puudumisega. Kui me ei looda, siis me ei taha. Mõned ütlevad, et lootus on esimene samm pettumuseni. Mina seda ei usu. Kui me ei loodaks, ei saaks me millegagi hakkama. Kui see oleks nii, ei saaks me mitte kunagi enese soove täidetud. Kuid kui lootus kaob või sureb nagu öeldakse, on meie soov samahästi kui kadunud. Kui kaob lootus kaob, kaob ka usk ning seljuhul ei saavuta me seda, mida soovime. Õnneks on meid õnnistatud sellega, et lootus sureb viimasena. Lõpetuseks tsiteeriksin üht anonüümset internetiautorit: Armastada tähendab riskida jääda vastuarmastuseta. Loota tähendab riskida pettumusega. Ent riskima peab, sest elu suurim risk on mitte millegagi riskida. Kes millegagi ei riski ei tee midagi, ei näe midagi, tal ei ole midagi ja ta ise ei ole midagi. Ta on võimetu õppima, tundma, muutuma, kasvama, armastama ja elama. Ma tänan teid, Teile kõneles Kevin Harjo
ja selleks on välismaale tööle minemine ja president ütles väga otseselt, et see on riigis ainult otsustajate süü ja see on suur kaotus. Siinkohal olen ma täiesti nõus presidendiga, eesti rahva välismaale tööle asumine on riigiametnike süü ja siiani nad pole ka midagi selleks teinud, et seda peadata. Veel puudutas president ka vaesuse teemat, kus ta tõi välja, et inimesed kolivad järjest rohkem linna ja me peaksime rohkem lugu pidama maainimestest. Siinkohal ma tsiteeriksin Mart Helmet: ´´ Tõde, millele riigi juhtkond visalt keeldub silma vaatamast ongi see, et kakskümmend aastat hiljem elab Eestis uskumatult suur hulk inimesi vaesuses, mida nad Balti ketis seistes kuidagi ette näha ei osanud, et kakskümmend aastat hiljem joob eesti rahvas rohkem kui ilmselt kunagi varem kogu oma ajaloo jooksul, et kakskümmend aastat järjest on meie rahvus kahanenud, mitte kasvanud, et kakskümmend aastat hiljem on meil
eesmärke" või ,,elan, et olla õnnelik". Kuid selleks, et täita oma eesmärke ja selleks, et olla õnnelik, peab inimene elus taluma kaotusi. Kaotus on ka lähedase inimese lahkumine siit ilmast, seda juhtub iga inimesega ning see viib teiste elu edasi, sest nii pidigi minema. Kaotused on normaalsed osad meie elust ning iga kaotus tähendab midagi. Iga kaotus avab inimesele uue võimaluse ukse ning iga kaotus toob inimese ellu uue inimese, seega kõik on pooleldi võit. Siinkohal tsiteeriksin brasiilia lüürikut ja romaanikirjanikku Paulo Coelhot: ,,Kaotusest me õpime, aga põgenemisega näitame ainult, et vaenlane on võitnud." Seega me peame võitlema, vastu astuma, kuid mitte selleks, et võita, vaid selleks, et õppida. Vastaksin ka Heinz Valkile, et see võidu päev ei saabu mitte ükskord tulevikus, vaid me võidame iga päev, lihtsalt me peame enda sisse vaatama ja mõtlema, mis asjad on kaotus ja võit meie endi jaoks.
tema silmapiir, mida näeb just see isik, mitte kõrval seisev inimene. Kokkuvõttes võiksin öelda, et iga inimene on erinev. Igaühel on oma unistused,mida ta ise vaid näeb. Alati on võimalus oma unelmad rahumeelselt täita, kuigi mitte igakord ei möödu see vere või pisarateta. Me tõepoolest elame kõik ühe taeva all, kuid iga inimene näeb silmapiiri seal, kus ta seda näha tahab ja siis, kui tema jaoks parim aeg on. Lõpetuseks ja kinnituseks oma arvamusele tsiteeriksin Karl Ristikivi ütlust: ,, Ka kõige heledam tuli võib varakult kustuda, kui teda miski ei toida. Peab olema tugev unistustes, suur unistaja, et ainult neist toitu saades oma leeki alles hoida ja eluaeg uneskäija kombel tegelikkusest läbi rännata." Eliise Vilepill 11.a
vaja. Nii nagu võrreldakse raha ja perekonda , saab sinna ritta lisada ka tarkuse ja teadmised. Mõni inimene peabki edu aluseks tarkust, teadmisi ja haritust. On inimesi, kes õpivadki eluaeg, et oma teadmistega aidata inimkonda, ise-ennast või siis midagi muud. Nende jaoks ongi saavutused edukuse aluseks. Samuti ka edu ja edukus on igaühe jaoks erineva tähendusega ning samuti selle saavutamiseks erinevad teed ja võimalused. Siinkohal tsiteeriksin lause, mille kunagi lausus mulle üks õppejõud : ,, Teed eduni ei avastata, vaid igaüks rajab selle ise ! ,, . Kuigi on inimesi keda saadab edu juba hällist saati ja kes saavad kõik mida soovivad, siis reeglina kasvavad sellistest hellikud, kes ilma emme/issi rahakotita suurt midagi oska teha, kuigi neil on selleks suured eeldused olemas. Teisalt on ka sellist liiki inimesi, kes töötavad ja pingutavalt rängalt, et saavutada edukus ,mis võib neil paraku surmani kättesaamatuks jääda
Second level Third level Fourth level Fifth level Vaimudesse uskumine sõltub ka hariduse tasemest. Näiteks palju kergem on mõjutada inimesi kelle hariduslik tase on madal, sest nad ei suuda leida nähtustele seletust kuna nad ei tunne füüsika seadusi. Ning jäävad kõike kergemalt uskuma. Palju raskem on mõjutada inimesi kelle haritus tase on kõrgem. Tsitaat Lõpuks tsiteeriksin ühte lõiku wikipediast: "Kui juba on idee olemas, et majas on kummitus, siis ei ole kummitamine enam objektiivne nähtus. Kui inimene arvab, et kummitab, siis see võib võtta hoopis omaette elu. Tavaliselt on nii, et paljusid kogemusi juhtub ainult ühe korra ning need ei kordu enam. Seda ei saa kummitamiseks nimetada." Tänan tähelepanu eest
Huvitavat Eesti 21. sajandi popmuusikas Hakates rääkima popmuusikast, tsiteeriksin esmalt maestro Rein Rannapit : ,, Popmuusika on tänapäeval väga killustunud ja nisistunud. " Nii see on. Suurest popmuusika mõistest on saanud mitmetahuline pillimees, kes seob tavalise popiga palju teisi stiile. Alustuseks tooksin näiteks anasambli HU ? . Võimalik, et HU? esimene hitt ,, Absoluutselt " ütleb bändi kohta rohkem kui tegelik nimi. Tegemist on väga huvitava koosseisuga, millesse kuuluvad laulja Hannaliisa Uusma, DJ Critical ja Leslie Da Bass. Ansambli laulud
Eks siis noored kõik liitusid üksteise järel, kuna tundus lahe." Probleem, et inimesed ei tea midagi poliitikast, ei kehti ainult noorte puhul. Selline uskumus konservatiivide poolt on ekslik, sest on ka keskealisi, kel pole poliitilisi vaateid. Põhjuseks on, et nooruses, ajal, mil peaks rääkima ühiskonnast ja selle parandamisest, et toimu arutelu. Ühiskonnas on välja kujunenud kindel seisukoht: lapsed ja noored ei tea midagi sellistest keerulistest asjadest. Siinkohal tsiteeriksin lõigu näitlejanna Mari-Liis Lille kõnest loomeliitude pleenumi 25. aastapäeva tähistamisel riigikogus: "Lapsed tegelegu lasteasjadega, mängigu mänge ja jäägu oma liistude juurde. Laps tahab teada, kuidas need asjad siin maailmas käivad, et ühel päeval olla võimeline neid muutma." Just nii see on. Pealekasvav põlvkond tahab ka teada, et olukorda parandada. Miks me arvame, et valijaks saadakse üleöö? Et kui noor saab vanuselt 18-aastaseks ja muutub
formaadis? -- Need on nii erinevad raamatud, et mingit saatuslikku kokkusattumust on siin raske märgata. Maailmas on lugematu arv raamatuid, mille tegevus toimub Roomas või Itaalias. Ja ometi on iga raamat üks ja ainus, nii nagu see, kes ta kirjutas, on üks ja ainus terves maailmas. Nii palju, kui on kirjanikke, on ka elukogemusi. -- Ütlete nähtud inimeste käitumise põhjal, et Itaalia on tüdrukute riik. Milline kujund sobiks Eestile? Vimmakas vanamees? -- Vastuseks tsiteeriksin lõiku ,,Varjuteatrist": ,,Kuna Martin Luther, ,,vana Luterus", tõmbas põhja pool Alpe imedele ükskord kriipsu peale, siis läheb see kriips siiamaani läbi elu ja olu, mõtte ja meele. Ja imet seal juba sündida ei lasta. Ime on põhjamaal kohatu nagu ilugi. Asjadel ja inimestel on põhja pool Alpe kindel otstarve, kaal, maht ja hind. Kui on teada, palju laps kaalub või mis kannikesekimp maksab, on see omamoodi kaitse imede vastu. Nende lihtsate küsimuste ja argiste
Eelarvejoon näitab seda, mida kahe kauba erinevate kombinatsioonide korral on tarbija üldse suuteline ostma. Tarbimistasakaal väljendab niisugust hüvede kogumit, mis tagab tarbijale maksimaalse kasulikkuse. Seda tähistab graafiliselt samasuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt Kõik me püüame oma tegemisi kasulikuks muuta. Kasulikkuse mõistet on majandusteaduses mitmeti tõlgendatud. Tsiteeriksin järgnevalt üht majandusteooria suurkuju Adam Smithi, kes jõudis järgmisele järeldusele: "Miski ei ole kasulikum kui puhas vesi, aga tema eest maksame me väga vähe. Teemandil vastupidi ei ole suurt kasutamisväärtust, aga ta on väga kallis" Selline paradoks on lahendatav piirkasulikkuse teooria abil, mis ütleb et mida piiratum on mingi kauba kogus, seda suurem on selle 14
annaabi.ee 
