Nimmepiirkonnas, emakasarvetipu ligiduses, neerudest kaudaalselt, ripuvad munasarjakinniti e. mesovaari (mesovarium) küljes. Munasarjakinniti kaudu kulgevad munasarja lümfi- ja veresooned ning närvid. Munajuha (tuba uterina) Funkts: Püüab kinni vabanenud munaraku, temas toimub muna ja seemnerakkude liitumine e. viljastumine, millejärel viljastatud munarakk juhitakse emakasse. Välisehitus: Üks ots – munasarja ligiduses (munajuha kõhtmine suue; ostium abdominale tubae uterinae) Teine ots siseneb emakasse (munajuha emakmine e. uteriinne suue; ostium uterinum tubae) Munajuhalehter (infundibulum tubae uterinae) asetseb ovaari kraniaalse orsa ligiduses, tal on munajuhanarmad (fimbriae tubae), millest osa liitub munasarjaga. Lehter võtab ovuleerunud munaraku vastu. Munajuhaampull (ampulla tubae uterinae) järgneb lehtrile, siin toimub viljastumine.
- puberteedieas on primaarseid ootsüüte umbes 40 000 - paikneb emakalaisideme ülaservas - lõpliku arengu saavutab umbes 400 ootsüüti Osad - Primaarsed ootsüüdid moodustavad koos neid ümbritsevate - pars uterina epiteelirakkudega: läbib emaka seina ja avaneb emakaõõnde ostium uterinum tubae kaudu primordiaalfolliikuleid – ühekihiline lameepiteel - Munajuhakitsus – isthmus tubae uterinae – emakapoolne kitsas osa - Munajuhaampull – ampulla tubae uterinae - cervix uteri – emakakael eelmisele järgnev laienenud osa (2/3 kogupikkusest) portio vaginalis (alumine 1/3)
fossa cranii mediaga – foramen rotundum basis cranii externaga - canalis pterygoideus cavitas nasiga - foramen sphenopalatinum kõvasuulaega - foramen palatinum major c) kuhu avaneb lateraalselt lateraalselt on avatud fossa infratemporalisse ! 3. Cavitas tympanica a) kuidas nimetatakse mediaalset, kuidas lateraalset seina mediaalne sein – paries labyrinthicus lateraalne sein – paries membranaceus b) mille kaudu on ühendatud neeluga ostium pharyngeum tubae auditivae c) loetleda kuulmeluukesed kuulmeluukesed – malleus, incus, stapes d) missuguses seinas paikneb fenestra vestibuli, mis selle suleb fenestra vestibuli paikneb mediaalses seinas, avaneb sisekõrva ! 4. Orbita a) mille kaudu on ühenduses fossa pterygopalatinaga fissura orbitalis inferior b) mille kaudu on ühenduses ninaõõnega canalis nasolacrimalis c) millised luud moodustavad ülemise seina tsmikuluu pars orbitalis ja kiilluu ala minor
1975-1992 kuulus ansamblisse "Hortus Musicus", kellega esines enamuses Euroopa riikidest, endises N. Liidus, samuti USA-s ja Iisraelis, sh. mainekatel rahvusvahelistel festivalidel. Aastast 1992. on ta vabakutseline muusik. Raivo Tarumist on saanud varajase instrumentaalmuusika tunnustatumaid spetsialiste Eestis, nii on ta kaasa löönud selle ajastu muusikat tutvustavates ansamblites, nagu "Tallinna Barokksolistide" körval veel "Tubae Revalienses", "Corelli Consort" jt., mänginud barokktrompetit ja zinki mitmetes projektorkestrites Eestis, Soomes ja Rootsis, sh. kuulsa Wieland Kuijkeni käe all. Imbi Tarum lõpetas pianistina Tallinna Konservatooriumi 1980 prof. Bruno Luki klassis. 1978- 1992 kuulus ta klavessinistina ansambli "Hortus Musicus" koosseisu, millega esines paljudes Euroopa riikides, endises N. Liidus, samuti USA-s ja Iisraelis, astudes üles ka mainekatel rahvusvahelistel festivalidel
1975-1992 kuulus ansamblisse "Hortus Musicus", kellega esines enamuses Euroopa riikidest, endises N. Liidus, samuti USA-s ja Iisraelis, sh. mainekatel rahvusvahelistel festivalidel. Aastast 1992 on ta vabakutseline muusik. Raivo Tarumist on saanud varajase instrumentaalmuusika tunnustatumaid spetsialiste Eestis, nii on ta kaasa löönud selle ajastu muusikat tutvustavates ansamblites, nagu "Tallinna Barokksolistide" körval veel "Tubae Revalienses", "Corelli Consort" jt., mänginud barokktrompetit ja zinki mitmetes projektorkestrites Eestis, Soomes ja Rootsis, sh. kuulsa Wieland Kuijkeni käe all. Terje Raidmets sai viiuldaja diplomi Eesti Muusikaakadeemiast Jüri Gerretzi juhendamisel 1994. Ta on mänginud Tallinna Kammerorkestris, olnud Pärnu Linnaorkestri kontsertmeister ning praegu mängib Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri I viiulite
Müo- ja perimeetrium Müomeetrium on tugev lihaskest, mis koosneb kolmest ebaselgelt piiritletud kihist Seespoolne tsirkulaarkiht (silelihasrakkude kimbud) Veresoonterikas vaskulooskiht (eriti väljendunud koeral, kassil) Välimine longitudinaalkiht (silelihasrakkude kimbud) Perimeetrium on emaka välimine serooskest Koosneb mesoteelist, väljaspoolsest kollageensete kiudude kihist, vahepealsest elastsete kiudude võrgust ja sisemisest kollageensete kiudude kihist Munajuhad Tubae uterinae Munajuha transpordib ootsüüdi munasarjast emakakeha valendikku ja on viljastumise kohaks Munajuha pikkus hobusel ja veisel on umbes 25 cm, seal umbes 20 cm ja utel 15 19 cm Eristatakse nelja segmenti: munajuhalehter infundibulum, munajuhaampull ampulla, munajuha kitsus isthmus, emakaosa e. intramuraalne segment pars uterina Munajuhalehtrit ümbritsevad epiteeliga kaetud narmad fimbriae; munajuhaampull on viljastumise tavaliseks kohaks Munajuha ehitus
ductus sublinguales minores millised juhad avanevad caruncula sublingualise’l? ductus sublingualis major, ductus submandibularis d. milline lihas tõmbab keelt taha üles? m. styloglossus taha alla? m. hyoglossus e. mis lihased tõstavad suulae - m. levator veli palatini, m. tensor veli palatini ! 2. Pharynx, neel a) nimeta neeluõõne osad ja nende ühendused keskkõrva-, nina-, suu- ja kõriõõnega osad: 1. pars nasalis (epipharynx) - keskkõrva ostium pharyngeum tubae auditivae, ninaõõnega choanae kaudu 2. pars oralis (mesopharynx) - suuõõnega isthmus faucium kaudu 3. pars laryngea (hypopharynx) - kõriõõnega aditus laryngis kaudu b) kas ringlihased paiknevad väljas- või seespool pikilihaseid? väljaspool c) nimetada pikilihaskihi lihased m. palatopharyngeus, m. salpingopharyngeus, m. stylopharyngeus d) millises neelu osas toimub toidu- ja õhuteede ristumine? pars oralis e) kui pikk on neel (keskmiselt, cm)? 12 cm
koljupõhimikult pehmesuulaeni - tonsilla tubaria (2) kuulmetõrve neelusuudme ümber ühendub ees tagasõõrmete (choanae) kaudu ninaõõnega SÜLJENÄÄRMED GLANDULAE SALIVARIAE laes tonsilla pharyngealis Väikesed süljenäärmed külgseinas ostium pharyngeum tubae auditivae seinasisesed torus tubarius glandulae labiales avaneb suuesikusse recessus pharyngeus glandulae buccales avaneb suuesikusse - pars oralis (mesopharynx) glandulae palatinae avaneb pärissuuõõnde
annaabi.ee 
