TSUNAMI Kristjan Sillaots G1R2 WHAT IS TSUNAMI? A tsunami is a series of ocean waves that sends surges of water, sometimes reaching heights of over 100 feet (30.5 meters), onto land. These walls of water can cause widespread destruction when they crash ashore. WHAT CAUSES A TSUNAMI? These awe-inspiring waves are typically caused by large, undersea earthquakes at tectonic plate boundaries. When the ocean floor at a plate boundary rises or falls suddenly, it displaces the water above it and launches the rolling waves that will become a tsunami. WHAT CAUSES A TSUNAMI? Tsunamis may also be caused by underwater landslides or volcanic eruptions. They may even be launched, as they frequently were in Earth’s ancient past, by the impact of a large meteorite plunging into an ocean. ...
Kes kontrollib ilma kontrollib ka maailma. See oli juba kolmas USA teadlaste poolt esile kutsutud torm peale Kolmanda Maailmasõja algust. See torm ründas kohutavate tsunaamide ja keeristormidena Venemaa idarannikul asuvaid linnu. Ühendriigid kavatsesid seda strateegiaat jätkata kuni Venemaa täielikult alistub. Samamoodi ähvardasid nad ka Hiinat ilma jätta nende mussoonvihmadest ka seda kavatsesid nad teha oma uue leiutise abil, mis oli algselt mõeldudpäästmaks tuhandeid inimelusi, suunates eemale ka kõige tugevamad keeristormid. Ilma vihmata, põuas ja toidupuuduses alistuks Hiina ilmselt kiiresti.
Kui üks asi on nii võimas, et suudab maailmama muuta ja panna keskenduma aint ühele asjale, hakkab huvitama, et mis seda sis põhjustab, mis jõud selle kõige taga on. Kagu-Aasia katastroofist räägiti uudistes ja lehtedes nii palju, nagu see oleks esimene omataoline läbi aegade, ometi on ju neid toimunud koguaeg läbi maailma ajaloo. Miks siiski ei suudeta selliseid asju piisavalt pikalt ette ennustada ja näha? Miks endiselt surevad sajad tuhanded aastas? Tsunaamide ajaloost, selle olemusest ja õnnetustest püüan uurida ja aimu saada ka oma järgnevas töös. 2 Tsunami definitsioon. ENE-s defineeritakse tsunamit kui veealuse maavärinaga kaasnevat hiidlainet, mille kiirus on tohutu, 400-800 km/h, kõrgus võib ookeanli ulatuda paari meetrini, ranna lähedal aga 10-40 meetrini. Ta võib tungida oma tohutu jõuga kaugele sisemaale ja põhjustada seal suuri kahjusid ja purustusi
areng soodsaid tingimusi uutele nähtustele, sealhulgas eelmainitud tõbedele. Paljusid õnnetuid juhtumeid saab ära hoida nende ennetamise teel. Näiteks vaktsineerime end teetanuse või puukentsefaliidi vastu, et mitte nakatuda, hoidume verelisest kontaktist tundmatute inimestega HIV-kartuses. Autoga sõites kinnitame turvavöö, juhuks, kui peaks aset leidma liiklusõnnetus. Me jälgime võimsate aparaatidega maailmamerd ja laamade äärealasid võimalike maavärinate, vulkaanipursete ja tsunaamide ette ennustamiseks. Sellest üksi jääb aga väheks. Suurt rolli mängib siin reageerimisaeg- kui kiiresti teadlased tekkinud situatsiooni ohtlikuks tunnistavad ning kui ruttu levitatakse konkreetne teave ohupiirkonnas viibivale rahvale. Kui läheb hästi, jõutakse inimesi õigeaegselt hoiatada, kui aga halvasti, siis lähenevat ohtu enam peatada ei saa. Isegi siis, kui jõutakse õigel ajal ning inimohvreid ei ole,
· Sete Cidades · Unnamed · Agua de Pau · Furnas · Monaco Bank Pildil Pico vulkaan 6 MAAVÄRINAD Eeldatav puhkeperiood kontinendil on umbes 200 aastat ja Assooridel umbes 20 aastat. Kui maavärina epitsenter asetseb Atlandi ookeanis on Lissaboni rannikualad ja Algarve peamiselt mõjutatud tsunaamide poolt. Ajaloolisi ülestähendusi sellistest katastroofidest on mitmeid, näiteks 1775. aasta 1. novembri maavärin. Kõige haavatavam ala Portugali kontinentaalsest osast on Tejo jõe org, tänu tema suurele demograafilisele tihedusele, suurele osale infrastruktuuridele ja hoonetele ning suur osakaal majanduslikule aktiivsusele mis on asutatud jõe kallastele. Viimane maavärin toimus Portugalis 2008. aasta 31
· Fayal · Pico · San Jorge · Graciosa · Terceira · Don João de Castro Bank · Sete Cidades · Unnamed · Agua de Pau · Furnas · Monaco Bank Pildil Pico vulkaan 6.2. Maavärinad Eeldatav puhkeperiood kontinendil on umbes 200 aastat ja Assooridel umbes 20 aastat. Kui maavärina epitsenter asetseb Atlandi ookeanis on Lissaboni rannikualad ja Algarve peamiselt mõjutatud tsunaamide poolt. Kõige haavatavam ala Portugali kontinentaalsest osast on Tejo jõe org, tänu tema suurele demograafilisele tihedusele, suurele osale infrastruktuuridele ja hoonetele ning suur osakaal majanduslikule aktiivsusele, mis on asutatud jõe kallastele. Portugalis on toimunud mitmeid maavärinaid. Näiteks 1755. aasta 1. septembril, kus hukkus 70 000 inimest või 1980. aasta 1. jaanuaril, kus hukkus 60 inimest. [5][11][12] 7. KESKKOND
Mitmed ravimid, nagu aspiriin, pärinevad loodusest. Looduslikud süsteemid, nagu vihmametsad ja korallrifid peidavad endas veel avastamata elupäästvaid aineid, mille väärtus võib olla mõõtmatu. Poole meie poolt atmosfääri paisatavast süsinikdioksiidist neelavad maismaa- ja mereökosüsteemid. Nendel süsinikdioksiidi sidujatel on oluline osa kliimamuutuste aeglustamisel. Korallrifid ja mangroovid kaitsevad rannikualasid tormide ning tsunaamide eest. Märgalad on nagu tohutud käsnad, mis koguvad endasse liigse vee ja hoiavad ära üleujutusi. Looduskaunid kohad meelitavad ligi palju külastajaid, mis aitab tagada sissetuleku kohalikele elanikele. Paljud inimesed veedavad suurema osa oma vabast ajast lihtsalt loodust nautides. Mõnes kultuuris omistatakse teatavatele kohtadele ja liikidele isegi vaimne väärtus. Elurikkus on aga ohus kogu maailmas. Taime- ja loomaliigid kaovad ning selle peamiseks põhjuseks on inimtegevus
Suurimaks pinnamoe kujundajaks võib nimetada 5 merd. Kui saared 11 000 aastat tagasi Lõuna-Ameerika küljest eemaldusid on meri teinud suure töö. Samuti on suureks kujundajaks olnud muda-vulkaanid. Maavarad: Trinidad ja Tobago kaevandab oma ainsa maavarana naftat. Asukoht maamunal: Saared asuvad Lõuna-Ameerika laamal põhjas. Laama ääres paiknevatel saartel ei esine peale troopiliste tormide ja tsunaamide teisi looduskatastroofe. Üllataval kombel erinevalt teistest Kariibi mere saartest on Trinidad ja Tobago tihtipeale pääsenud igasugustest tormidest ja tsunaamidest. Viimati pääseti tsunamist nimega ,,Ivan" aastal 2004. Troopilised tormid aga põhjustavad peavalu kaluritele. Nende all kannatab ka turismindus, vähendades tulusid. Kliima Kliima iseloomustus: Trinidad ja Tobago asub troopilises kliimavöötmes. Kliima peamised kujundajad on meri ja tuuled
annaabi.ee 
