3 , [] => 16 T D 3 [ ] =¿ D 3 16152,8 36,75106 =¿ D 0,0277 m=¿ D 28 mm Eelisarvude reast R10'' on sobivaim diameeter 30mm. Hindamistabel Lahendi õigsus Sisu selgitused Illustratsioonid Tähiste seletused Korrektsus Kokku (täidab õppejõud) 4. Tugevuskontroll täisvõllile Tugevuskontrolli teostan tugevusvaruteguri kontrollimise kaudu. Kui varutegur on tagatud, on võlli tugevus tagatud (st väändepinge ei ületa lubatavat pinget). Varutegur on võrdne voolepiiri ja suurima väändepinge jagatisega. 6 29510 y [] = = 16152,8 10,2 8, tugevus tagatud. max 3 0,03 5. Õõnesvõlli mõõtmete arvutamine
(lõikel). Keere tuleb maha, kui poldi tõmbejõust põhjustatud nihkepinged sise- või väliskeerme materjalis ületavad vastava materjali nihketugevust. Kuidas vältida keerme "mahatulekut"? Õige tugevusega komponentide kasutamine. Keermepaari pikkus peab olema piisav. Keerme nimiläbimõõt peab olema piisav. Väiksema lõtkuga keermepaari kasutamine. Paksemaseinalise mutri kasutamine, mille laienemine liite pindestamisel on väiksem. Kuidas teostatakse lõtkuga eelpingestatud poltliite tugevuskontrolli? Võib toimuga proovimise teel, aga: Valida ette (arvutada) poldi keerme nimiläbimõõt ja tugevusklass. Määrata tabelist keerme arvutuslik ristlõikepindala A A.Arvutada ühele poldile lubatav pingestusest tulenev sisejõud N A Arvutada pingestusest tulenev hõõrdejõud. Kontrollida hõõrdejõu piisavust läbilibisemise vältimiseks. Kirjeldada (koos valemitega) kuidas teostatakse lõtkuta poltliite tugevusarvutust. Vaata eelmist. NA=0,9AAPf FH=FPoltf=NAf=(0,15..
Kasutatakse paraboolset ja bilineaarset graafikut 28. Armatuuri arvutuslikud pinge-deformatsioonidiagrammid (p 2.1). Armatuur Tugevuskontrollil võib kasutada joonisel 2.4 esitatud kahest sirglõigust koosnevat armatuurterase idealiseeritud pingedeformatsioonidiagrammi. Diagrammil näidatud arvutuslikud suurused saadakse idealiseeritud normatiivse diagrammi jagamisel armatuurterase osavaruteguriga 1,15. 29. Normaallõike tugevuskontrolli lähte-eeldused (p 2.2). Ristlõike arvutusliku kandevõime määramisel lähtutakse järgmistest eeldustest: - tasapinnalised ristlõiked jäävad tasapinnalisteks; - nii tõmbel kui ka survel on betooniga nakkunud armatuuri deformatsioon võrdne armatuuri ümbritseva betooni deformatsiooniga; - betooni tõmbetugevust ei võeta arvesse; - armatuuri pinged saadakse antud arvutuslikust pinge- deformatsioonidiagrammist;
1. Õige tugevusega komponentide kasutamine. 2. Keermepaari pikkus peab olema piisav. 3. Keerme nimiläbimõõt peab olema piisav. 4. Väiksema lõtkuga keermepaari kasutamine. 5. Paksemaseinalise mutri kasutamine, mille laienemine liite pindestamisel on väiksem. Kirjeldada (koos valemitega) kuidas valitakse lõtkuga eelpingestatud poltliite polti? Mina lähen Faasionisse ja küsin :) Kuidas teostatakse lõtkuga eelpingestatud poltliite tugevuskontrolli? Võib toimuga proovimise teel, aga: 1. Valida ette (arvutada) poldi keerme nimiläbimõõt ja tugevusklass. 2. Määrata tabelist keerme arvutuslik ristlõikepindala AA. 3. Arvutada ühele poldile lubatav pingestusest tulenev sisejõud N A 4. Arvutada pingestusest tulenev hõõrdejõud. 5. Kontrollida hõõrdejõu piisavust läbilibisemise vältimiseks. Kirjeldada (koos valemitega) kuidas teostatakse lõtkuta poltliite tugevusarvutust. Vaata eelmist. NA=0,9AAPf
61. 62. 63. ISO tablist vaadatakse vastav polt ristlõike pindala järgi. Nt Aa >= 40 mm^2 (polt M10) 36. Kuidas teostatakse lõtkuga eelpingestatud poltliite tugevuskontrolli? 64. 37. Kirjeldada (koos valemitega) kuidas teostatakse lõtkuta poltliite tugevusarvutust. 65. 38. Teha skitse põikjuõga koormatud keermesliite lukustuselementidest. 66. 39. Kuidas sõltub poldi jäikus poldi pikkusest? Kirjeldada kuidas poldi jäikus ja ühendatavate detailide jäikus mõjutavad poldi pikisisejõu juurdekasu poldis (valem koos seletusega). 67. 68. 69. 70. 71. osa 4. Ainesliited (keevis-, joot- ja liimliited) 1
4): p - 0,055 (3 + ) = 2 1,0 . p tingsaledus p = 0,841 ja iga külje efektiivlaiuse vähendustegur = 0,878. Seega paikneb iga külje keskel nn ebaefektiivne osa laiusega 232×(1 0,878) = 28,3 mm. Ristlõike efektiivpindalaks survel saame Aeff = A 4×28,3×6 = 5763 679 = 5084 mm2. Pannes leitud suurused tugevuskontrolli valemisse saame N Ed M y , Ed 600 10 3 95 10 6 + = + = 0,3324 + 0,6365 = 0,969 < M 1 = 1,0. Aeff f y Weff , y ,min f y 5084 355 420,4 10 3 355 Seega on profiili ristlõike arvutuslik kandevõime tagatud. 4.7 Paindemomendi, põikjõu ja pikijõu koosmõju Kui VEd > 0,5Vpl.Rd, tuleb ristlõike kandevõimet pikijõu ja paindemomendi koosmõju suhtes vähendada, kasutades ristlõike lõikepindala osas vähendatud voolavuspiiri
Tavaliselt ei kontrollita tugevust norm.- ja nihkepingetele üheaegselt, kuna: -max normaal- ja nihkepinge väärtused ei saa esineda ühes ja samas punktis; -max paindemomendi ja põikjõu väärtused reeglina ei esine ühes ja samas tala ristlõikes. Seega on homogeense tala tugevusarvutuste valemid normaalpingete järgi: M z fIz/y ja MzRWz f materjali arvutustugevus; Iz ja Wz ristlõike telgin.moment ja vastupanumoment; y suurim kaugus peakeskteljest. Ristküliku tugevuskontrolli arvutusvalemid nihkepigete järgi: Q xy Rv2A/3 ja Qxy Rv Iz b(y)/ Sz0 Ülesanne: Andmed: L=4,5m f=15 MPA (puidu arvutustugevus) ristlõige 110x270 mm qmax=? 7 = M/W < f M=q*L2/8 W=bh2/6 f = q*L2*6/8*bh2 => q=f*8*bh2/L2*6 = 15*8*110*2702/45002*6 = 7,9 kN/m 1.8. Posti kriitiline koormus ja kriitiline pinge. Piirsaledus. Kriitiline koormus
kaldega = arctan Es ja teine horisontaalne) koosnevat armatuurterase idealiseeritud pinge- deformatsioonidiagrammi. Diagrammil näidatud arvutuslikud suurused saadakse idealiseeritud normatiivse diagrammi jagamisel armatuurterase osavaruteguriga s. Deformatsiooni yk ( yk) ristlõike arvutamisel ei piirata. Joonis 2.4 - Armatuurterase idealiseeritud ja arvutuslik pinge-deformatsioonidagramm tõmbel ja survel 2.2 Normaallõike tugevuskontrolli lähteeeldused Ristlõike arvutusliku kandevõime määramisel lähtutakse järgmistest eeldustest: tasapinnalised ristlõiked jäävad tasapinnalisteks; nii tõmbel kui ka survel on betooniga nakkunud armatuuri deformatsioon võrdne armatuuri ümbritseva betooni deformatsiooniga; betooni tõmbetugevust ei võeta arvesse; armatuuri pinged saadakse joonisel 2.4 antud arvutuslikust pinge-deformatsioonidiagram- mist; betooni survepinged saadakse joonisel 2
annaabi.ee 
