Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tsuvasi" - 7 õppematerjali

100 keerulist sõna- lauseliigid
1
doc

100 keerulist sõna + lauseliigid

trohheus 25. konfidentsiaalne 58. Beethoven 91. Nietzsche 26. mõttetu 59. barokne 92. puänt 27. Heidegger 60. materjal 93. Raportid 28. santaaz 61. terrass 94. rousseau'lik 29. pankrot 62. tsuvasi 95. intervjueerima 30. pensionär 63. goethelik 96. nisis 31. magistral 64. peatselt 97. garantii 32. aktsepteerima 65. paralleelne 98. ekskursioon 33. varrukas 66. ballett 99. Afganistan

Eesti keel → Eesti keel
159 allalaadimist
Eesti sugulasrahvad
4
docx

Eesti sugulasrahvad

pigem naaberrahvastele (nagu lätlased, venelased ja rootslased) kui kaugematele soomeugri või uurali keeli kõnelevatele rahvastele (nagu ungarlased, handid, laplased või sölkupid). Siiski on soomeugri keelesugulusel oluline osa eestlaste identiteedis. Kahest hõimust : MARID Nimetused Enesenimetus mari tähendab 'inimene' või '(abielu)mees'. Varem nimetati marisid tseremissideks. Venekeelne etnonüüm tseremis on ilmselt tuletatud tsuvasi sõnast sarmys (sarmas), mille tähendus on ebaselge. Kergelt halvustava varjundiga nimetusest "tseremiss" loobuti Nõukogude Liidus 1930. aastail maride enesenimetuse kasuks, ent rahvusvahelises teaduskirjanduses kohtab seda etnonüümi tänini. Asuala Marid elavad põhiliselt Kesk-Volgamaal, Vjatka ja Vetluga jõe vahelisel tasandikualal (niidumarid), aga ka Volga kõrgel paremkaldal (mäemarid) ja Baskiiria kirdeosas (idamarid)

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
Volga keeled
11
doc

Volga keeled

3 Volga keeled Volga allrühm jaguneb kaheks: mari keeleks ja mordva keelteks, mis paiknevad Volga jõe kallastel udmuritide asulast edela suunas. 4 4 Mari keel 4.1 Nimetused Enesenimetus mari tähendab 'inimene' või '(abielu)mees'. Varem nimetati marisid tseremissideks. Venekeelne etnonüüm tseremis on ilmselt tuletatud tsuvasi sõnast sarmys (sarmas), mille tähendus on ebaselge. Kergelt halvustava varjundiga nimetusest "tseremiss" loobuti Nõukogude Liidus 1930. aastail maride enesenimetuse kasuks, ent rahvusvahelises teaduskirjanduses kohtab seda etnonüümi tänini. 4.2 Asuala Marid elavad põhiliselt Kesk-Volgamaal, Vjatka ja Vetluga jõe vahelisel tasandikualal (niidumarid), aga ka Volga kõrgel paremkaldal (mäemarid) ja Baskiiria kirdeosas (idamarid).

Eesti keel → Eesti keel
21 allalaadimist
Eesti haridus NSV Liidus
5
doc

Eesti haridus NSV Liidus

õppeainete hulka võetakse vene keel, marksism-leninism ja kommunistliku partei ajalugu. 1941-1942 aastal avatakse Nõukogude tagalas viibivate eesti laste jaoks emakeelseid koole ja klasse Tseljabinski linnas ja oblastis, kuid tegelikult rahuldavad need ainult osade laste vajadused. 1942-1943 aastal lisandub veel 44 eestikeelset klassi, peamiselt esimest klassi umbes 550 õpilasega Tseljabinski, Sverdlovi, Orenburgi ja Kuibõ_evi oblastis ning Tatari, Tsuvasi ja Mari ANSV-s. 1942. Aastast töötab eestikeelne 7- klassiline kool Verhneuralskis. 1943. avatakse eestikeelne keskkool Jegorjevskis. Kirjastatakse õpikuid. Märkimist väärib esimene Nõukogude-aegne eestikeelne lugemik, Eesti lugemik keskkoolidele, ilmunud Moskva Võõrkeelse Kirjanduse Kirjastusel (1943), autorid Andresen ja Seilenthal. Lugemik algab seltsimees Stalini raadiokõnega nn Suure Isamaasõja alguse päeval, järgnevad Säre ja Karotamm oma

Ajalugu → Ajalugu
86 allalaadimist
Morfoloogia ja vormiõpetus
117
ppt

Morfoloogia ja vormiõpetus

omastav, osastav, sisseütlev, seesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev. Morfoloogilised kategooriad Käändekategooria liikmeid mujal: Vokatiiv kellegi poole pöördumiseks nt leedu keeles Antessiiv 'enne midagi' draviidi keeltes Ekvatiiv 'millegi sarnane' osseedi keeles Aversiiv 'midagi vältiv' warlpiri keeles Benefaktiiv 'millegi jaoks' baski keeles Distributiiv 'millegi (ühe ühiku) kohta' tsuvasi keeles Orientatiiv 'pööratud millegi poole' mandzu keeles Kausaal 'millegi tõttu' ketsua keeles Ornatiiv 'millegagi varustatud' dumi keeles Morfoloogilised kategooriad Sugu e geenus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis määrab sõna morfoloogilise klassi ehk sõna enda ja sellega kaasnevate sõnade muutumise. Morfoloogilised kategooriad Sookategooria liikmeid: Mees-, nais- ja kesksugu nt horvaadi, islandi ja fääri keeles

Keeled → Keeleteadus alused
66 allalaadimist
Arvuti tark- ja riistvara
46
doc

Arvuti tark- ja riistvara

lahtris ) ! Pikkus m Laius cm Kaal g Raskus t 3 4 cm 4 2 9 Liitmine : Sum ­ nupp liidab tabeli arvandmed : klõpsa lahtris , kuhu peab tulema . 9 9 18 24 Rahvas Keel Elanike arv tuhandetes Marid mari 750,0 Komid komi 477,0 Tsuvasid tsuvasi 1800,0 Rahvaste kogusumma : 3027 Merge Cells ­ ühendab PEALKIRI 25 Nimetähed : Eesnimede algustähed 8. klass 9.klass Täishäälik Kaashäälik Täishäälik Kaashäälik 2009 · Võrdsetels osadels tükeldamine ­ Split Cells Ülesannne .

Informaatika → Arvuti õpetus
57 allalaadimist
Soome-ugri rahvakultuur
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

-15. sajandist valdavalt õigeusku. Kaugematel ääremaadel (Petsora, Võtsegda ülemjooks, jasvakomid) leidub ka vanausulisi. Kristluse-eelseid uskumusi on komide seas säilinud võrdlemisi vähe. 20. sajandil on levinud ateism, sajandi lõpul nn uususundid. Marid Nimetused Enesenimetus mari tähendab 'inimene' või '(abielu)mees'. Varem nimetati marisid tseremissideks. Venekeelne etnonüüm tseremis on ilmselt tuletatud tsuvasi sõnast sarmys (sarmas), mille tähendus on ebaselge. Kergelt halvustava varjundiga nimetusest "tseremiss" loobuti Nõukogude Liidus 1930. aastail maride enesenimetuse kasuks, ent rahvusvahelises teaduskirjanduses kohtab seda etnonüümi tänini. Asuala Marid elavad põhiliselt Kesk-Volgamaal, Vjatka ja Vetluga jõe vahelisel tasandikualal (niidumarid), aga ka Volga kõrgel paremkaldal (mäemarid) ja Baskiiria kirdeosas (idamarid). Marimaa on üsna metsane (domineerivad

Kultuur-Kunst → Kultuurid ja tavad
34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun