis varupolüsahhariid taimedes, tselluloos tugiaine taimedes, glükogeen varupolüsahhariid loomades. 2.3. Valgud hemoglobiin, nukleiinhapped RNA, süsivesikud glükoos, lipiidid mesilasvaha. 2.4. Joonisel on kujutatud valku. a) Näha on valkude monomeere aminohapete jääke, b) erinevat järku struktuure, c) valkudele omast globulaarset ehitust. 2.5. Süsivesikud takistavad rakkude külmumist; lipiidid vahad moodustavad taimedel kaitsekihi, mis takistab vee aurumist; valgud antikehad on kaitseks haigustekitajate vastu
1.7. C raku esmakirjeldus, A imetaja munaraku avastamine, D geenide ahelduse avastamine, H DNA-molekuli struktuuri avastamine, F pärandumise seaduspärasuste avastamine, G esimene teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria. 2. ORGANISMIDE KOOSTIS 2.1. a) vesi osaleb keemilistes reaktsioonides, b) on hea lahusti, c) aitab säilitada organismisisest temperatuuri. 2.2. Tärklis varupolüsahhariid taimedes, tselluloos tugiaine taimedes, glükogeen varupolüsahhariid loomades. 2.3. Valgud hemoglobiin, nukleiinhapped RNA, süsivesikud glükoos, lipiidid mesilasvaha. 2.4. Joonisel on kujutatud valku. a) Näha on valkude monomeere aminohapete jääke, b) erinevat järku struktuure, c) valkudele omast globulaarset ehitust. 2.5. Süsivesikud takistavad rakkude külmumist; lipiidid vahad moodustavad taimedel
annaabi.ee 
