partnerlusele ja 1992. aastal Rio de Janeiros heakskiidetud Agenda 21 efektiivsemale rakendamisele. (Säästev areng Maailm. Keskkonnaministeerium) Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped: Helsingi 1992. a. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon Londoni 1973/1978. a. Konventsioon merereostuste vältimiseks laevadelt Brüsseli 1969. a. Konventsioon tsiviilvastutusest naftareostustest põhjustatud kahjustuste korral Brüsseli 1971. a. Konventsioon naftareostusest põhjustatud kahjustuste kompenseerimise fondi asutamisest Helsingi 1992. a. Konventsioon rahvusvaheliste järvede ning piirveekogude kaitsest ja kasutamisest Gdanski 1973. a. Konventsioon kalapüügist ja eluressursside säilitamisest Läänemeres ja Beldis Ottawa 1978. a. Konventsioon tulevasest mitmepoolsest koostööst valdkonnas Atlandi ookeani loodeosas Baseli 1989. a
oma Kyoto protokolli raames võetud kohustust piirata ajavahemikus 2008-2012 kasvuhoonegaaside emissiooni tasemeni, mis ei ületa üht protsenti üle 1990. aasta taseme. Samuti on ka ohtlike kemikaalide kasutamine viimase 50 aasta jooksul hüppeliselt kasvanud. Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped: · Helsingi 1992. a. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse koventsioon · Londoni 1973/1978. a. Konventsioon merereostuste vältimiseks laevadelt · Brüsseli 1969. a. Konventsioon tsiviilvastutusest naftareostustest põhjustatud kahjustuste korral · Brüsseli 1971. a. Konventsioon naftareostusest põhjustatud kahjustuste kompenseerimise fondi asutamisest · Helsingi 1992. a. Konventsioon rahvusvaheliste järvede ning piirveekogude kaitsest ja kasutamisest · Gdanski 1973. a. Konventsioon kalapüügist ja eluressursside säilitamisest Läänemeres ja Beldis · Ottawa 1978. a. Konventsioon tulevasest mitmepoolsest koostööst valdkonnas Atlandi
Meresaaste vältimine. Küsimustik arvestuseks, semester 2.3. 1.Nimetage IMO keskkonnakaitset puudutavaid konventsioone. INTERVENTION sekkumisest naftareostuskahjude korral avamerel (1969) CLC tsiviilvastutusest naftareostusest põhjustatud kahju korral (1969) FUND naftareostuse kahju kompenseerimise fondi asutamisest (1971) LONDON DUMPING merereostuse vältimine jäätmete ja muu dumpingust (1972) MARPOL reostuse vältimiseks laevadelt (1973/78/97) Lisad I-VI OPRC valmisolekust, vastutusest ja koostööst naftareostuse korral (1990) HELCOM Läänemerepiirkonna merekeskkonna kaitsest (1992)
Variant 1. 1. Nimetage IMO keskkonnakaitset puudutavaid konventsioone. Globaalne organisatsioon (ÜRO egiidi all), haldab merendusalaseid rahvusvahelisi konventsioone. IMO on loodud 1948. aastal toimunud konverentsil Genfis. Eesmärk:ohutu, kindel ja tõhus laevandus puhtal maailmamerel Rahvusvahelised konventsioonid: INTERVENTION-sekkumisest naftareostuskahjude korral avamerel CLC-tsiviilvastutusest naftareostusest põhjustatud kahju korral FUND-naftareostuse kahju kompenseerimise fondi asutamisest LONDON DUMPING-merereostuse vältimine jäätmete ja muu dumpingust MARPOL-reostuse vältimiseks laevadelt OPRC-valmisolekust, vastutusest ja koostööst naftareostuse korral HELCOM-Läänemerepiirkonna merekeskkonna kaitsest OSPAR-Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitsest HNS -vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ainete mereveol BUNKER-tsiviilvastutusest laevakütusereostuse korral
(2) Kui reeder ei ole vedaja, siis vastutab ta veolepingu järgse saatja, saaja või reisija ees samas ulatuses, milles ta vastutaks juhul, kui ta oleks vedaja. 9. Reederi vastutuse piiramine merinõude korral. https://www.riigiteataja.ee/akt/241458 7 peatükk (1) Reeder võib piirata oma vastutust vastavalt merinõuete korral vastutuse piiramise 1976. aasta konventsioonile ja rahvusvahelisele konventsioonile tsiviilvastutusest naftareostuskahjude eest, 1969. (2) Vastutust ei saa piirata: 1) merinõuete korral vastutuse piiramise 1976. aasta konventsiooni artikli 3 punktis e nimetatud päästjate ja reederi töötajate reederi vastu suunatud nõuete suhtes, kui töö- või päästelepingule kohaldatakse Eesti õigust; 2) kohtu- või vahekohtukulude hüvitamise nõuete suhtes. 10. Reederi vastutuskindlustus. https://www.riigiteataja.ee/akt/241458 7 peatükk
Logiraamat - kui on faktiliste asjaoludega vastuolus, ta on lisatõend. Videosse võtmise korral on veel tõhusam abinõu. Kõiki neid asju hinnatakse hea merepraktika ja hea merepäästepraktika seisukohast. Kogenud ekspertidel peab olema materjali, mis tegelikult juhtus. Art 9 Rannikuriigi õigused Kooskõlas rv õ üldpõhimõtetega ei piira konv rannikuriigi õ rakendada abinõusid ranniku või seotud huvide kaitseks jne. 1969 a sõlmiti 2 konv, üks oli tsiviilvastutusest merereostuse korral naftaga, et polluter pays. 1971 sõlmiti fondi konventsioon- naftareostuse kõrvamise fondi konv. 1969 sõlmitud interventsiooni konventsioon - väljaspool rannikuriigi territoriaalvett - selles prk-s on riigil õigus sekkuda päästja ja laevaomaniku toimingutesse, anda juhiseid, jne et vältida merekk reostumist, selliste juhiste andmise õ on siis, kui merekk on tõsiselt reostatud või selline oht vahetult ähvardab. Eestis menetletakse selle konv-ga ühinemist