(Pedaste, 1999) 2. Vingugaas on mürgigaas, mis ühineb punaste verelibledega märksa aktiivsemalt kui hapnik. 15% suitsetaja vingugaasiga ’’rikastatud’’ verd kandub selle tulemusel kopsudest kudedesse. Hapnikupuudus kudedes on kahjulik keha kasvuperioodil, raseduse ajal ja haigustest või vigastustest paranemise etapil. Arterite märkimisväärsed kahjustused ilmnevad kaudsel suitsetajal vähem kui tunniajalisel viibimisel tubakasuitsuses keskkonnas pikema ajaperioodi vältel. (Tigane, 2009) 3. Tõrv on keemiliste ühendite segu, mis koosneb paljudest komponentidest. Nendest enamus on vähki tekitavad ained. Suitsu sisse hingates kondenseerub tõrv hingamisteedele. Tõrva komponendid on pahaloomuliste kasvajate ning krooniliste kopsuhaiguste põhjustajad. (Tigane, 2009) Tubakasuits soodustab näiteks maohaavandite tekkimist, naha enneaegset
seaduse järgimine olnud mittepiisav. Olulised on ühiskondlikud hoiakud. Suitsetamine kooliterritooriumitel ja õppeasutustes on seadusega keelatud. Soome eeskujul alustati Eestis 2001. aastal võistlust ,,Suitsuprii klass", mis ka 2010/2011 õppeaastal tootis tulemusrikkaid tagajärgi suitsupriiks jäid 79% osalenud klassidest. Seega on õigustatud pürgimus lisada noortele suitsetamisvastaseid programme ja võistlusi, kuna neil on tõhusad tagajärjed. Kuigi tubakasuitsuses keskkonnas viibimine tööl alla 1 tunni päevas on langenud meestel 16%-ni ja naistel 10%-ni, on lubamatult kõrge tubakasuitsune elukeskkond kodudes ligi iga neljandas kodus suitsetatakse -24% (TAI, 2010). Kõige vähem on kaitsetud tubakakeemia eest lapsed. Vanematel aga jääb vajaka teadmistest ja tahtmisest, kuidas kaitsta oma lapsi passiivse e. kaudse suitsetamise eest. Lapsed on kaitsetud tubakasuitsu vastu oma kodudes, isiklikes autodes jt. kohtades, kus nad elavad, mängivad jne
lihtsalt paljutki. Vastavalt kooliõpilaste tervisekäitumise uuringutele4, on suitsetamislevimus nelja aastaga tõusnud 13-aastaste poiste seas 15%-lt 16%-le, samavanuste tüdrukute seas aga langenud 12%-lt 11%-le. Igapäevasuitsetajaid 13-aastaste koolipoiste seas on 6%, tüdrukute seas 3%. Suitsetamislevimuse langustendentsi võib täheldada ka 15-aastaste koolipoiste seas 33%-lt 28%-le ja tütarlaste seas 26%-lt 23%-le. Igapäevasuitsetajaid on selles vanusgrupis vastavalt 16% ja 10%. Kuigi tubakasuitsuses keskkonnas viibimine tööl alla 1 tunni päevas on langenud meestel 16%-ni ja naistel 10%-ni, on lubamatult kõrge tubakasuitsune elukeskkond kodudes ligi iga neljandas kodus suitsetatakse -24% (TAI, 2010). Kõige vähem on kaitsetud tubakakeemia eest lapsed. Vanematel aga jääb vajaka teadmistest ja tahtmisest, kuidas kaitsta oma lapsi passiivse e. kaudse suitsetamise eest. Lapsed on kaitsetud tubakasuitsu vastu oma kodudes, isiklikes autodes jt. kohtades, kus nad elavad, mängivad jne
poole. Hariduseti on kõige rohkem suitsetajaid alg- ja põhiharidusega inimeste hulgas meestest isegi ligi pooled, naistest 35%. Kõige vähem suitsetajaid on kõrgharidusega inimeste seas, meestest 18% ja naistest 11%. Maal on suitsetavate meeste osatähtsus suurem kui linnas, kuid naiste puhul on see suurem just linnas (v.a Tallinn). Suitsetajate osatähtsus on suurim töötute, üksi elavate ja madala sissetulekuga meeste ja naiste seas. Kuigi tubakasuitsuses keskkonnas viibimine tööl alla 1 tunni päevas on langenud meestel 16%-ni ja naistel 10%-ni, on lubamatult kõrge tubakasuitsune elukeskkond kodudes ligi iga neljandas kodus suitsetatakse -24% (TAI, 2010). Eestis on hädavajalik endisest tõhusamalt tõkestada tubakatoodete tarvitamise alustamist või nende alustamise edasi lükkamist laste ja noores eas ning aidata ka tarvitajatel lõpetada. Noorte suitsetamist mõjutab oluliselt tubaka hind ja kättesaadavus
Kui 2014. aastal suitsetas igapäevaselt kõrgharidusega täiskasvanutest 10,4%, siis 2016. aastal suitsetas 9%. Siiski on endiselt taunimisväärne ligi 27%-line erinevus iga päeva suitsetamises haridustaseme järgi. Nii suitsetab põhiharidusega inimestest ligi 36%. Tubaka tarvitamisega saastatakse keskkonda Vastavalt värskele uuringule (2016) viibib tööl tubakasuitsuga saastatud keskkonnas 15% inimestest ja kodustes eluruumides tubakasuitsuses keskkonnas 15,2% inimestest nende seas lapsed, allergikud, rasedad naised ja krooniliselt haiged inimesed. Kõige kaitsetumad tubaka keemia ees on lapsed. Nad on kaitsetud tubakasuitsu vastu kodudes, isiklikes sõiduautodes jt kohtades, kus nad elavad ja mängivad. Kooliõpilaste tubakatarvitamine Eesti koolinoorte seas on tubakas tõsiseks probleemiks. Hinnates suitsetamislevimust kooliõpilaste alustatakse suitsetamisega väga varakult. Keskmine vanus esimese sigareti
Lõike 1 kohaselt selgitatakse kinnipeetava vastuvõtmisel, kas kinnipeetav suitsetab ja kas ta soovib suitsetamisest loobuda. Kui kinnipeetav soovib suitsetamisest loobuda, tagatakse talle vanglasisene nõustamine. 189 70% kinnipeetavatest suitsetavad ning peaaegu pooled hetkel neist viibivad kambrites, kus on lubatud suitsetada. Lisaks enda tervise kahjustamisele on seeläbi ohustatud ka vanglateenistujad, kes on sunnitud tubakasuitsuses keskkonnas tööülesandeid täitma. 190 Õiguskantsler on 26.09.2009. a kirjas nr 6-3/081677/0905742 Justiitsministeeriumile asunud seisukohale, et kehtiva õigusega ei järgita tubakaseadust. 69 Kinnipeetava vastuvõtmisel selgitatakse välja, kas tegemist on suitsetava kinnipeetavaga või mitte. Kui kinnipeetav on suitsetaja ja soovib sellest loobuda, siis tagab vangla talle nõustamise
annaabi.ee 
