Relvastatud konfliktid (sotsiaalreklaam) Relvakonflikt (Rootsi teadlaste sõnul) - konflikt, mille käigus on surma saanud vähemalt 25 inimest. Pärast külma sõda on enamik relvastatud konflikte olnud riigisisesed, mitte riikidevahelised. Aastatel 2000–2010 toimus 4 riikidevahelist relvastatud konflikti, samas kui riigisiseseid kodusõdu oli 31. Rahvusvahelise statistika järgi oli 1990. aastate lõpus toimunud konfliktides tsiviilohvrite osakaal kõigi hukkunute hulgas umbes 80%, samas kui 20. sajandi alguses oli see näitaja vaid 15–20%. Kuna üha enam relvakonflikte on riigisisesed, on muutunud ka konfliktide osalised. Enam pole tegu pelgalt kahe armee vastasseisuga. Traditsiooniliste rinnete asemel on lahingud muutunud kohalikuks ning tsiviilelanikke ei ole alati kas suudetud või soovitud sõjatandrilt evakueerida. 2014
2001 BBC stuudios Londonis maailmale, kes on rünnakute taga ja nõudis esimesena “terrorismivastast sõda” USA juhtimisel. Ameeriklased rajasid jaanuaris 2002 Guantanamo Bay vangilaagri Kuubale, et hoida seal terroriste ja väga ohtlikke inimesi. Ma arvan, et selle kinnipanek lõpetas lõplikult selle konflikti. Minu arvates väga hea dokumentaalfilm terrorismirünnaku kohta on „Fahrenheit 911“ (https://www.youtube.com/watch?v=zBWisZBoJpE) --- Üheksakümnendatel aastatel oli tsiviilohvrite arv konfliktides ligikaudu 80%, aga 20 sajandil on see arv vaid 15-20%. Sajandivahetusel on see arv õnneks tunduvalt väiksemaks muutnud. I maailmasõjas aastatel 1914-1918 moodustas 14% hukkunutest tsiviilelanikud, kuid II maailmasõjas oli näitaja tõusnud juba 67%le. Alates aastast 1989 on konfliktides hukkunud tsiviilelanike protsent 90. Antud protsentide põhjal võib välja tuua, et konfliktid on muutunud. Seda võib põhjustada see, et enam pole armeedega sõdu, vaid toimub rohkem
NSVL sai Saksalt loa ka Eesti anastamiseks.II MS pooled:Saksa,It,Jaapan vs Inglis.Prants,NSVL. Potsdami konverents-17.07-02.08 1945. Võitjariikide konverents. Ida-Preisimaa põhjaosa Nõukogude Liidule,Saksamaa tegelik jagamine,kohtumõistmise korraldamine, reparatsioonid saksa-le ja tema liitlastele,NSVL lubas astuda sõtta Jaapani vastu ja sai selle eest Sahhalini saare lõunaosa ja Kuriili saared.II MS tagajärjed-hukkus ligi 60 mlj in.,neist NSVL in. 20 mlj.suur tsiviilohvrite hulk,Hitler küll võideti,kuid kommunistliku diktatuuri mõju kasvas,balti riigid jäid NSVL võimu alla,Kesk-ja Ida-euroopa Moskva mõju alla.tekkis nn teine maailm,euroopa ja kogu maailma lõhenemine,külm sõda.II MS tagajärjed Eestile-Eesti kaotas oma iseseisvuse ja langes ~50 aastaks võõrvõimude (Saksa okupatsioon 1941- 1944;Nõukogude okupatsioon 1940-1941 ja 1944 -1991) okupatsiooni alla.rängad inimkaotused,rahvaarv vähenes ~200 000 inimese võrr.suured
maailmas vabadust levitaval USA-l. Rääkimata sellest, et brittide jaoks on see aukohus nagunii. Kuna on selge, et see riik ühtsena nendes piirides sellisel kujul edasi kesta ei saa, oleks vast kõige mõistlikum otsida võimalusi Sudaani jagamiseks kaheks eraldi riigiks, kuid loomulikult seaks see ohtu jälle Lõuna-Sudaani araabia vähemuse, kes oleks sunnitud emigreeruma. Ühte head lahendust on raske leida, kuid kindlasti on Lääne abiga võimalik vähendada tsiviilohvrite arvu, mille poole lääneriigid peaksidki püüdlema. 9 Greed, Grievance and Weak States: Overview of African Conflicts. Helsinki, 2000. Lk. 213. 10 Samas. 11 Samas. Lk. 216. 12 Toomas Kümmel. Holocaust ja küüditamine // KesKus, nr. 3., 2005. 4
Omavahel sõdivaid vägesid on tavaliselt rohkem kui kaks ja nende koosseis on muutlik. Suurenenud on ka eraarmeede ja relvarühmituste osakaal. Paljudel juhtudel sarnanevad sõdivad rühmad pigem pätikampadele kui regulaararmeele. Traditsiooniliste rinnete asemel on lahingud muutunud kohalikeks ning tsiviilelanikke ei ole alati kas suudetud või soovitud sõjatandrilt evakueerida. Rahvusvahelise statistika järgi oli 1990ndate aastate lõpus toimunud konfliktides tsiviilohvrite osakaal kõigist hukkunuist umbes 80%, samas kui 1900ndate alguses oli vastav näitaja vaid 15–20%. Näiteks 2009. aastal Gaza konfliktis hukkunud enam kui tuhandest palestiinlasest olid enamik tsiviilisikud. Tsiviilelanike mitte evakueerimise tõttu kaasneb relvakonfliktidega palju sotsiaalseid probleeme, probleemide tagajärjed ei avalda ainult lühi-ajalist mõju, vaid mõjutavad inimesi ka pikas perspektiivis. Sõja käigus saavad surma paljud tsiviilelanikud, kes ei ole süüdi
2)Majanduslikud põhjused- Massiline relvastuse tootmine ja eelisarendamine 3)Ühiskondlikud põhjused- Kehtestati diktaatorlike seadusi, väites, et peagi maailmarevolutsioon- igavesti ei saa selleks valmistuda 4)Isikute roll- Inimeste mõjutamine säravate, tugevate ning tahtejõuliste juhtfiguuride abiga (PR trikid) Tagajärjed: Põhjustas seninägemata purustusi ning kaotusi. Hukkus ligi 60 mln inimest, varasemates sõdades olid enamik hukkunuid sõdurid, nüüd kasvas järsult tsiviilohvrite arv (metsik-jõhker sõjapidamine, vägivallapoliitika, holokaust, genotsiid). Õiglast maailmakorda ikka ei saavutatud- liberaalne lääs võitis küll Hitleri, kuid oli sunnitud tunnistama kommunistliku diktatuuri mõju kasvu. Balti riigid, Kesk- ja Ida- Euroopa NSV Liidu alla- Teise Maailma teke (kommunistlik blokk). II MS tõi esialgu Euroopa ja seejärel kogu maailma lõhestumise ja külma sõja. 5. teab ja oskab periodiseerida olulisemaid lahinguid: Poola vallutamine,
see lootus osutus lühinägelikuks. Lääneriigid ei võtnud midagi diktaatorite vastu ette. Potsdami konverents-17.07-02.08 1945. Võitjariikide konverents. Ida-Preisimaa põhjaosa Nõukogude Liidule,Saksamaa tegelik jagamine,kohtumõistmise korraldamine, reparatsioonid saksa-le ja tema liitlastele,NSVL lubas astuda sõtta Jaapani vastu ja sai selle eest Sahhalini saare lõunaosa ja Kuriili saared.II MS tagajärjed-hukkus ligi 60 mlj in.,neist NSVL in. 20 mlj.suur tsiviilohvrite hulk,Hitler küll võideti,kuid kommunistliku diktatuuri mõju kasvas,balti riigid jäid NSVL võimu alla,Kesk-ja Ida-euroopa Moskva mõju alla.tekkis nn teine maailm,euroopa ja kogu maailma lõhenemine,külm sõda. Totaalne sõda Mõistet ,,totaalne sõda" kasutas esimest korda saksa propagandaminister Goebbels 1942.a. lõpul, kuid totaalseks muutus see juba sõja esimestest päevadest alates. Ei ühe
võitjariikide ja Jaapani vahel (välja arvatud NSV Liit) Nürnbergi protsess 1945–1946 ❧ Rahvusvaheline tribunal natslike partei-, riigi ja sõjaväejuhtide üle kohtumõistmiseks ❧ kuriteod inimsuse vastu ❧ vastutus sõja vallapäästmise eest ❧ 12 kohtualust mõisteti surma, kolm said eluaegse vanglakaristuse ja kaks mõisteti õigeks Teise maailmasõja tagajärjed ❧ 60 miljonit hukkunut ❧ Tsiviilohvrite hulk peaaegu sama suur kui hukkunud sõdurite oma ❧ Sõda ei toonud kaasa õiglast maailmakorda ❧ Balti riigid jäid NSV Liidu võimu alla ❧ Teise Maailma ehk idabloki teke ❧ Euroopa ja kogu maailma lõhenemine ning külma sõja algus
kahjuga oli ajaloo suurim sõda. See algas 1939 aastal Euroopas natsi Saksamaa ja Inglise-Prantsuse- Poola koalitsiooni vahel, kuid lõpuks levis üle kogu maailma. 1945. aastal sõja lõppedes jäid maailma valitsema kaks suurvõimu - Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit. Võrreldes varasemate sõdadega, osales Teises maailmasõjas väga palju tsiviilelanikkonda. Samuti oli see sõda erinev selle poolest, et kadusid piirid sõjaväe ja tsiviilisikute vahel, mistõttu tsiviilohvrite arv oli peaaegu võrdne rindel võidelnud sõjaväelaste arvuga. Oluliseks põhjuseks sõja puhkemisel oli natsi Saksamaa suhtumine erinevatesse rassidesse ja inimgruppidesse (juudid, mustlased, homoseksualistid jt.), aga ka kommunistliku Venemaa soov – allutada kommunistlikule diktatuurile kogu Euroopa. N. Liidu välispoliitilise eesmärgi oli Stalin määranud ära ühe lausega: “Meie välispoliitika on selge ja lihtne – see taotleb kommunistliku diktatuuri maksmapanekut kogu maailmas
annaabi.ee 
