Tsunft korraldas liikmete vaba aja ja muu elu. Hoolitses ka nende perede eest, korraldas pidustusi ja korraldas liikmete ajaveetmist. Tsunfti juhendas meister. · Õppimist alustati õpipoisina. Olenevalt erialast oli õpiaja kestvus erinev. Näiteks kullasepal oli õppimisaeg 7-10 aastat. Lisaks õpiajale järgnesid veel selli rännuaastad, et end mõne meistri juures täiendada. Selliaastatele järgnes meistritöö sooritamine ja tsunftiliikmeks vastuvõtt. · Käsitööliste tööpäev algas päikesetõusuga ja lõppes päikeseloojangul. Päeva jooksul peeti paar puhke- ja söögipausi. Keskaja meister töötas oma kodus. Toodangu müümiseks üüriti raelt turulette. · Iga tsunft hoolitses oma liikmete vabaaja ja läbikäimise eest. Suurematel ja jõukamatel tsunftidel oli koos olemiseks oma maja. Olid oma tavad ja kombed, näiteks pidustused koosolekud, ametivendadele korraldatud matused
Toodeti peamiselt kohalikule elanikkonnale tarbeesemeid jms Hansalinnades olid tavapärased transpordiga seotud alad Tänu Eesti asendile jõudis siia väga palju uhkeid transiitkaupu Käsitöö Tsunftisundus ja Skraa tsunfti põhikiri 15-16. saj muutus tsunft kohustuslikuks Muudele oli erialaga tegelemine keelatud Headelt aladelt tõrjuti välja mittesakslased Igal tsunftil oli oma põhikiri skraa Määras ära meistritingimused Määras tsunftiliikmeks saamise korra Määras vastava eriala töötamise ja konkureerimise reeglid Kaubandus Eestil on kaubnduseks soodne asend Hansakaupmehed spetsialiseerusid Ida-Lääne transiitkaubandusele Hansa Liitu kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu Tallinnal, Riial ja Uus-Pärnul oli laokohaõigus enne Novgorodi jõudmist pidi peatuma ühes neist Peamised tooted Läänest Itta: Peamiselt käsitöötooteid; kalev, revlad, metall, heeringas, sool, vein, õlu, vürtsid jms
· Korraldasid väljaõpet · Kaitsesid turgu · Kontrollisid hinda ja kvaliteeti · 15-16. saj muutus tsunft kohustuslikuks · Muudele oli erialaga tegelemine keelatud · Headelt aladelt tõrjuti välja mittesakslased 8. Skraa tsunfti põhikiri · Igal tsunftil oli oma põhikiri skraa · Määras ära meistritingimused · Määras tsunftiliikmeks saamise korra · Määras vastava eriala töötamise ja konkureerimise reeglid · Meistriks saamine eeldas · Kodanikuõigusi ja abielustaatust' · Väga suuri kulutusi (rännakud, joodud) · Meistritöö valmistamine 9. Kaubandus · Eestil on kaubnduseks soodne asend · Hansakaupmehed spetsialiseerusid Ida-Lääne transiitkaubandusele · Hansa Liitu kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu
Kaupmees ostis ühe hinnaga ,aga müüs teisega ning seega tekkis võimalus petmiseks ja see rahvale ei meeldinud. Kaupmehe jõukus tagas ühiskonnas neile kõrge positsiooni. 9. Kuidas saadi käsitöömeistriks? Ameti õppimist alustati juba noorelt käsitmeistri juures õpipoisina. Lihtsamateks aladeks õpiti aasta, aga keeulisemaid alasid nt kullasepaks õpiti 7-10 aastaga. Selliaastatele järgnes meistritö sooritamine ja tsunftiliikmeks vastuvõtt. Tsunftimeister pidi olema kindlasti abielus. 10. Kuidas tsunftiseadus mõjutas käsitöölise elu ja tööd? Tööpäev algas päikesetõusuga ja kestis loojanguni. Päeva jooksul oli paar puhkepausi. Keskaja meister töötas oma kodus, tema t- ja eluruum oli üks ja seesama. 11. Millised olid nn autud ametid? Prostituudid, timukas, saunamehed, saunanaised, surnumatjad, hauakaevajad, rändtsirkuse tötajad. 12
52. gild ametialane ühendus. Koondas kaupmehi (Suurgild, Mustpeade vennaskond), käsitöölisi (Väikegild). Ühtekuuluvustunne. Gildi kuuludes näidati ühiskondlikku staatust. 53. Mustpeade vennaskond vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendav kaupmeeste ühing. Sinna kuulusid ka ajutiselt Liivimaal viibivaid võõramaa kaupmehi ja laevnikke. 54. skraa tsunfti põhikiri. Määras ära meistri ja tsunftiliikmeks saamise tingimused ja töötamise reeglid. 55. tsunftisundus kohustus kuuluda tsunfti. Erialase tegevuse esmane eeldus. Ilma kohata tsunftis ei tohtinud kaubandusega linnas tegeleda. 56. piiskop kristliku maailmapildi kandjad. Vahendasid Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid (kuna olid tavaliselt võõramaalased). 57. toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes enamasti kaheteistkümnest toomhärrast
meistril Igal tsunftil oli oma põhikiri ehk skraa Tsunfti etteotsa valiti tsunftivanem Käsitööameti õppimine Ameti õppimist pidi alustama juba noorelt käsitöömeistri juures õpipoisina Lihtsamatel kutsealadel piisas meistriks saamiseks aastast, kuid keerulisematel aladel läks aega mitu aastat Sellele järgnesid selliaastad, kus pidi end täiendama teise linna meistri juures Selliaastatele järgnes meistritöö sooritamine ning tsunftiliikmeks vastuvõtmine Uus tsunftiliige pidi kaaslasi tsunfti vastuvõtu puhul kostitama Tsunftimeister pidi olema abielus sama eriala meistri tütre või lesega Naiste tegevusalad ja ametid Linna ülemkihti kuuluvad naised tegelesid suur- või kaugkaubandusega Nad tegutsesid veini,- vürtsi- või metalliäris Rohkem pidasid naised tulutoovaid pudupoode, kus müüsid rõivaid, ehteid jms Naised olid ka kangrud, ehtesepad, rätsepad, aadrilaskjad,
10 aastat. Alustada tuli jooksupoisi ametist, alles siis said ametit õppima asuda. Õpipoisi ajale järgnesid rännuaastad ehk VANDERSELLI aastad (vähemalt 1 aasta), et täiendada end teistes linnades teiste meistrite juures. Kodulinna tagasi jõudes pidi ta valmistama meistritöö ehk SEDÖÖVRI. Kui tsunftiliikmed selli töö heaks kiitsid, siis pidi ta veel tsunftiliikmetele ühe korraliku peo välja tegema alles pärast seda oli ta saanud täieõiguslikuks tsunftiliikmeks ehk käsitöömeistriks. 20. Millised olid abielunaise kohustused linnas? Naine pidi olema abikaasa, majaperenaine ja ema. Naise vastutada oli koduse majapidamise juhtimine. Jõuka maja emand käsutas teenijaid ja jälgis, et igaüks oma töö ära teeks. Vaesema pere perenaine tegi ise vajalikud kodutööd ära, st keetis süüa, pesi pesu, koristas, ketras lõnga, õmbles, hoolitses aia ja peenramaa eest. Tähtsaks ülesandeks oli laste eest hoolitsemine ja nende kasvatamine. 21
*valvas kodanike julgoleku järgi *püüdis vähendada tuleohtu , kindlustada öörahu linnas Tsunftid, ülesanded, skraa. Tsunftisundus. tsunft ühe ala käsitöö meistreid ühendav kutseühing. Ülesanded : *reguleerisid tootmist *kaitsesid turgu *korraldasid kutseettevalmistust *hoolitsesid oma liikmete eest , ka abivajajate leskede ja orbude eest *tagas oma liikmetele seisukohase elu skraa tsunfti põhikiri, kinnitatud rae poolt : määras ära meistritingimused , määras tsunftiliikmeks saamise korra. Analüüsi tsunftide rolli keskaegses linnas. Kas tsunftikord oli majanduse seisukohalt arendav või pidurdav? Gildid, ülesanded. Suurgild, Väikegild, Mustpeade vennaskond. Gild kaupmeeste või käsitööliste tsunftide seisuslik ühing, mis kaitses oma liigmete õigusi ja eesõigusi , korraldas ühisüritusi. Suurgild jõukamata, abielus saksa kaupmeeste ühing Väikegild käsitööliste tsunfti ühing.
annaabi.ee 
