Püsilillepeenart võite kevadel multsida. Sobiv aeg seda teha on siis, kui kõikidel taimedel on ilmunud noored lehed vastasel korral võib mõne taime kogemata multsi alla jätta. Mults lisab mulda toitaineid, takistab umbrohu levikut ning isekülvi andvate liikide (nt brunnera, ibeeris, püsiklina, magunad, merikann, kurekell jt) seemnete idanemist. Multsida ei tohi iiriseid see soodustab risoomide mädanemist ja taimed võivad hävida. Püsikute väetisevajadus on väga erinev. Tugevakasvulised ja lopsakad püsikud vajavad rohkem väetist. Padjandtaimi jt madalakasvulisi püsikuid väetada väga tagasihoidlikult väetis võib taimi põletada. Üleväetatud taimed on õrnad ja haigustele vastuvõtlikud. Ka võivad nad kaotada oma iseloomuliku vormi ja värvi. Püsilillepeenra väetamiseks sobib hästi kompleksväetis, kuna siis saab ühe korraga viia mulda nii makro- ja mikroelemendid. Väetada saab ka kompostiga ja see parandab põhiliselt mulla omadusi
Kõige rikkamalt õitsevad kergel lubjakal, kuid toitaineterikkal mullal, kuid kasvavad rahuldavalt ka tavalisel aiamullal. Võivad aastaid ühel kohal kasvada moodustades järjest suurema padjandi. Talveks on soovitav katta kuuseokstega, sest varakevadine päike võib kahjustada taime igihaljast lehestikku. Kahjustunud osad tuleb kevadel lõikusega eemaldada. Nii võib ka vanu taimi noorendada. 5. Bergeenia Bergeenia tunneb kergesti ära nende nahksete, talvehaljaste lehtede järgi. Need on tugevakasvulised püsikud laiuva jämeda risoomiga. Õied on tavaliselt roosad ja puhkevad kevadel tugevavarrelistes kobarjates õisikutes. Bergeeniatele sobib nii päikesepaiste kui ka vari. Kasvavad ka tavalisel parasniiskel mullal, kuid eelistavad raskemat savikat toitaineterikast mulda. Bergeeniaid kasutatakse tavaliselt vabakujuliste rühmadena murus, basseinide ja looduslike veekogude ääres, pinnakattetaimena hõredate puude all, kalmistutel
Mechlich-1(3). Puudus või üleküllus mõjutab taime keemilist koostist. Peegeldub taime enda välimuses. Taime 1) üldanalüüs 2) rakumahla analüüs. Reutiliseerimine toitainete ümberpaiknemine vanadest lehtedest uutesse. 3) N- testri abil. 28. Keskkonnakaitse nõuded sõnniku kasutamisel 29. Bakterväetised ja nende kasutamine 30. Haljasväetiste kasutamine põllukultuuride haljasmass, mis küntakse mulda mullaviljakuse suurendamise eesmärgil. Tugevakasvulised liblikõielised 1ha-30t haljasmassi. Kõige parem taliteraviljade kasvatamise seisukohalt. Erinevalt teistest väetistest, mõjutavad ka sügavamaid mullakihte. 100-150kg N'i sidumine 1ha kohta liblikõielistel. Põhjendatud loomafarmidest kaugel jäävatel põldudel või teraviljatalude puhul. · Kasvatatakse iseseisva kultuurina. Liblikõielised külvatakse kevadel, saaki ei koristata ja sügisel küntakse sisse. · Järelkultuurina
Mechlich-1(3). Puudus või üleküllus mõjutab taime keemilist koostist. Peegeldub taime enda välimuses. Taime 1) üldanalüüs 2) rakumahla analüüs. Reutiliseerimine toitainete ümberpaiknemine vanadest lehtedest uutesse. 3) N-testri abil. 28. Keskkonnakaitse nõuded sõnniku kasutamisel 29. Bakterväetised ja nende kasutamine 30. Haljasväetiste kasutamine põllukultuuride haljasmass, mis küntakse mulda mullaviljakuse suurendamise eesmärgil. Tugevakasvulised liblikõielised 1ha-30t haljasmassi. Kõige parem taliteraviljade kasvatamise seisukohalt. Erinevalt teistest väetistest, mõjutavad ka sügavamaid mullakihte. 100-150kg N'i sidumine 1ha kohta liblikõielistel. Põhjendatud loomafarmidest kaugel jäävatel põldudel või teraviljatalude puhul. · Kasvatatakse iseseisva kultuurina. Liblikõielised külvatakse kevadel, saaki ei koristata ja sügisel küntakse sisse. · Järelkultuurina
*Taimede analüüsi meetodid: taimede üldanalüüsi meetod; ekspressmeetod(koemahlast); visuaalne meetod(indikaatortaimed abiks; N puudusel kurk, kartul, mais, must sõstar ja õunapuu. P puudus peete, tomat, naeris, õunapuu. K puudus kartul, peet, lutsern, kapsas, punane sõstar ja ka õunapuu. 30. Haljasväetise kasutamine. põllukultuuride haljasmass, mis küntakse mulda mullaviljakuse suurendamise eesmärgil. Tugevakasvulised liblikõielised 1ha-30t haljasmassi. Kõige parem taliteraviljade kasvatamise seisukohalt. Erinevalt teistest väetistest, mõjutavad ka sügavamaid mullakihte. 100-150kg N’i sidumine 1ha kohta liblikõielistel. Põhjendatud loomafarmidest kaugel jäävatel põldudel või teraviljatalude puhul. *Kasvatatakse iseseisva kultuurina. Liblikõielised külvatakse kevadel, saaki ei koristata ja sügisel küntakse sisse. *Järelkultuurina. Näiteks kartuli järel valge sinep. *Külv kattevilja alla
Suurepärane taim amplite ja suurte nõude tarvis. Talle meeldib klaasitud välisruum, terrassid ja teised kaitstud kasvukohad. Peamiselt amplitaim. Joonis 32. Ripp-pelargoon (http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_872_big.jpg) Petuunia (Petunia) -hübriidpetuunia e. köstrilill (P.x hybrida sün. P.axillaris x P. integrifolia) Mullaeelistus sorditi veidi erinev: Grandiflora ja Multiflora sordirühmad eelistavad veidi kergemat, uuemad tugevakasvulised sordid huumusrikkamat mulda. Päikseline kasvukoht. Peenardel, konteinerites-anumates, on ka amplites kasvatatavaid sorte. Efekttaim, sobib amplitaimeks. Joonis 33. Hübriidpetuunia (http://static3.nagi.ee/i/p/593/90/1484771183d016_m.jpg/1) -padjand-puispetuunia e. padjandpetuunia (Calibrachoa parviflora sün. Petunia parviflora) 20
Põhk Peenestatud põhk tuleb võimalikult kiiresti segada mullaga ning 3…4 nädalat hiljem sügiskünniga mulda viia. Põhk on süsinikurikas ja lämmastikuvaene (C:N 75…100:1). Seetõttu tuleb 1 tonni põhu kohta anda mulda 5…10 kg lämmastikku. Kui lämmastik jäi vegetatsiooniperioodil taimede poolt kasutamata, aitab mulda küntud põhk ära hoida lämmastiku leostumise. Haljasväetised Põllukultuuride haljasmass, mis mullaviljakuse tõstmise eesmärgil mulda küntakse. Tugevakasvulised liblikõielised (mesikas, lupiin) võivad anda kuni 30 t/ha haljasmassi. Mitteliblikõieliste (talirukis, kaer, sinep, tatar) mõju on tagasihoidlikum. Haljasväetiskultuurid (eriti liblikõielised) kobestavad oma tugeva juurestikuga sügavamaid mullahorisonte ja transpordivad alumistest mullahorisontidest toitaineid ülemistesse. Liblikõielised kultuurid seovad õhulämmastikku (100…150 kg/ha), mistõttu paraneb järelkultuuride lämmastikutoitumine. Haljasväetiste kasutusvõimalused
annaabi.ee 
