Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tsunftielu" - 6 õppematerjali

Linnaühiskond
3
doc

Linnaühiskond

linnaelu korraldas linnanõukogu e. raad, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed b) Kodanikkond: tavaliselt tsunfti ja gildi liikmed kodakondsus oli privileeg, millest linna saabunud vaesed ilma jäeti kodanikustaatus ei andnud veel õigust linnavalitsemises osalemiseks linna valitsesid vähesed jõukad kaupmehed, kes moodustasid ka suurgildi e. priviligeeritud ühingu c) Gildid ja tsunftid ­ linnaelanike erialased korporatiivsed ühingud: skraa ­ tsunftielu reguleeriv põhikiri tsunft kontrollis tootmist, jälgis kvaliteeti ja määras hindu keelas toota neil, kes tsunfti ei kuulunud tsunftiliikmed moodustasid linna kaitsesalku, osalesid linnapidustustel tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed ­ tsunftimeistrid meistril oli isiklik töökoda ja teenistuses tsunfti täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid 3. Linn ja senjöör a) Kogu maa kuulus maaisandatele ­ senjööridele:

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
Kõrg-Keskaeg Euroopas-konspekt
19
doc

Kõrg-Keskaeg Euroopas (konspekt)

· Pariis tekkis Seine'i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda. · Suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni. · Enamuses jäi elanikkond aga alla kümne tuhande. 2. Linnade sisekorraldus ja valitsusviis. a. Linn kui omavalitsuslik kogukond: · Linnaelu korraldas linnanõukogu e. raad, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed. b. Gildid ja tsunftid ­ linnaelanike erialased korporatiivsed ühingud: · Skraa ­ tsunftielu reguleeriv põhikiri. · Tsunft kontrollis tootmist, jälgis kvaliteeti ja määras hindu. · Keelas toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. · Tsunftiliikmed moodustasid linna kaitsesalku, osalesid linnapidustustel. · Tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed ­ tsunftimeistrid. · Meistril oli isiklik töökoda ja teenistuses tsunfti täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid. c. Kodanikkond:

Ajalugu → Ajalugu
75 allalaadimist
Miguel de Saavedra Cervantes
25
doc

Miguel de Saavedra Cervantes

Ent näidendi lõpus võib juba märgata Cervantese geeniusesädet: ta juhib tegevuse teadlikult eemale tavapärasest finaalist, selle üle pigem ironiseerides. Kangelane Pedro de Urdemalas jääb oma eluga "normist" hälbinuks. Tema varasem elukäik, millest ta jutustab (üleskasvamine orvuna, teenistus mitme peremehe juures), lähendab teda kelmiromaanide kangelastele. 10 Kuid pikareskne "normiväline" tsunftielu (näilik vabadus) ega ka "normaalne" abielu ei rahulda teda. Seetõttu eelistab ta näitlejana jääda teenima vaimset vabadust. Oma kõnes räägib ta esteetilisest rutiinist, vastandab seda teistsugusele teatrile, sellisele, mida esindab "Pedro de Urdemalas" ise: näidendi süzee jääb "kokku tõmbamata", avatuks mõtetele, valikuvabaks nagu elu. Kui Cervantese kõik säilinud täismahulised näidendid on värsivormis, siis intermeediumeis valitseb proosa

Kirjandus → Kirjandus
6 allalaadimist
10nda klassi ajaloo konspekt
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal. Pariis tekkis Seine'i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda. Suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni. Enamuses jäi elanikkond aga alla kümne tuhande. Linnade sisekorraldus ja valitsusviis. Linn kui omavalitsuslik kogukond: Linnaelu korraldas linnanõukogu e. raad, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed. Gildid ja tsunftid ­ linnaelanike erialased korporatiivsed ühingud: Skraa ­ tsunftielu reguleeriv põhikiri. Tsunft kontrollis tootmist, jälgis kvaliteeti ja määras hindu. Keelas toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Tsunftiliikmed moodustasid linna kaitsesalku, osalesid linnapidustustel. Tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed ­ tsunftimeistrid. Meistril oli isiklik töökoda ja teenistuses tsunfti täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid. Kodanikkond: Tavaliselt tsunfti ja gildi liikmed.

Ajalugu → Ajalugu
190 allalaadimist
Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal. Pariis tekkis Seine'i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda. Suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni. Enamuses jäi elanikkond aga alla kümne tuhande. Linnade sisekorraldus ja valitsusviis. Linn kui omavalitsuslik kogukond: Linnaelu korraldas linnanõukogu e. raad, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed. Gildid ja tsunftid ­ linnaelanike erialased korporatiivsed ühingud: Skraa ­ tsunftielu reguleeriv põhikiri. Tsunft kontrollis tootmist, jälgis kvaliteeti ja määras hindu. Keelas toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Tsunftiliikmed moodustasid linna kaitsesalku, osalesid linnapidustustel. Tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed ­ tsunftimeistrid. Meistril oli isiklik töökoda ja teenistuses tsunfti täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid. Kodanikkond: Tavaliselt tsunfti ja gildi liikmed.

Ajalugu → Ajalugu
208 allalaadimist
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal. Pariis tekkis Seine’i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda. Suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni. Enamuses jäi elanikkond aga alla kümne tuhande. Linnade sisekorraldus ja valitsusviis. Linn kui omavalitsuslik kogukond: Linnaelu korraldas linnanõukogu e. raad, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed. Gildid ja tsunftid – linnaelanike erialased korporatiivsed ühingud: Skraa – tsunftielu reguleeriv põhikiri. Tsunft kontrollis tootmist, jälgis kvaliteeti ja määras hindu. Keelas toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Tsunftiliikmed moodustasid linna kaitsesalku, osalesid linnapidustustel. Tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed – tsunftimeistrid. Meistril oli isiklik töökoda ja teenistuses tsunfti täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid. Kodanikkond: Tavaliselt tsunfti ja gildi liikmed.

Ajalugu → Ajalugu
111 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun