1919. aastal sattus Läti territooriumil konflikti eesti väeüksustega, mis viis nn. Landesveeri sõjani Balti liit - Liit, mida plaaniti luua Eesti, Läti. Leedu, Poola ja Soome vahel. Liit jäi sõlmimata riikide omavaheliste erimeelsuste tõttu (Poola ja Leedu lahkhelid, Soome soovimatus siduda end liiga väikeste ja nõrkade riikidega) ning samuti vähese aktiivuse tõttu Kultuurkapital - 1925 rajatud kultuuri finantseeriv asutus. Sai vajalikud summad alkoholi- ja tubakaaktsiisilt ja lõbustusasutuste maksustamisest Vaikiv ajastu - 1934. aasta riigipöörde järel alanud periood, mil demokraatlik riigikord asendati autoritaarse riigikorraga.
Kultuur: et rahastada kultuurielu loodi 1925a Eesti Kultuurkapital.Summad laekusid alkoholi-ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest. Sissetuleks jagunes kuueks: kirjandus, näite,heli, kujutavad kunstid, ajakirjandus, kehakultuur. Jagati auhindu, A.H.Tammsaare, Mait Metsanurk, Gustav Suits, Oskar Luts, Friedebert Tuglas. 1920 ei kammitsenud riik millegagi loomevabadust, ei kontrollind loovisiksuste tegemisi ega avaldanud survet kultuurile. Kultuurautonoomia: tagati õigus emakeelsele haridusele ning nende koolid võeti riiklikule ülalpidamisele
Kultuurielu 1) Kultuurkapital kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad laekusid alkoholi-ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest. Kogu sissetulek jagunes kuue sihtkapitali kirjandus,näitekunst,helikunst,kujutavad kunstid,ajakirjandus,kehakultuur-vahel. Loovisiksused said võimaluse pühenduda täielikult oma loomingule. Andekamatele teadlastele määratud abirahad võimaldasid neil end välismaal täiendada. Iga aastaseid toetussummasid said ka paljud rahvuskultuuri jaoks olulised asutused,nagu Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Eesti
Kultuur ja olme Eesti Vabariigis Grete Küppar 2013 Kultuuri areng Kultuur muutus proffesionaalsemaks 1925.a. loodi Eesti Kultuurkapital, mis finantseeris kultuuri Vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisilt, lõbuasutuste maksustamisest Kultuurkapitali sissetuleku jagunemine Jagunes kuue sihtkapitali vahel: Kirjandus Helikunst Näitekunst Kujutavad kunstid Ajakirjandus Kehakultuur Kirjandus 20ndate aastate alguses luule (Siuru rühm) Moto: "Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud."-Tuglas
Kultuurielu Peale riikliku iseseisvuse saavutamist hakati Eestis Euroopa tasemel rahvuskultuuri väljaarendamine ja kultuurielu kiire edendamine. Omariikluse algusaastail toetati kultuuri arengut vaid riigieelarvest, kuid see sai lõpuks liiga suureks koormuseks. Olukorra lahendamiseks loodi 1925. aastal Eesti Kultuurikapital, mis kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisilt ning kokku jagunes sissetulek kuue sihtgrupi vahel kirjandus, helikunst, näitekunst, kujutatavad kunstid, ajakirjandus ja kehakultuur. Tänu abirahadele said andekamad pühenduda vaid oma alale. Väljapaistvamatele hakati jagama auhindu. 1935. aastal ilmus teadaolevalt esimene eestikeelne trükis. Sel aastal jagati rohkesti mitmesuguseid auhindu: romaanide ja novellide eest pälvis auhinna Anton Hansen Tammsaare ja Mait Metsanurk, luule alal Gustav
Töötati välja uued õppekavad Ehitati hulk moodsaid koolimaju Kehtestati kuueklassiline koolikohustus Gümnaasiumiõpilaste arv suurenes, tehti haridusreform. Kõrgemad koolid: TÜ, Tartu Kõrgem Kunstikool Pallas, Tartu Kõrgem Muusikakool, Tallinna Tehnikum, Tallinna Tehnikum, Tallinna Konservatoorium, Riia Kõrgem Kunstikool Eesti kultuurikapital- peamine kultuuri finantseeriv asutus. Kultuurkapitali tegevuseks vajalikud summad laekusid alkoholi-ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest. Kirjandus-Siuru rühmitus(Gailit, Visnapuu, Semper, Adson, Under, Tuglas), Tuglas, E.Vilde(„Mäeküla piimamees“, „Mahtra sõda“), Ristikivi („Ristideta hauad“), Luts, A.H. Tammsaare Muusika-Eevald Aava (ooper „Vikerlased“), Artur Kapp Teater-Priit Põldroos ja Paul Sepp (lavastajad), Ants Lauter ja Liina Reimann (näitlejad) Sport-Alfred Neuland(maadlus), Jüri Lasmann(maratonijooksja), Alfred Schmidt, Osvald Käpp ja
vapsid võitu valimistel ja koondada võim enda kätte,tegevus oli suunatud vabadussõjalaste ja inimeste vastu kes ei toetanud praegust valitsust. Kultuurielu Riik ja kultuur-Omariikluse suurimaks saavutuseks oli Euroopa moodsa rahvuskultuuri väljaarendamine ja kultuurielu kiirendamine.Omariikluse alguses toetati kultuuri arengut vaid riigieelarvest.Olukorra lahendamiseks loodi 1925.a. Eesti Kultuurkapital,kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks.(vajalik summa laekus tubakaaktsiisilt ja lõbustusasutuste maksustamisest.Sissetuleks jagunes 6 sihtkapitali vahel.Esialgu viiendik hiljem pool EK sissetulekust anti valitsuse käsutusse.Toetussummasid said veel E Kunstimuuseum,E Rahva Muuseum.Silmapaistvatele loovisikutele jagati auhindu.1935a.esimest eestikeelse trükise ilmumist tähistati raamatuaastaga.(jagati auhindu romaanid,novellid A.H.Tammsaare,M.Metsanurk,luuleG.Suits,näitek.H.Raudsepp,noorsook.O.Luts,k irjandusloo alalF.Tuglas.1920.ei kontrollinud riik loomevabadust
Eestile jäi vaid võimalus mängida kahe sõjaka suurriigi omavahelistel vastuoludel. Kuni 1939. aastani selline balansseerimine ka õnnestus. Pärast Teise maailmasõja puhkemist aga muutus Eesti Moskvale kergeks saagiks. KULTUURIELU Riik ja kultuur Kultuuri edendamine kujunes riigi üheks tähtsamaks prioriteediks. 1925. aastal loodi Kultuurkapital, mis kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Tegevuseks vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasustustest. Kogu sissetulek jagunes kuue sihtkapitali vahel. Kirjandus, näitekunst, helikunst, kujutavad kunstid, ajakirjandus, kehakultuur. Andekamatele teadlastele anti abirahasid, võimalus end välismaal täiendada. Iga-aastaseid toetussummasid said olulised asutused, nt Eesti Rahva Muuseum. Silmapaistvatele loovisiksustele jagati ka preemiaid ja auhindu. Tuntud olid kirjastuse Loodus korraldatud romaani- ja lastekirjanduse võistlused. 1935
kultuurielu kiire edendamine *Riiklikul tasandil hakati tähelepanu pöörama eestlaste raahvuskultuurile ja teadlikult hoolitsema selle arengu eest *Omariikluse algusaastail toetati kultuuri arengut vaid riigieelarvest *Olukorra lahendamiseks loodi 1925. aastal Eesti Kultuurkapital, mis kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks *Kultuurkapitali tegevuseks vajalkud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest *Kogu sissetulek jagunes kuue sihtkapitali kirjandus, näitekunst, helikunst, kujutavad kunstid, ajakirjandus, kehakultuur vahel *Jagati silmapaistvatele loovisiksustele mitmesuguseid preemiaid ja auhindu nii riiklikke kui ka mitteriiklikke *1935. aastal, mil esimese teadaoleva eestikeelse trükise ilmumist tähistati suurejooneliselt raamatuaastaga, jagati kirjanikele eriti rohkesti mitmesuguseid auhindu *1920
annaabi.ee 
