1. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted, arvutusskeemid, tugevusarvutuse alused Kivimüüritise tugevuskontrollil omavad suuremat tähtsust normaal- ja tangensialapinged, tõmbepingete arvestamisest üldjuhul loobutakse. Normaalpinged määratakse avaldisega Sigma=N/A+-(M*y)/I N - on normaaljõud ristlõikes, M- on mõjuv moment, y - on vaadeldava punkti kaugus keskjoonest ja I- on ristlõike inertsimoment. Kivikonstruktsioonide ristlõigete suurte pindade tõttu võib nihkepinged nendel pindadel määrata üldiselt lihtsustatult- Tau=V/A V- on põikjõud ja A- on ristlõike pindala
Taandades võrrandist 2 , saame F=F1-F2 St kasulik jõud rihmas võrdub vedavas ja vabaharus mõjuvate jõudude vahega Vajalik eelpinge rihmas A-rihma ristlõike pindala F k= k- kasulik pinge rihmas A Tsentrifugaaljõust põhjustatud pinge ts = Iv 2 J-rihmamaterjali tihedus Max pinge leiab aset kohas, kus rihma vedav haru jookseb väiksemale rattale. Seda väärtust võetakse arvesse rihma tugevuskontrollil 63. Hõõrdeülekanded. Variaatorid. Jagunevad püsiva ja muunduva ülekandearvuga ülekandeiks (variaatorid) Eelised: lihtne konstruktsioon, hõlbus koostamine ja hooldamine, müratu töö, võimalus tema erinevaid , astmeteta muudetava ülekandearvuga variaatorskeeme. Puudused: laagrite ja võllide suur koormus, suured kohalikud pinged hõõrderatastes, suur elastne libisemine- madal kasutegur. Muudetava ehk varieeritava ülekandearvuga ülekannet nim variaatoriks
osavarutegur Fk Tugevusarvutuses normkoormus. 3. pingete leidmine lähtutakseüldjuhul Konstruktsiooni elementide ristlõikes( avaldised ja elastsusteooriast, arvutuste koormused määratakse tegelik leidmine). aluseks on ristlõikes leitud vastava materj mahumassi ja Kivimüüritise pinged. Kivimüüritise elemendi mahu alusel. tugevuskontrollil omavad tugevuskontrollil omavad Konstruktsiooni suuremat tähtsust normaal suurt tähtsust normaal ja arvutamiseks kasutatakse ja tangensiaalpinged, tangensiaalpinged. tema ideliseeritud tõmbepingetest üldjuhul Normaalpinge =N/A± tööskeemi.Selles skeemis loobutakse.Normaalpingete
1). Diagrammid käivad normaallõike kohta (lõige, mis on elemendi peateljega risti, st. normaaliks peatelg) Painutatud, surutud või tõmmatud raudbetoonelemendi tugevusarvutusel lähtutakse betooni ja terase pingete - ja suhteliste deformatsioonide - arvutuslikust seosest. Betooni arvutuslik pingedeformatsioonidiagramm võtab arvesse osavarutegurit 1,5. Kasutatakse paraboolset ja bilineaarset graafikut 28. Armatuuri arvutuslikud pinge-deformatsioonidiagrammid (p 2.1). Armatuur Tugevuskontrollil võib kasutada joonisel 2.4 esitatud kahest sirglõigust koosnevat armatuurterase idealiseeritud pingedeformatsioonidiagrammi. Diagrammil näidatud arvutuslikud suurused saadakse idealiseeritud normatiivse diagrammi jagamisel armatuurterase osavaruteguriga 1,15. 29. Normaallõike tugevuskontrolli lähte-eeldused (p 2.2). Ristlõike arvutusliku kandevõime määramisel lähtutakse järgmistest eeldustest: - tasapinnalised ristlõiked jäävad tasapinnalisteks;
hf - on kas hf,c või hf,t b w - karpristlõikega taladele b ef = bw - I-ristlõikega taladele 2 PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 68/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 7.4.2 Liimitud õhukesevöölised talad (paneeltalad) Liimitud õhukesevööliste talade tugevuskontrollil tuleb arvesse võtta nihkedeformatsioonidest ja mõlkumisest tingitud pingete ebaühtlast jaotust vöödes. Kui täpsemat arvutust ei tehta, siis käsitletakse konstruktsiooni I- või U- talade ühendusena, mille vöö efektiivne laius bef on: b ef = b c ,ef + b w b ef = 0.5b c ,ef + b w I- taladel: U-taladel:
ja =1,0 kui fck 50 MPa , = 1,0 (fck 50)/ 200 kui 50 < fck 90 MPa. Kui survetsooni laius väheneb betooni enimsurutud kihi suunas, siis tuleks fcd väär- tust vähendada 10% võrra. Joonis 2.2 - Bilineaarne pinge-deformatsiooniseos Joonis 2.3 - Täisnurkne pingejaotus Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 34 Armatuur Tugevuskontrollil võib kasutada joonisel 2.4 esitatud kahest sirgest lõigust (millest esimene on kaldega = arctan Es ja teine horisontaalne) koosnevat armatuurterase idealiseeritud pinge- deformatsioonidiagrammi. Diagrammil näidatud arvutuslikud suurused saadakse idealiseeritud normatiivse diagrammi jagamisel armatuurterase osavaruteguriga s. Deformatsiooni yk ( yk) ristlõike arvutamisel ei piirata. Joonis 2.4 - Armatuurterase idealiseeritud ja arvutuslik pinge-deformatsioonidagramm
lõige, vaid posti ülemine ots, kus ekstsentrilisus on suurem. Pikiarmeeritud posti tugevuskontroll teostatakse valemiga: (Ne)Sd < (Ne)Rd = fcdby(d1 0,5y) + fycdAs2(d1 d2), kus = 0,8; fcd - müüritise/täitebetoon arvutuslik survetugevus (väiksem nendest); y = 0,8x - survetsooni arvutuslik kõrgus, d1 - ristlõike töötav kõrgus. f yd As1 - f ycd As 2 + N sd Survetsooni kõrgus tugevuskontrollil x= . 0,8f cd b 6.3.4. Võrkudega armeeritud müüritis. Peatükis 5.1. p.2 on käsitletud müüritise tugevdamist võrkudega. Siin vaatleme kuidas arvutada võrkudega armeeritud müüritise kandevõimet. Võrkudega armeerimisel ei tohiks posti saledus ületada i = 52,5 või h = 15. Armeerimise võimsust iseloomustab armeerimise protsent µ, mis näitab kui palju on
Märkus. Reeglina antakse tähise kasutamisel tekstis ka tema tähendus. N 2 Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted 2.1 Tugevusarvutuse alused M Tugevusarvutustes lähtutakse üldjuhul elastsusteooriast, arvutuste alu- seks on ristlõikes leitud pinged. Kivimüüritise tugevuskontrollil omavad suuremat tähtsust normaal- ja tangensialapinged, tõmbepingete arvesta- misest üldjuhul loobutakse. Normaalpinged määratakse avaldisega N M y , A I kus N on normaaljõud ristlõikes, M on mõjuv moment, y on vaadeldava punkti kaugus keskjoonest ja I on ristlõike inertsimoment. Skeem 1.1 Varda koormamine
Anet f u 4500 × 360 N u.Rd = 0,9 = 0,9 × × 10 -3 = 1166 kN >Npl.Rd. M2 1,25 Seega võib varda arvutuslikuks tõmbekandevõimeks võtta Nt.Rd = Nu.Rd = 1166 kN. Nagu eespool mainiti, kui nõrgestatud ristlõige asub kandevõime seisukohalt ohtlikus kohas, oleks otstarbekas, eriti montaazijätkude puhul, kasutada tugevuskontrollil valemit (3.4): Anet f y 4500 × 235 N Rd = = × 10 -3 = 1057 kN. M0 1,0 4.2 Tsentriliselt surutud varda ristlõigete kandevõime Tsentriliselt surutud varda arvutuslik tõmbejõud NEd peab rahuldama iga ristlõikes tingimust N Ed N c , Rd , (4.4) kus ristlõike arvutuslik survekandevõime leitakse järgmiselt:
annaabi.ee 
