suhteline joondeformatsioon antud punktis saavutab teatud piirväärtuse: 8.29. Millisel hüpoteesil põhineb kolmas tugevusteooria? Piirseisund tekib siis (sõltumatult pinguse liigist), kui suurim nihkepinge antud punktis saavutab teatud piirväärtuse: 8.30. Millisel hüpoteesil põhineb neljas tugevusteooria? Piirseisund tekib siis (sõltumatult pinguse liigist), kui deformatsiooni- energia tihedus antud punktis saavutab teatud piirväärtuse: 8.31. Milliseid tugevusteooriaid kasutatakse metallide puhul? III; IV 8.32. Kumb annab konservatiivsema tulemuse, kolmas või neljas tugevusteooria? *** 8.33. Määratlege põikpaine! -paindepingete ja lõikepingete koosmõju varda samas ristlõikes 8.34. Millal on vajalik tugevusarvutus põikpaindele? tuleb teha juhtudel, kui: *sisejõudude (paindemomendi M ja põikjõu Q) suurimad või neile lähedased väärtused on detaili ühes ja samas ristlõikes;
suhteline joondeformatsioon antud punktis saavutab teatud piirväärtuse: 8.29. Millisel hüpoteesil põhineb kolmas tugevusteooria? Piirseisund tekib siis (sõltumatult pinguse liigist), kui suurim nihkepinge antud punktis saavutab teatud piirväärtuse: 8.30. Millisel hüpoteesil põhineb neljas tugevusteooria? Piirseisund tekib siis (sõltumatult pinguse liigist), kui deformatsiooni- energia tihedus antud punktis saavutab teatud piirväärtuse: 8.31. Milliseid tugevusteooriaid kasutatakse metallide puhul? III; IV 8.32. Kumb annab konservatiivsema tulemuse, kolmas või neljas tugevusteooria? *** 8.33. Määratlege põikpaine! -paindepingete ja lõikepingete koosmõju varda samas ristlõikes 8.34. Millal on vajalik tugevusarvutus põikpaindele? tuleb teha juhtudel, kui: *sisejõudude (paindemomendi M ja põikjõu Q) suurimad või neile lähedased väärtused on detaili ühes ja samas ristlõikes;
epüürid, leitakse ekvivalentne moment ohtlikus lõikes, tehakse kontrollarvutus. Võttes arvesse pinnatöötlustegurit,pingekontsentratsiooni tegurit, mastaabitegurit, empiirilisi tegureid leitakse varutegur paindele ja varutegur väändele ning seejärel üldvarutegur 11. Millised sisejõud tekkivad reduktori võlli ristlõikes, milliseid epüüre on vaja koostada võlli projektarvutuses? Milliseid tugevusteooriaid rakendatakse süsinikterasest võlli projektarvutuses? Tekivad vääne ja paindejõud ning vastavalt neile tuleb koostada väände- ja paindeepüürid. Projektarvutuses kasutatakse IV tugevusteooriat leidmaks ekvivalentset momenti. 12. Miks tuleb arvutada võllid ja teljed väsimusele? Koostada paindepinge sümmeetrilise pingetsükli graafik. Millistel juhtudel (telje korral) paindepinged on staatilised? Paigalseisval teljel võib olla staatiline paindepinged.
tugevusteooria? 10.2. Mis on suhteline väändenurk? 8.30. Millisel hüpoteesil põhineb neljas 10.3. Mille poolest erinevad pikkedeformatsioon tugevusteooria? ja väändedeformatsioon? 8.31. Milliseid tugevusteooriaid kasutatakse 10.4. Mis on materjali nihkemoodul? metallide puhul? 10.5. Mis on detaili väändejäikus? 8.32. Kumb annab konservatiivsema tulemuse, 10.6. Kuidas arvutada ühtlaselt väänatud ühtlase kolmas või neljas tugevusteooria?
SF) on nõutavast varutegurist suuremad: Priit Põdra, 2004 242 Tugevusanalüüsi alused 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15.5.3. Tasandpinguse väsimusvarutegur Tasandpinguse (vääne + paine, vääne + tõmme ,vääne + paine + tõmme) väsimusvaruteguri SF määramiseks tuleb kasutada tugevusteooriaid. Kui on täidetud eeldused, et: · materjal on suhteliselt plastne; · ohtliku punkti normaal- ja nihkepinged muutuvad sama sagedusega ja faasinihketa (sünkroonselt, nii et suurimad pinged mõjuvad samal ajamomendil); · normaal- ja nihkepingete tsüklid on sama ja muutumatu asümmeetriateguriga R = const. võib kolmandat tugevusteooriat kasutades R(D )
· esmalt tehakse varda tugevusarvutus paindele (paindemoment M); · seejärel kontrollitakse varda tugevust lõikele (kui vardas mõjub põikjõud Q); · vajaduse korral kontrollitakse varda Paindemomendi M ja põikjõu Q tugevust painde ja lõike koosmõjul koosmõju ohtlikkuse hindamiseks ristlõike ohtlikes punktides (seda vajatakse tugevusteooriaid käsitletakse edaspidi); Saledate (pikkus ristlõike mõõtmetega Lühikeste varraste korral on põikjõu võrreldes suur) detailide korral on põikjõu Q osatähtsus suur Q osatähtsus väike (paindemomendiga (võrdväärne paindemomendiga või suurem) võrreldes)
· esmalt tehakse varda tugevusarvutus paindele (paindemoment M); · seejärel kontrollitakse varda tugevust lõikele (kui vardas mõjub põikjõud Q); · vajaduse korral kontrollitakse varda Paindemomendi M ja põikjõu Q tugevust painde ja lõike koosmõjul koosmõju ohtlikkuse hindamiseks ristlõike ohtlikes punktides (seda vajatakse tugevusteooriaid käsitletakse edaspidi); Saledate (pikkus ristlõike mõõtmetega Lühikeste varraste korral on põikjõu võrreldes suur) detailide korral on põikjõu Q osatähtsus suur Q osatähtsus väike (paindemomendiga (võrdväärne paindemomendiga või suurem) võrreldes)
annaabi.ee 
