aktiivseks, sihikindlaks ja teotahteliseks. Kuumus seevastu muudab inimese laisaks ja ükskõikseks. Pinnaehituse mõju lahates arvas Montesquieu, et mäed sünnitavad vabadusearmastust, tasandikud despootiat3. Montesquieu pooldas tervest mõistusest lähtuvatest liberaalset ühiskonnakorda, mis soodustaks inimese vaimset ja kõlbelist arengut, ning eelistas Lääne avatust ja tsiviliseeritust Ida suletusele ja despootiale. Ta uskus, et vabaduse vaim ja läänemaine kultuur kuuluvad kokku, seda juba alates Vana- Kreeka demokraatlikust valitsemisviisist, mille mandumist ja hääbumist ta kahetses. Montesquieu seisukohad Ta arvas, et väikese pindalaga riik sobib vabariigiks, suurem nõuab monarhiat ja väga suur despootiat, mida ta pidas s valitsemisviisidest kõige halvemaks
HVVK.12.040 Kultuuri uurimise alused kordamisküsimused MIS ON KULTUUR JA KULTUURITEADUSED? 1. Kuidas on kujunenud mõiste „kultuur“ tähendus? (Viik, T. 2008. Kultuuriline pööre. Keel ja Kirjandus, l k 604-616.) Kuni 18.sajandini tähistas sõna kultuur lad k cultura individi haritust ja kasvatust, kombekeust ja tsiviliseeritust, nagu tänapäeval säilinud tähndus väljendis kultuurne inimene. Alates 19. sajandist hakati kasutama sõna kultuur tähistamaks suurte inimrühmade, näiteks rahvaste, kollektiivseid uskumusi, ideid, väärtusi, mis ennast selle rahva keeles, ühiskonnakorralduses, uskumustes, tõekspidamistes ja institutsioonides väljendavad. [Tamm, M. Mis on kultuur ja kultuuriteadused? lk 8–18] Sõna kultuur, lad
absoluutselt kõigega kaasa arvatud kontsakingadega. Moes olid värvilised kampsunid, nabapluusid, õlapadjad, jakid ja stretch-kangast liibuv nabaseelik. Selle stiili üheks alusepanijaks sai film nimega "Fame" (1980. Uhkeldajad tõusid huviorbiiti oli seltskonnaajakirjade hiilgeaeg31. 1.9. 1990ndad aastad 90ndate märksõnaks on individuaalsus. Disainerid, meedia ning kuulsused mängisid inimeste igapäevaelus suuremat rolli kui kunagi varem. Trenditeadlikkus tähendas tsiviliseeritust. Oli vaja vaid head silma ning õiget vaistu, et kauneid esemeid avastada ning kombineerida. Tõusis ka austus käsitöö ning ekstravagantsete esemete vastu. Sajandi lõpuks aga hüljati kõik liialdused. Loobuti edevast elustiilist. Maksma hakkas loomulikkus ning tervislikkus. 31Kättesaadv raamatust: Mulvey, Kate; Richards, Melissa 2000. Meie sajandi iluideaalid. Tallinn: Varrak 18 Pastelsed toonid säilitasid oma võidukäiku
seda välja ka ei taju nii nagu me ei tunneta näiteks kompassi magnetnõela välja, sest selle väljatugevus on väga väike. Kompassi magnetnõel juhindub ainult Maa magnetvälja suunas. 3.2 Ülitsivilisatsiooniteooria alused 3.2.1 Sissejuhatus 3.2.1.1 Tsivilisatsiooni mõiste Sõna "tsivilisatsioon" tuleb ladina keelest "civilis", mis tähendab riiklikkust või ühiskondlikkust. Vanadel aegadel mõisteti tsivilisatsiooni ja tsiviliseeritust kui barbaarsuse ja metsluse vastandit. Tõenäoliselt võttis sõna "civilitas" kasutusele esimesena Erasmus Rotterdamist, kes elas aastatel 1466-1536. "Tsiviliseeritud kommetest" räägitakse tema raamatus "Vestlused", mis ilmus 1530. aastal. Hiljem hakati seda sõna ohtrasti kasutama, sest see näitas oma aja uusi väärtusi ja elutunne- tust. Prantsuse poliitik Honoré Mirabeau ( 1749-1791 ) kasutas mõistet oma raamatus "Inimeste sõbrale", mis ilmus 1756
seda välja ka ei taju nii nagu me ei tunneta näiteks kompassi magnetnõela välja, sest selle väljatugevus on väga väike. Kompassi magnetnõel juhindub ainult Maa magnetvälja suunas. 3.2 Ülitsivilisatsiooniteooria alused 3.2.1 Sissejuhatus 3.2.1.1 Tsivilisatsiooni mõiste Sõna "tsivilisatsioon" tuleb ladina keelest "civilis", mis tähendab riiklikkust või ühiskondlikkust. Vanadel aegadel mõisteti tsivilisatsiooni ja tsiviliseeritust kui barbaarsuse ja metsluse vastandit. Tõenäoliselt võttis sõna "civilitas" kasutusele esimesena Erasmus Rotterdamist, kes elas aastatel 1466-1536. "Tsiviliseeritud kommetest" räägitakse tema raamatus "Vestlused", mis ilmus 1530. aastal. Hiljem hakati seda sõna ohtrasti kasutama, sest see näitas oma aja uusi väärtusi ja elutunne- tust. Prantsuse poliitik Honoré Mirabeau ( 1749-1791 ) kasutas mõistet oma raamatus "Inimeste sõbrale", mis ilmus 1756
Kõik teised aspektid, mis on seotud inimese kehast väljumisega, tulenevad nendest samadest 94 printsiipidest ja nende kombinatsioonidest. 3.2 Ülitsivilisatsiooniteooria alused 3.2.1 Sissejuhatus 3.2.1.1 Tsivilisatsiooni mõiste Sõna “tsivilisatsioon” tuleb ladina keelest “civilis”, mis tähendab riiklikkust või ühiskondlikkust. Vanadel aegadel mõisteti tsivilisatsiooni ja tsiviliseeritust kui barbaarsuse ja metsluse vastandit. Tõenäoliselt võttis sõna “civilitas” kasutusele esimesena Erasmus Rotterdamist, kes elas aastatel 1466-1536. “Tsiviliseeritud kommetest” räägitakse tema raamatus “Vestlused”, mis ilmus 1530. aastal. Hiljem hakati seda sõna ohtrasti kasutama, sest see näitas oma aja uusi väärtusi ja elutunne- tust. Prantsuse poliitik Honoré Mirabeau ( 1749-1791 ) kasutas mõistet oma raamatus “Inimeste sõbrale”, mis ilmus 1756
annaabi.ee 
