Õigus teha teosest kohandusi Õigus teost üldsusele edastada Õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks Õigus koostada ja välja anda teostekogumikke Õigus teoseid üldsusele näidata Teose vabakasutamine teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel Õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus on lubatud, kui järgitakse refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasi andmise kohustust. Õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina on lubatud õppe-ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. Õigus päraselt avaldatud teose reprodutseerimine on lubatud õppe-ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus-ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke.
2 · Andmete esitamisel väldi suhtesõnu (enamik, rohkem, mõned, paljud jne) · Osuta igal võimalusel allikale Veenmine on kirjutaja peamine eesmärk saada lugejat endaga nõusse, kasutades ebaausaid võtteid. Lugejale peab jääma mulje, et ta võtab uued seisukohad omaks vabatahtlikult. Veenmisel on kolm põhiviisi: · Põhineb tsiteeritava autori tunnetusel · Põhineb lugeja emotsioonide ärakasutamisel · Põhineb loogikal Loogiline argumentatsioon on veenmise tuum. Veenmisel on mõjusad uudsed andmed ja isiklike kogemuste kasutamine. Veenmisel põhineva arutluse loogika on järgmine: Loo lugejaga kontakt · Tõesta, et olukord mingis valdkonnas on halb ning probleemid vajavad lahendusi · Veena lugejaid muutuste vajalikkuses · Too esile oma ettepanekud
- esita argument ja seo see teesiga; - esita ja kummuta vastuargumendid; - tee järeldused; - korda veenvamaid argumente. Probleemi arutluses on argumenteerimisel keskne koht. Veenmine Veenmisel püüab kirjutaja mõjutada lugejate hoiakut, kasutades selleks teadmisi, põhjendamist ja lugejapsühholoogiat. Kirjutaja peamine eesmärk on saada lugeja endaga nõusse, kasutamata selleks ebaausaid võtteid (manipuleerimist). Veenmisel on kolm põhiviisi: 1. tsiteeritava autori tuntus; 2. lugeja emotsioonide ärakasutamine tavaliselt rõhutatakse lugeja üldinimlikke soove ja vajadusi näiteks heaolu, armastuse, tõe jne järele; 3. loogiline argumentatsioon see on veenmise tuum. Veenmisel kehtivad argumenteerimise põhinõuded. Veenmisel on mõjusad uudsed andmed ja isiklike kogemuste rõhutamine. Veenmisel põhineva arutluse loogika on järgmine: - loo lugejaga kontakt; - tõesta, et olukord mingis valdkonnas on halb ning probleemid vajavad
- esita argument ja seo see teesiga; - esita ja kummuta vastuargumendid; - tee järeldused; - korda veenvamaid argumente. Probleemi arutluses on argumenteerimisel keskne koht. Veenmine Veenmisel püüab kirjutaja mõjutada lugejate hoiakut, kasutades selleks teadmisi, põhjendamist ja lugejapsühholoogiat. Kirjutaja peamine eesmärk on saada lugeja endaga nõusse, kasutamata selleks ebaausaid võtteid (manipuleerimist). Veenmisel on kolm põhiviisi: 1.tsiteeritava autori tuntus; 2.lugeja emotsioonide ärakasutamine tavaliselt rõhutatakse lugeja üldinimlikke soove ja vajadusi näiteks heaolu, armastuse, tõe jne järele; 3.loogiline argumentatsioon see on veenmise tuum. Veenmisel kehtivad argumenteerimise põhinõuded. Veenmisel on mõjusad uudsed andmed ja isiklike kogemuste rõhutamine. Veenmisel põhineva arutluse loogika on järgmine: - loo lugejaga kontakt; - tõesta, et olukord mingis valdkonnas on halb ning probleemid vajavad
· Sidekriipsu kasutatakse rinnastatud väljendite vahel, ühendamaks võrdväärseid ning samas vormis üksusi: lingvistilis-loogilised vahendid, avalik-õiguslik ülikool. (2004: 378379) Jutumärkidesse pannakse tsiteeritav tekst, lause, väljend või sõna. · Pealkirjad, kui need ei esine just eraldiseisvana omaette real, pannakse jutumärkidesse. · Jutumärkide kasutamine võib tähendada ka seda, et kirjutaja jätab vastutuse jutumärkides oleva eesti tsiteeritava(te) sõna(de) ütlejale. · Jutumärkidega näidatakse, et nendes olevat teksti kasutatakse tavatus tähenduses või et see on laenatud teisest stiilist, murdest või keelest. Ei sobi liialdada kujundlike väljendite jutumärgistamisega. · Jutumärkidega võidakse ka rõhutada, et tegemist on mõistete, mitte tähendustega. Kui eristamiseks kasutatakse teistsugust kirja või kaksikülakomasid, pole jutumärke tarvis.
Autoriõiguse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/129102014004 § 19. Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud: 1) õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus, järgides refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust; 2) õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke; 3) õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke;
1) arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteoseid; 2) piiratud tiraaziga kujutava kunsti teoseid; 3) elektroonilisi andmebaase; 4) arvutiprogramme (erandid vt AutÕS § 24 ja 25 ) 5) fotokopeerida noote. Teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel kasutamine Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kindlasti viidates, on lubatud: 1) õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus, järgides refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust. Tsiteerimine tähendab teose sõnasõnalist kasutamist, refereerimine mõtte edasi andmist. 11 2) teose kasutamine illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke; 3) reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus- ja
Valla või linna valimiskomisjon registreerib valitud volikogu liikmed oma otsusega pärast valimispäeva, kui Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud või kui nimetatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused. KOVVS §-s 67 ettenähtud juhul registreerib valla või linna valimiskomisjon valitud volikogu liikmed oma otsusega pärast kordushääletamise päeva, arvestades tsiteeritava paragrahvi (§ 68) lõikes 1 ettenähtut. Valimistulemused loetakse väljakuulutatuks ja volikogu liikme volitused algavad valla või linna valimiskomisjoni paragrahvi 68 lõikes 1 või 2 märgitud otsuse avalikustamisele järgneval päeval. Täiendavatel valimistel või uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimistel KOVVS seaduse § 4 lõikes 2 sätestatud juhul valitud volikogu liikmete volitused lõpevad samaaegselt käesoleva seaduse §-s 2
annaabi.ee 
