Keskajaks nimetatakse perioodi, mis jäi vanaja ja uusaja vahele. Keskaeg oli perioodil 5-15 saj. Keskaega jagatakse kolme põhiperioodi: varajane keskaeg( 5-10 saj.), klassikaline keskaeg( 11- 15 saj.) ja hiline keskaeg( 15-16 saj.). Käsitöölised oli koondunud kutseühingutesse ehk tsunftidesse. Tsunfti põhiülesandeks oli kontoll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Kindlasti oli keskajal tsunftikorralduses oma head ja halvad küljed. Tsunftikorralduse headeks külgedeks võib lugeda liikmete suhtes vastastikune abistamine, õpipoiss elas meistri juures, kus ta sai süüa ja peavarju, tsunft võis kujutada endast ka sõjalist organisatsiooni. Samuti oli tsunftides toodete kvaliteet väga tähtsal kohal kuna ei võidud endale lubada halva kvliteediga kaupa. Kui mõni meister ei jälginud tsunfti kehtestatud norme, siis ta toodang hävitati. Seega oli toodete kvaliteetsus garanteeritud
Kõrgkeskaeg (11-13saj) - Saksa kuningas Otto I lasi end Roomas keisriks kroonida ja pani aluse Püha Rooma keisririigile (962 a).Algas kuningavõimu tugevnemine.Ristiusu kiriku lõhenemine suure kirikulõhe käigus ida- ja läänekirikuks (1054 a).Katoliku kiriku initsiatiivil alustati ristisõdu idamaades ja Ida-Euroopas (11.saj-13.saj).Paavstivõimu hiilgeaeg 12.- 13.sajandi vahetusel.Linnade taasteke ja kaubanduse ning käsitöö areng. Tsunftikorralduse valitsemine.Mongolite-tatarlaste sõjaretked Ida-Euroopasse ja Vene vürstiriikide allutamine Kuldhordi poolt (13.saj). Hiliskeskaeg (14-15 saj) - Euroopat tabas 14.saj keskel katkuepideemia (must surm).Kirikulõhe katoliku kirikus (paavstide „Avignoni vangipõlv”) ja paavstide autoriteedi langus.Ketserlike liikumiste levik Euroopas (n hussiidid).Kuningavõimu jätkuv tugevnemine
Paigutage märksõnad tabelis õigesse lahtrisse. Märksõnad: Forseliuse seminar; luterlus muutus valitsevaks usundiks; läänikorralduse kujunemine; restitutsioon; Balti erikord; esimene eestikeelne trükis; reformatsiooni algus; Tartu ülikooli taasavamine; talurahva omavalitsuse teke; manufaktuuride teke; esimeste gümnaasiumite rajamine; hansakaubandus; katoliiklus oli valitsevaks usundiks; asehalduskorraldus; Suur nälg; eestikeelse Piibli ilmumine; tsunftikorralduse kujunemine; klassitsism; reduktsioon; Tartu ülikooli asutamine; gooti stiil; talude päriseksostmise algus; linnade teke; eestikeelse Uue Testamendi ilmumine. Keskaeg Rootsi aeg Vene aeg 2. Millise sajandiga Eesti ajaloos on seotud järgmised sündmused või märksõnad? Kirjutage märksõnad ja sündmused õigesse lahtrisse. Märksõnad ja sündmused: esimene üldlaulupidu; Henrik kirjutas Liivimaa kroonika;
Linnaõigus- senjöör andis linnale linnaõiguse st seadustiku, mille alusel linn elu korraldas. Linnaelu korraldus. Põhiosa linnakodanikest olid kaupmehed ja käsitöölised. Tavalistest linnakodanikest tõusid esile rikkamad perekonnad, kellel oli ka linna valitsemises suurem võim – pärilik linnaaristokraatia ehk patritsiaat. Nendest moodustati linna valitsemiseks linnanõukogu e raad. Oma huvide kaitseks kaubareisidel lõid kaupmehed gildi- ja tsunftikorralduse. Gildid ja tsunftid olid linnakodanike vennaskonnad, mis ei tegelenud vaid ametialase tegevuse reguleerimisega, vaid nende roll oli märksa laiem. Gildid ja tsunftid olid omavalitsuslikud erialaühendused (kullasepad, rätsepad, sepad jne). Nad kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid hinnad, keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Nad korraldasid ühissöömaaegu ehk jootusid, osalesid ühiselt
haritlased, ei olnud riiklikke ja kogukondlikke õigusi. Siiski oli nende seisukord siiski rahuldavam kui talupoegade oma, kuna juba varakult hakkasid Prantsuse kuningad hoolitsema linnade eest, tundes nende kui tööstus- ja kaubandus-keskkohtade väärtust. 12 Siiski ei olnud valitsus tööstuse ja kaubanduse edendaja, vaid ka selle takistaja. Üldiselt kiratses tol ajal Prantsusmaal tööstus keskaja tsunftikorralduse köidikutes. Vaba algatusõigus tööstusajal oli ainult suuremail ettevõtjail, kes valitsuselt selleks loa ja koguni riiklikku toetust said, kuna käsitöölistel töökoja avamise õigus puudus ja nad olid kohustatud käsitöölistena oma käsitöö-alale vastavaid tsunftides töötama, kitsendas tsunftide tegevust veel valitsuse meeletu kontroll. Valitsuse eeskirjad kirjutasid ette tsunftidele näiteks, kui jämeda kanga
Ristiusu kiriku lõhenemine suure kirikulõhe käigus ida- ja läänekirikuks (1054 a). Katoliku kiriku initsiatiivil alustati ristisõdu idamaades ja Ida-Euroopas (11.saj-13.saj). Paavstivõimu hiilgeaeg 12.-13.sajandi vahetusel. Linnade taasteke ja kaubanduse ning käsitöö areng. Tsunftikorralduse valitsemine. Mongolite-tatarlaste sõjaretked Ida-Euroopasse ja Vene vürstiriikide allutamine Kuldhordi poolt (13.saj). Hiliskeska 14.- Euroopat tabas 14.saj keskel katkuepideemia eg 15.saj (must surm). Kirikulõhe katoliku kirikus (paavstide ,,Avignoni vangipõlv") ja paavstide autoriteedi langus.
· Ristiusu kiriku lõhenemine suure kirikulõhe käigus ida- ja läänekirikuks (1054 a). · Katoliku kiriku initsiatiivil alustati ristisõdu idamaades ja Ida-Euroopas (11.saj-13.saj). · Paavstivõimu hiilgeaeg 12.-13.sajandi vahetusel. · Linnade taasteke ja kaubanduse ning käsitöö areng. Tsunftikorralduse valitsemine. · Mongolite-tatarlaste sõjaretked Ida-Euroopasse ja Vene vürstiriikide allutamine Kuldhordi poolt (13.saj). Hiliskeskaeg 14.-15.saj · Euroopat tabas 14.saj keskel katkuepideemia (must surm). · Kirikulõhe katoliku kirikus (paavstide ,,Avignoni vangipõlv") ja paavstide autoriteedi langus.
annaabi.ee 
