nimesiltidega publiku jaoks. 1874-1895 oli direktoriks E. Russow, turbasammalde uurija, esimesi, kes kasutas taimede kirjeldamisel mikroskoopilisi tunnuseid. Temaga koos töötas ülemaednik C.Bartelsen.Peale Bartelseni tuli N. Kuznetsovi 1895-1915 uueks direktoriks, kelle käe all toimus mitmeid uuendusi, ja taime taksonite arv küünids kümne tuhandeni.Järgneval perioodil vaheldusid juhatajad üsna sageli - N. Popov 1915-1917, M. Tswett 1917-1918, P. Claussen 1918, H. Riikoja 1918- 1919, F. Bucholtz 1919-1923, M. Kaho 19231924. Aia uus ülestöötamine algas E. Spohri käe all 1924-1930 ja Saksamaalt kutsutud õpetatud aedniku F. Boerneri koostöös. Edenemine jätkus direktor T. Lippmaa ja õpetatud aedniku J. Pordi ajal. Ennekõike õppetöö vajadustest lähtuvalt korraldati, täiendati ja loodi uusi osakondi, inventeeriti ja kontrolliti kogusid 1943
Mõneks ajaks küündis taksonite ehk liikide arv aias kümne tuhandeni. Kuznetsovi enda huvides lähtuvalt toodi uusi taimi eelkõige Kaukaasiast. Engleri süsteemi järgi seati ümber taimesüstemaatika osakond. Sel ajal oli Venemaal kõige loetavam ajakiri „Jurjevi Keiserliku Ülikooli Botaanikaaia Tööd“, mis ilmus Tartus. Järgneval perioodil vaheldusid juhatajad üsna sageli- Eesti botaanik Nikolai Petrovitš Popov 1915-1917, vene botaanik Mihhail Tswett 1917-1918,P.Claussen 1918, Henrich Riikoja 1918- 1919, F. Buchholtz 1919-1923, M. koaho 1923-1924. Saksamaalt kutsutud aedniku F. Boemeri( 1923-1930) ja direktor E. Spohri(1924-1923) koostöös algas aia uus ülestöötamine. Botaanikaaia edenemine jätkus direktor T. Lippmaa (1930-1943) ajal. Õppetöö vajadustest lähtuvalt korraldati, täiendati ja loodi uusi osakondi. Direktor Lippmaa hukkus sõja ajal (1943), kui hävisid linna pommitamise tõttu ka Tartu
4 TTÜ | MIHKEL HEINMAA | SÜGIS MMIX katseklaasi põhja, kõik ülejäänu hulbivad edasi. Suurendades tsentrifuugi kiirust ja aega, siis õnnestub vaikselt põhja viia üha väiksemaid ja üha vähem tihedaid struktuure. 19/11/09 Kromatograafia. Mihhail Tswett uuris taime pigmente, mis on teatavasti eri värvusega molekulid. See võimaldas Tswettil välja töötada metoodika, mis võimaldas värvilisi molekuli üksteisest eristada. Tänapäevases kromatograafias ei lahuta me ainult värvilisi molekule, kuid meetodi nimi on jäänud alles. Tswett võttis ühe lehe, mis võis koosneda tselluloosist, aga võis ka mingisugusest muudest ainetest. Selle lehe ühte punkti pipeteeris väikese tilga mingisugust taime ekstrakti
tunnuseid. Järgmise direktori N. Kuznetsovi ajal (1895-1915) toimus aias silmnähtav areng: ulatuslikult remonditi hooneid, arendati taimegeograafilisi osakondi - Kaukaasia, alpitaimede ja stepitaimede väljapanekud. Lühikeseks ajaks küünis taksonite arv aias kümne tuhandeni. Taimesüstemaatika osakond seatakse ümber Engleri süsteemi järgi. Järgneval perioodil vaheldusid juhatajad üsna sageli - N. Popov 1915-1917, M. Tswett 1917-1918, P. Claussen 1918, H. Riikoja 1918-1919, F. Bucholtz 1919-1923, M. Kaho 1923–1924. Aia uus ülestöötamine algas direktor E. Spohri (1924-1930) ja Saksamaalt kutsutud õpetatud aedniku F. Boerneri (1923-1930) koostöös. Edenemine jätkus direktor T. 3 Lippmaa (1930-1943) ajal. Ennekõike õppetöö vajadustest lähtuvalt korraldati, täiendati ja loodi uusi osakondi.
l neelava kihi läbimõõt Mõõtmist mõjutab ionisatsioon: ioonide kiirgamisvõime ja ioonide võime neelata kiirgust erineb aatomite omast, keemiliste ühendite teke, mitteselektiivne neeldumine. Lõpptulemuse saame, nagu spektrofotomeetrias, kasutades kas standardaineid, tehes kalibratsioonigraafiku (3 standardit, uuritav proov jääb standardite keskele). Sobib kitsaks rakenduseks, kuid selles väga spetsiifiline. 3.KROMATOGRAAFIA Esmalt kujutas Mihhail Tswett, 1903 aastal lahutas komponentideks taimseid värvipigmente, mis kolonnil oleval sorbendil moodustasid erineva värvusega tsoone. Krom.lahutamisel jaotuvad segu komponendid kahe faasu vahel, millest üks on liikumatu (suur eripind- osakesed sisaldavad väga palju poore või on suure pinnaga) ja teine liikuv faas (gaas või vedelik mis filtreerub läbi liikumatu faasi). Lora Sulg, Proviisor II, sügis 2010
lagundada ka üksikuid molekule. Ultratsentrifuugimisel tuleb kiirust suurendada järk- järgult, et aine või kudede lagundamisel saada kõigepealt terved rakud, siis pärast nende lagundamist mitokondrid, lüsosoomid ja teised organellid ning lõpuks ribosoomid ja teised makromolekulid. 48. Kromatograafia. Kromatograafia on meetod molekulide segust sarnaste keemiliste ja füüsikaliste omadustega ühendite eraldamiseks ja identifitseerimiseks. (Mikhail Tswett 1903) Lihtsustatult: ainete segu süstitakse kromatograafilisse kolonni, edasi kantakse see läbi sorbendi (liikumatu faas) sobiva vedeliku või gaasi vooluga (liikuv faas). Segu komponentide spetsiifilise sorptsiooni ja desorptsiooni tulemusena toimub nende jaotumine liikumatu ja liikuva faasi vahel vastavalt jaotuskoefitsientidele ning nende aktide paljude korduste tagajärjel komponendid liiguvad edasi erinevate kiirustega.
annaabi.ee 
