· Antiikkunstist · valgustajad ja väljakaevamised · eelkõige sellepärast, et üldiste reeglite asemel on romantikud toonitanud iga kunstniku kordumatut isikupära. Üksikisiku sisetunne. · Tuleb Lõuna-Euroopa sõnast ,,romanss" · keskaja imetlus, eksootiliste maade imetlus, rahulolematus kaasajaga · esitatud ideed loomuliku, looduslähedase elu paremusest ja tema tsivilisatsioonikriitika olid lähtekohaks paljudele romantikutele · väljendas kahtlust või pettumist valgustusajastu ideaalides. Tunnete ja instinktide tähtsust. Kunstniku originaalset eneseväljendust. Ühendas ellusuhtumine mitte sarnane vormikäsitlus. · Vanaaegse stiili jäljendamine, minevikustiilide taaselustamine · neostiilid, neogootika · Alatskivi ja Sangaste mõisahoone · erinevate stiili elementide segamine ja täiendamine originaalsete detailidega
Järelikult tõotab igasugune muutus paranemist, aga paigalseis ja stabiilsus (mida klassitsist naudib), on romantikule masendav. Rousseau ideed Ka valgustajad olid kritiseerinud paigalseisu, kuid nemad uskusid, et hariduse levik toob kaasa ühiskonna progressi. Ainult Jean-Jacques Rousseau oli hakanud kahtlema, kas teaduste ja kunstide areng on inimeste õnne suurendanud. Rousseau esitatud ideed loomuliku, looduslähedase elu paremusest ja tema tsivilisatsioonikriitika olid lähtekohaks paljudele romantikutele. Teaduse, tehnika ja tootmise arengu asemel ülistavad nad puutumatut loodust ja nn õilsat metslast. Näiteks esitati indiaanlaste elu kui ideaalset. Mida rõhutasid romantikud Romantism väljendas kahtlust või pettumist valgustusajastu ideaalides. Vastupidi valgustajate ja klassitsistide mõistusekultusele rõhutasid romantikud tunnete ja instinktide tähtsust, sest nende arvates oli mõistus ühiskonna elu kujundajana osutunud jõuetuks
2suur nauding ühiskondlikest tunnetest ja suhetest 3. ülimalt suur refleksiivne nauding-oma ühiskondlike tunnete sisekaemus ja neist tulenevad vooruslikud teod. -Voorus on õnne paratamatu tingimus.Tunneme valu: *nähes sisekaumuses inetuid tegusid -meenutades halba Shaftesbury jätab lahtiseks millist rolli mängivad välised asjad õnnes Ent on kindel et õnnelik elu on elu õhiskonna teenistuses Ka filosoof teenib oma teostega ühiskonda Jean Jaques Rousseau (1712-1778) tsivilisatsioonikriitika Moodsa aja probleemid -arutlus teadustest ja kunstidest -arutlus ebavõrdsuse tekkest Loomulikust ja ühiskondlikust inimesest *loomulik inimene -enesearmastus (amour de soi)-põhivajaduste rahuldamine -sõltumatu-ei taha halba, ei võistle, ei püüa muljet avaldada, ei tunne hirmu *ühiskondlik inimene -eneseimetlus (amour propre) e. Uhkus.Mure oma staatuse pärast -sõltuv-asjadest,tunnustusest,teiste inimeste tööjõust asjade saamiseks
kõigis küsimustes ning naeruvääristasid seisusliku ühiskonna eelarvamusi ja autoriteete. Levis mõistuse ja täe valgus. 3. Kes olid elukutselt tähtsaimad valgudtajad Voltaire, Montesquieu ja Diderot? Kirjanikud ja filosoofid 4. Milliseid sesukohti väljendas J-J Russeau? Ta kahtles, kas taduste ja kunstide areng on inimeste õnne suurendanud. Tema esitatud ideed loomuliku, looduslähedase elu paremusest ja tema tsivilisatsioonikriitika oli lähtekohaks paljudele romantikutele. 5. Mis võimaldas nüüd lähemalt tutvuda antiigi pärandiga? Huvi antiigi vastu tõusis ning selle pärand muutus kättesaadavamaks.Kunstnikud, kunstiajaloolased ja arhitektid pääsesid lihtsamini kui varem imetlema, uurima ja mõõtma antiikaja ehitismälestisi. Toimusid nt Pompeji ja Herculaneumi väljakaevamised. 6. Kes oli J.J. Winckelmann? Kuidas tema õhutas oma ajastul antiigivaimustust?Saksa teadlane
Kihistumine, massiline vaesus Tunne, et maailm läheb kohe põhja. Mitmed looduskatastroofid 1910 Halley komeet San Francisco maavärin Kirjandus: Teemad sõda, hirm, mina-kaotus, anonüümsus Kunst: punase-musta kombinatsioon (ka kirjanduses), grelle Farben, abstraheerimine, suurepinnalised kompositsioonid Muusika: dissonantsid, rahutus Põhijooned ekspressionismis Katastroofimeeleolu kui kollektiivne Stimmunslage. Tunne, et kohe juhtub midagi hirmsat. Sõja eelaimus. Ühiskonna- või tsivilisatsioonikriitika hirm moodsa teaduslik-tehnilise tsivilisatsiooni vastu. Protest elu mehhaniseerimise eest. Tapetakse ära kõik, mis vaimne, see seda protesti tekitaski. Mehhaniseerimine mängis suurt rolli, tekkis liinitöö. Kväike inimene töötab vabrikus ja tunneb end mutrikesena mingist masinast. Elu hakkas muutuma mehhaniseerituks. Hakkas tekkima ka autostumine, inimesed hakkasid rohkem neid tegema ja nendega liikuma. Neid tohutult toona kardeti. Raudtee rongitransport edenes. Tollal leiutati
propageerida ja levitada vagadust ja alandlikkust. Kindel, et õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses>filosoof teenib oma teostega Aquino Thomas (13. saj) skolastik, õnnest ja pol.elust ühiskonda Kuigi õndsus siinpoolsuses võimatu, on õnn teatud määral võimalik Jean Jacques Rousseau tsivilisatsioonikriitika Inimene: osa ühiskonnast (riigist), hierarhilisest süsteemist. Eri funktsioonid. Loomulik inimene Hea elu on seega poliitiline küsimus Enesearmastus (amour de soi) – põhivajaduste rahuldamine Valitsejate ülesanne? Seadused > voorused, peab õpetama voorl. elama Sõltumatu: ei taha teistele halba –ei võistle nendega, ei püüa muljet avaldada, ei tunne
S. : hinge harmooniast see peegeldub naudingutes. Harmoonilisel inimesel on mõõduka suurusega meelelisi naudinguid. Suur nauding ühiskondlikest tunnetest ja suhetest. Voorus on õnne paratamatu tingimus. Tunneme valu : nähes endas halbu tundeid või meenutades oma halbu tegusid (südametunnistus). Järelikult on õnne jaoks oluline puhas südametunnistus. Õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses. Samas ka filosoof teenib oma teostega ühiskonda. Jean-Jacques Rosseau tsivilisatsioonikriitika Loomulik inimene inimene, kes areneks ühiskonna mõjudest väljaspool. Enesearmastus- põhivajaduste rahuldamine. Sõltumatu : kuna tal pole põhjust teistele halba teha, sest ta ei võistle nendega ega püüa muljet avaldada. On kaastundlik inimene ning ta on oma eluga rahul. Ühiskondlik inimene inimene , kes on kasvanud ühiskonnas ja on seetõttu moraalselt korrumpeerunud. Eneseimetlus ehk uhkus, mitte loomulikud vajadused, vaid mure oma
tulenevatest vooruslikest tegudest. Tuleb teha sõpradele, kogukonnale head ja tegutseda riigi huvides see teebki õnnelikuks. Voorus on õnne tarvilik tingimus ja tunneme valu, kui vooruslikult ei käitu, sest sisekaemuses saame aru. Shaftesbury õnneliku elu vormidest Pole selge, millist rolli mängivad välised asjad õnnes. Kindel, et õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses. Filosoof teenib ühiskonda, olles moraalne kasvataja. Jean-Jacques Rousseau tsivilisatsioonikriitika moodne inimene ei suuda õnnelik olla Moodsa aja probleemid: · Arutlus teadusest ja kunstidest · Arutlus ebavõrduse tekkest Kaks võimalikku lahendust: · ,,Ühiskondlik leping" (1762) · ,,Emile" (1762) Loomulik inimene enne seda, kui ühiskond rikub ja muudab. Teda iseloomustab enesearmastust peab endast lugu, on enesekindel, kuid eesmärgiks on põhivajaduste rahuldamine. Ei tunne teiste suhtes hirmu, ei vihka neid, ei taha neile halba. On kaastundlik ja rahul.
korrapärased aiad, mõjus ebaloomulikult ning sünnitas vastureaktsiooni. Hakati taas otsima ideaale antiikkunstist, kõike kujutati idealiseeritult, ülistati möödunud aegu. Kujunes välja uus kunstivool - klassitsism. Samal ajal kirjutas Jean Jacques Rousseau oma teose "Emile", kus ülistati vaba loodust. Rousseau oli hakanud kahtlema, kas teaduse ja kunstide areng on inimeste õnne tegelikult suurendanud. Tema esitatud ideed loomuliku, looduslähedase elu paremusest ja tema tsivilisatsioonikriitika olid lähtekohaks paljudele romantikutele. Teaduse, tehnika ja tootmise arengu asemel ülistavad nad puutumatut loodust ja nn õilsat metslast, näiteks esitati indiaanlaste elu kui ideaalset. Ka keskaega imetleti sellepärast, et see olevat andnud inimestele elu sisu, kindlustunde ja väärikuse. Sündisid rahvaliikumised "Tagasi loodusesse". Nõuti, et ka aiad peavad täielikult meenutama loodust. Nõudmistega jõuti lihtsalt ühest äärmusest teise.
annaabi.ee 
