KohtlaJärve ja Sillamäe. Masina ja metallitööstuse laiendati ning taastati vanu ettevõtteid. Rasketööstuse kõrval arenes ka kergetööstus kiirelt. Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus, mis omakorda paisutas ehitusmaterjalide tootmist. Erasektor kadus lõplikult. Pöörati suurt tähelepanu masinaehituse, kalapüügi jne arendamisele. Paisutati ka tööstus ja tsiviilehitust. Tulemuseks oli tööliste suur osakaal rahvastikus, mis kahandas eestlaste osatähtsust ning kiirendas linnastumist. Taastus käsumajandus. 4) Mõisted : Märtsi Pleenum : Toimus 2126 märts 1950 massiline kodanlik natsionalism. Karotamm sunniti lahkuma ja tema asemele võeti Johannes Käbin 40 kiri : Avalik kiri ENSVst 28 oktoober 1980.a . Püüti kaitsta eesti keelt. Katse astuda avalikku dialoogi kommunistliku parteiga
suund b. kaevandati üha enam väärtulsikku põlevkivi c. käiku lasti 2 uut elektrijaama ( Balti ja Eesti elektrijaam) d. üle poole toodetud energiast ENSV-st välja, peamiselt Leningradi ja Pihkva oblastisse ning Riiga 2) Tööstuslik areng a. 1950. aastate lõpus hakati ulatuslikumalt arendama aparaadiehitust ja laiendama tööstuslikku kalapüüki b. tööstuse kasv paisutas ka tööstus- ja tsiviilehitust c. Tallinnas ja Tartus loodi majaehituskombinaadid d. Algas võõrtööliste massiline saabumine, mis kahandas eestlaste osatähtsust elanikkonnas e. rahvamajandusnõukogud muutusid majanduselu juhtimise paindlikumaks f. 1965.aasta majandusrefmormiga rahvamajandusnõukogud likvideeriti VII Side läänemaailmaga 1) “raudse eesriidega eraldaud” a
1960. aastate teisel poolel algas ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerumine: mindi üle ühele kindlale põllumajandussaaduse tootmisele. Industrialiseerimise laiendamine Põlevkivitööstus spetsialiseerus täielikult kütte-energeetikale. Ehk kaevandatud põlevkivi läks elektrijaamade kütteks ja gaasi tootmiseks. Ulatuslikumalt hakati arendama ka aparaadiehitust ja kalapüüki. Tööstuse kasv paisutas ka tööstus- ja tsiviilehitust. Rekonstrueeriti mitmeid ehitusmaterjalide tööstusi. Tallinnas ja Tartus loodi majaehituskombinaadid.
Industrialiseerimise laienemine 7 1950.aastatel jätkus Eesti NSV tööstuse hoogne arendamine. Põlevkivitööstus spetsialiseeriti täielikult kütte-energeetikale. Üle poole toodetud elektrienergiast suunati Eesti NSV-st välja. 1950.aastate lõpul hakati ulatuslikumalt arendama aparaadiehitust ja laiendama tööstuslikku kalapüüki. Tööstuse kasv paisutad ka tööstus- ja tsiviilehitust. Rekonstrueeriti vanu suurettevõtteid ja rajati lisaks uusi. Majanduslik ummik Põllumajanduslik areng oli K. Vaino ajal allutatud üleliidulise toitlustusprogrammi täitmisele. Kohalik tarbimine muutus järjest kesisemaks ja poeletid tühjenesid. Tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainekriis. Tööstuses jätkus olukord, kus kohalikku majanduspoliitikat kujundasid üleliidulised ametkonnad oma huvidest lähtudes
Põlevkivi tööstuse kõrval olid ka masinaehitus, metallitööstus, tekstiilitööstus ja kalapüük. Põlevkivitööstus spetsialiseeriti üleliidulisest vajadusest lähtuvalt. Kaevandati üha rohkem ja rohkem põlevkivi. Üle poole toodetud elektrienergiast suunati Eesti NSV-st välja. 1950. aastate lõpust alates hakati ulatuslikumalt arendama aparaadiehitust ja laiendama tööstuslikku kalapüüki. Tööstusekasv paisutas ka tööstus- ja tsiviilehitust. 1960. aastatel rekonstrueeriti mitu vana ehitusmaterjalide suurettevõtet. Eesti NSV ametiasutusel puudus sõnaõigus liiduvabariigi tööstuspoliitika kujundamisel. 1957- 1965 aastatel elavnes Eesti NSV majanduslik areng tervikuna. Sisemised arenguvõimlused ammendusid lõplikult 1970. aastatel. 1970. aastatel ammendusid NSV Liidus tööstuse-ja põllumajanduse ekstensiivarengu võimalused. Põllumajanduse areng oli K. Vaino ajal allutud üleliidulise toitlustusprogrammi täitmisele
Põlevkivi tööstuse kõrval olid ka masinaehitus, metallitööstus, tekstiilitööstus ja kalapüük. Põlevkivitööstus spetsialiseeriti üleliidulisest vajadusest lähtuvalt. Kaevandati üha rohkem ja rohkem põlevkivi. Üle poole toodetud elektrienergiast suunati Eesti NSV-st välja. 1950. aastate lõpust alates hakati ulatuslikumalt arendama aparaadiehitust ja laiendama tööstuslikku kalapüüki. Tööstusekasv paisutas ka tööstus- ja tsiviilehitust. 1960. aastatel rekonstrueeriti mitu vana ehitusmaterjalide suurettevõtet. Eesti NSV ametiasutusel puudus sõnaõigus liiduvabariigi tööstuspoliitika kujundamisel. 1957-1965 aastatel elavnes Eesti NSV majanduslik areng tervikuna. Sisemised arenguvõimlused ammendusid lõplikult 1970. aastatel. 1970. aastatel ekstensiivne majandamine ammendas end. Põllumajanduse areng oli K. Vaino ajal allutud üleliidulise toitlustusprogrammi täitmisele. Tarbekaupade pideva nappuse
tekstiilitööstusele ja kalapüügile. *Põlevkivitööstusele anti täielikult kütte-energeetiline suund. Käiku läksid kaks uut elektrijaama, Balti ja Eesti elektrijaam. Üle poole toodetust läks ENSVst välja, peamiselt Leningradi ja Pihkva oblastisse ning Riiga. *50ndate lõpus hakati arendama aparaadiehitust ja laiendama tööstuslikku kalapüüki. ENSV sai endale suure ookeanipüügilaevastiku, rajati vastav remondibaas ja kaldateenistused. *Tööstuse kasv paisutas ka tööstus- ja tsiviilehitust. Rekonstrueeriti vanad suurettevõtted (nt. tsemenditehas ,,Punane Kunda") ja rajati uusi. Tallinnas ja Tartus loodi majaehituskombinaadid. *Tööstuse arendamine toimus ekstensiivselt e. täiendavate tootmisvõimsuste ja sissetoodava tööjõu kasutuselevõtmise teel. ENSV tööstuse ekstensiivse arengu tulemuseks oli tööliste kõrge osakaal rahvastikus. *Võõrtööliste massiline saabumine kahandas jällegi eestlaste tähtsust ühiskonnas.
annaabi.ee 
