Ajuvesi veetaseme tõus üle keskmise Paguvesi veetaseme alanemine keskmisest madalamale (mere poole). Rannikutel esinevad pinnavormid: 1) rannavallid 2) rannabarrid- vee all olev liivast või kruusast koosnev vall 3) pankrannikud Eristatakse järskrannikuid(Põhja-Eestis) ja laugrannikuid( Lääne-Eestis) Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad randa suure energiaga, seega on ülekaalus lainete kulutav tegevus ja kujunevad kulutusrannad. Kui järsak on kujunenud tugevatesse aluspõhja kivimitesse siis nim seda pangaks ja rannalõiku pankrannikuks. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus ja kujunevad kuhjerannad. Peamised rannamoodustised on rannavallid ja rannabarrid. Jõed toituvad lumesulaveest, vihmaveest, liustike sulaveest. 1)ekvaatori lähedal palju sademeid, aasta läbi jõgede suur vooluhulk- Amazonas, Kongo... 2)lähisekvatoriaalne- suurvesi suvel, kui esinevad mussoonid (Indus ja Ganges..
6.Väärtustatakse otsekohesust ja ühemõttelist juttu. Head planeerijad. Orienteeritud ühe ülesande lahendamisele. Eelistatakse teha ainult ühte asja päevakavas ettenähtud ajal. Sakslased, sveitslased, Põhja- Ameerika valged protestandid. 7.Individualismis on omane ühiskondadele, kus sidemed indiviidivahel on lõdvad: igaühelt oodatakse hoolt iseenda ja oma vahetu perekonna eest. Võitlus. Kollektivism on omane ühiskondadaele, kus inimesed on sünnist saati seotud tugevatesse sidusatesse gruppidesse, mis neid eluajal kaitsevad tasuks lojaalsuse eest. Läbirääkimistel on väga suur osa. Koostöö. Arvan, et eesti kuulub kollektiivsesse ühiskonda. Pigem on selle lojaalsuse väljateenimine, koostöö, mitte pidev võitlus. 8.Ei söödud veretoite, usk ei lubanud. Üks jumal. 9.Ühe ja sama söögikorra ajal ei tohi tarvitada liha- ja piimatooteid. Juudi kodus võidakse süüa näiteks lamba- ja veiseliha ehk loomad peavad olema sõralised ning mäletsema
vasakrooli. Audi esimest kaheksasilindrilist esitleti 1928. aastal. Tehniliselt pakkus Audi R absoluutset tipptaset: 100 hj tekkis mootorisse juba 3000 pöördel minutis ning masin saavutas maksimaalkiiruseks enneolematud 110 km/h. Kokkuvõttes aga tehnikaime turgu ei tabanud ja erilist müügiedu ei saavutanud. Sõjas räsitud ja üldise majanduskriisi ootel Euroopas ei leidunud superluksi sõiduriista jaoks piisavalt ostjaid. Seepärast neelaski DKW 1928. aastal tugevatesse majandusraskustesse sattunud Audi alla. DKW - iga poisi unistus 1916. aastal möllas Euroopas sõda. Puudus oli kõigest, eelkõige muidugi mootorikütusest. Et veidigi kitsikusest üle olla, mõeldi välja igasuguseid nippe. 1916. aastal, sõja rasketes tingimustes, eksperimenteeriski taanlane Jörgen Rasmussen oma hiiglasliku auruvankriga (sks. Dampf-Kraft-Wagen, lühendatult DKW), mis töötas tahkekütusel. Ilus unistus aga lõhkes kui seebimull: rauakolakas oli mõistlikuks
Toituvad nad meest, tarupõhjalt leiduvast prahist ja panipaikades olevast suhkrust. Nende soodsad elutingimused on liigniiske keskkond ning tuulutamata tarud või laod. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989). Lestad ei ole paljale silmale nähtavad. Toiduks on neile suiras olev valk, mille tõttu nietatakse neid ka suiralestadeks. Piisavas niiskuses 25 - 30 oC ruumis võivad lestad suira pulbriks muuta, mistõttu on eriti ohtlik, kui lestad esinevad kärgede panipaikades. Lestad tavaliselt tugevatesse mesilasperedesse ei tungi. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989). Sipelgatest tülikamad on meil mullamurelased, kes võivad mesindusele tunduvat kahju teha. Nad ehitavad oma kaevandpesi mullas või pesitsevad kändude koore ja kivide all. Kui nad tarude toppematerjalis hakkavad pesitsema, siis on neid sealt üsna raske välja ajada. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989). Mesilashunt (Lisa 3) on välimuselt herilasega väga sarnane putukas, kuid pea on tal
Saksa seppadel oli palju rohkem kogemusi ning nad oskasid valmistada palju efektiivsemaid taparelvi ja tugevamat kaitsevarustust. Eestlased aga olid sõdinud ainult ümberkaudsete hõimudega ning neil ei olnud erilisi kogemusi, mistõttu ei osanud nad ka endale korralikku sõjavarustust valmistada. Rüütlitelt küll saadi võidetud lahingutes uudset sõjavarustust, kuid sellest oli liiga vähe, et üldist massi paremini relvastada. Rüütlid olid pandud tugevatesse terasturvistesse, mida eestlaste pehmest rauast mõõgad ja kirved vahel isegi kriimustada ei suutnud. Eestlased aga harjusid võitlema ülekaaluka vastasega ning kasutasid väga kavalaid võtteid, et hästi turvistatud, kuid kohmakaid rüütleid võita. Mõned lahingud võidetigi, kuid üldine sõjaõnn oli ikkagi Ordu poolel, sest rolli hakkasid mängima muud nüansid. Eestlased väsisid sõjast, Ordu vägedele tuli aga pidevalt täiendusi, mehed vahetusid rindel, jne
ka silbipikkuse alusel. Rõhk ja kestus vanema rahvalaulu värsiridades on ridade struktuuri korrastamisel e.värsirütmi kujundamisel kasutusel teineteisega paralleelselt:kord tekib tugeva ja nõrga positsiooni vastandus rühu, kord silbi pikkuse alusel. Kvantiteedireeglid:1)värsirea nõrkadesse positsioonidesse ei tohiks sattuda pikad pearõhulised silbid e.teise-ja kolmandavältelised sünad ei tohiks alata rea nõrgast positsioonist;2)Värsirea tugevatesse positsioonidesse ei tohiks sattuda lühikesed pearõhulised silbid e.esmavältelised sõnad ei tohiks alata rea tugevast positsioonist;3)eelnevad reeglid kehtivad teise, kolmanda, neljanda värsijala kohta. Esimene värsirida sellele ei allu. Kvantiteedireegleid täidetakse seda vähem, mida kaugemal Soome lahest. 8. Helikõrguse kognitiivsed dimensioonid. Pidev sagedusskaala ning selle liigendamine diskreetseteks heliridadeks erinevates muusikakultuurides. Oktavi ekvivalents
annaabi.ee 
