Selleks, et need praod ei viiks konstruktsiooni kestvuse vähenemisele, tuleks ette näha survetsooni tugevdavad abinõud (nagu armatuuri kaitsekihi suurendamine survetsoonis või survetsooni ümbritseva põikiarmatuuri kasutamine) või piirata survepinge suurust. 27. Betooni arvutuslikud pinge-deformatsioonidiagrammid (p 2.1). Diagrammid käivad normaallõike kohta (lõige, mis on elemendi peateljega risti, st. normaaliks peatelg) Painutatud, surutud või tõmmatud raudbetoonelemendi tugevusarvutusel lähtutakse betooni ja terase pingete - ja suhteliste deformatsioonide - arvutuslikust seosest. Betooni arvutuslik pingedeformatsioonidiagramm võtab arvesse osavarutegurit 1,5. Kasutatakse paraboolset ja bilineaarset graafikut 28. Armatuuri arvutuslikud pinge-deformatsioonidiagrammid (p 2.1). Armatuur Tugevuskontrollil võib kasutada joonisel 2.4 esitatud kahest sirglõigust koosnevat armatuurterase idealiseeritud pingedeformatsioonidiagrammi.
arvutusteks kasutatakse teisi meetodeid. Suurem osa konstruktiivseid elemente satub just keskmiste saleduste piirkonda. Nõtketegur: Vardale stabiilsustingimus kriitilise pinge abil Nõtketegur näitab, mitu korda tuleb vähendada lubatavat (surve)pinget selleks, et oleks täidetud stabiilsustingimus. 13. Tugevusarvutused kandevõime järgi. Konstruktsiooni tugevusarvutusel lubatava pinge meetodil loetakse, et ohtlik olukord satub siis, kui konstruktsiooni materjalis tekib piirseisund. Kui tegemist on hapra materjaliga, siis loetakse, et piirseisund tekib siis, kui mistahes konstruktsiooni punktis pinge jõuab tugevuspiirini. Hapra materjali puhul tugevuspiiri ületamisega kaasneb pragude teke ja tihti sellega on konstruktsiooni kandevõime ammendatud.
Nõrgalt armeeritud ristlõige võib puruneda juba prao tekkimisel (s.o. üleminekul 2. pingestaa- diumi), kui armatuur ei suuda vastu võtta betooni tõmbetsoonist temale ülekanduvat tõmbejõu- du. Sellist ristlõiget nimetatakse alaarmeeritud ristlõikeks ja seda tuleb arvutamise ja töötami- se seisukohalt käsitleda armeerimata betoonristlõikena. 1.4. Raudbetoonelemendi arvutusmeetodid Raudbetoonelementide tugevusarvutusel on kasutatud järgmisi meetode: − lubatud pingete meetod (nn. klassikaline teooria); − purustava koormuse meetod; − arvutuslike piirseisundite meetod. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 29 Lubatud pingete meetodi kasutamisel loetakse kandevõime tagatuks, kui kasutusseisundis (2. pingestaadiumis) esinevad betooni ja armatuuri pinged σc ja σs ei ole suuremad vastavatest lu-
H = 1,2⋅360 + 1,5⋅72 = 540 kN 23 Kandevõimetegurid Nγ = 45,23 Nq = 33,30 Kujutegurid sγ = 0,7 sq = 1 + sin 35° = 1,574 Tald 2,5x2,5 2 V = 600 + 1,25⋅2,5 ⋅22= 772 kN Vundamendi omakaalu juures ei ole arvestatud alalise koormuse osavarutegurit 1,2, kuna suure horisontaalkoormuse korral on vundamendi omakaal soodustav tegur. Suhteliselt väikse horisontaalkoormuse puhul ja alati vundamendi konstruktsiooni tugevusarvutusel peaks seda arvestama. 2,5 540 i γ = 1 − = 0,050 772 1, 5 540 i γ = 1 − = 0,165 772 Rd = 2,5⋅2,5(0,5⋅2,5⋅18,5⋅45,23⋅0,7⋅0,05+1,25⋅17,5⋅33,30⋅1,574⋅0,165)/1,5 = 941 kN > Vd = 772 Vundament võib olla väiksem 2,4x2,4 2 V = 600 + 1,25⋅2,4 ⋅22 = 758 kN 2,5 540 i γ = 1 − = 0,044 758
Viimasel juhul vertikaalne armatuur jätkatakse ülekattega, ülekatte pikkus ~ 300 mm. Betoneerida ei tohiks varem, kui ühe ööpäeva möödudes seina ladumisest. Betoon tihendatakse vibreerimisega või kasutatakse plastifitseeritud betooni. Kõikides seinte ristumiskohtades kasutatakse võrke, mis on tehtud ploki avasid arvestades.Välisseinas võib tühjad õõnsused täita soojustusmaterjaliga(vill, granuleeritud penoplast, keramsiit). 38. Osavarategurite süsteem konstruktsioonide tugevusarvutusel, rakendamise põhimõtted Osavarutegurite meetod Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormides EPN 1.7 tagatakse konstruktsioonide piirseisunditel põhinev töökindlus nn osavarutegurite meetodi abil. Osavarutegurite meetodiga tuleb tõestada, et kasutades arvutusmudelites koormuste, materjalide omaduste ja geomeetriliste mõõtmete arvutuslikke väärtusi, jäävad kõik piirseisundid ületamata. (2) Eraldi tuleb tõestada, et a) arvutuslikud koormustulemid (sisejõud, pinged jne
suurema m~o~ otmetega v¨ahendan p~ oikaramtuuri samm teguriga 0,6: · III korrusel -- 240 · 0, 6 = 144mm valin smmuks 140mm · II korrusel -- 240 · 0, 6 = 144mm valin smmuks 140mm · I korrusel -- 400 · 0, 6 = 240mm valin smmuks 240mm Pikiarmatuuri u ¨lekattej¨ atku kohal paigaldan v¨ahemalt 3 p~oikarmatuuri. 6 Vundamendi arvutus 6.1 Koormused vundamendile Vundamendi kui raudbetoonelemendi tugevusarvutusel sellele m~ojuv arvutuskoormus on v~ordne esimese korruse postis m~ ojuva arvutusliku survej~ouga: FSd = NEd,I = 2339, 2kN (316) Pinnase tugevusarvutusega m¨a¨aratava vundamenditalla vajaliku pindala leidmisel tuleb ar- vutuskoormus arvutada kasutades eelmisest erinevaid osavarutegureid: g = 1, 0 ja q = 1, 3. Leian nende osavaruteguritega arvutusliku survej~ou vundamenditaldmikule:
Nõrgalt armeeritud ristlõige võib puruneda juba prao tekkimisel (s.o. üleminekul 2. pingestaa- diumi), kui armatuur ei suuda vastu võtta betooni tõmbetsoonist temale ülekanduvat tõmbejõu- du. Sellist ristlõiget nimetatakse alaarmeeritud ristlõikeks ja seda tuleb arvutamise ja töötami- se seisukohalt käsitleda armeerimata betoonristlõikena. 1.4. Raudbetoonelemendi arvutusmeetodid Raudbetoonelementide tugevusarvutusel on kasutatud järgmisi meetode: lubatud pingete meetod (nn. klassikaline teooria); purustava koormuse meetod; arvutuslike piirseisundite meetod. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 29 Lubatud pingete meetodi kasutamisel loetakse kandevõime tagatuks, kui kasutusseisundis (2. pingestaadiumis) esinevad betooni ja armatuuri pinged c ja s ei ole suuremad vastavatest lu-
poldivarva tõmbetugevusele. Teiste elementide tugevust võib vaadata kontrollarvutusena. Mittestandardsetes liidetes on vajalik kontrollida nii poldivarva kui ka keermeniidi ja poldipea tugevust. Tõmbega koormatud poldi arvutus Keerme valmistamisel materjal tugevneb 10 % võrra. Poldi tegelik ristlõikepidala on läbimõõduga d1 ringi pindalast suurem. Nendest faktidest lähtudes valitakse arvutuslik läbimõõt d arv 0,5 d 2 d 3 . Kuna d arv d 1 , siis liite tugevusarvutusel võib lähtuda läbimõõdust d1. F Ilma eelpingeta polti arvutatakse ainult tõmbele T F 4F A . A d12 Eelpingestatud poldis tekib nii tõmme kui ka vääne. Siis on arvutusvalem
annaabi.ee 
