· Populatsiooni tihedusest sõltumatud e välised tegurid: · temperatuuri järsud muutused · looduskatastroofid · klimaatilised Mõju: mõjutab populatsiooni suurust, aga ei aita kaasa populatsiooni stabiliseerimisele kandevõime ümber Levik · Areaal e levila geograafilised (ruumilised) piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad · Liigid võivad olla: · kosmopoliitsed · tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed · endeemsed · katkelised · Relikt liik, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal Territoriaalstruktuur e levik näitab, kuidas isendid on ruumis jaotunud Juhuslik Rühma Ühtlane e jaotumus jaotumus regulaarne jaotumus · Organismide leviku määravad ära ressursside jaotus ja liigisisesed suhted Mõisted
· ! Ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult ! · Tihedusest sõltuvad tegurid liigisisene konkurents kisklus parasitism haigused · Tihedusest sõltumatud tegurid temperatuuri järsud muutused looduskatastroofid · Areaal e levila geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad kosmopoliitsed tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed endeemsed katkelised · Relikt liik, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal · Elustrateegia olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade konkurentsivõime ebasoodsate olude talumine populatsioonidünaamika laad r strateegia:(kalad) · r reproduction - sigivus · palju järglasi · järglased suhteliselt väikesed
32. Kooslus ehk biotsönoos on kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. 33. Kõigusoojased on otseselt väliskeskkonna temperatuurist sõltuvad elusorganismid (selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad). 34. Liigi areaal ehk levila on geograafiline piir, milles mingi liigi populatsioon elab. Levilad on: 34.1. Kosmopoliitsed; 34.2. Tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed; 34.3. Endeemsed; 34.4. Katkelised. 35. Liigisisene konkurents on populatsiooni ühe kindla liigi arvukuse regulatsioonimehhanismi tegur, mis sõltub populatsiooni tihedusest. Liigisisene konkurents jaguneb: 35.1. Sümmeetriline konkurents – kõik osapooled saavad võrdselt kahju. Näiteks: toitained, nende vähesus (toitained tulevad igas suunas); 35.2
mõjutades organismide sisesekretsiooni süsteeme. 2. Teine hüpotees on, et populatsiooni lained on põhjustatud ajalisest viivitusest röövlooma või parasiidi vastuse ja tema saaklooma või peremehe tiheduse suurenemise vahel. Areaal Areaal e levila – geograafilised (ruumilised) piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad Liigid võivad olla: - Kosmopoliitsed - Tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed - Endeemsed - Katkelised Relikt – liik, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal Levik Territoriaalstruktuur e levik näitab, kuidas isendid on ruumis jaotunud Levikul on 3 tüüpi: Elustrateegiad K ja r strateegia K strateegia: vähe järglasi, järglased suhteliselt suured, järglased hea konkurentsivõimega, arvukus stabiilne, keskkonna kandevõime lähedal. NT KARU r strateegia: palju järglasi, järglased suhteliselt väikesed, järglased väikese
· ! Ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult ! Populatsioonide arvukuse regulatsioonimehhanismid · Tihedusest sõltuvad tegurid liigisisene konkurents kisklus parasitism haigused · Tihedusest sõltumatud tegurid temperatuuri järsud muutused looduskatastroofid · Areaal e levila geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad kosmopoliitsed tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed endeemsed katkelised · Relikt liik, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal · Territoriaalstruktuur: Juhuslik jaotumus Rühmajaotumus Ühtlane e regulaarne jaotumus · Elustrateegia olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade konkurentsivõime ebasoodsate olude talumine populatsioonidünaamika laad r strateegia:
· ! Ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult ! Populatsioonide arvukuse regulatsioonimehhanismid · Tihedusest sõltuvad tegurid liigisisene konkurents kisklus parasitism haigused · Tihedusest sõltumatud tegurid temperatuuri järsud muutused looduskatastroofid · Areaal e levila geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad kosmopoliitsed tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed endeemsed katkelised · Relikt liik, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal · Territoriaalstruktuur: Juhuslik jaotumus Rühmajaotumus Ühtlane e regulaarne jaotumus · Elustrateegia olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade konkurentsivõime ebasoodsate olude talumine populatsioonidünaamika laad r strateegia:
Ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult ! Populatsioonide arvukuse regulatsioonimehhanismid • Tihedusest sõltuvad tegurid – liigisisene konkurents – kisklus – parasitism – haigused • Tihedusest sõltumatud tegurid – temperatuuri järsud muutused – looduskatastroofid • Areaal e levila – geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad – kosmopoliitsed – tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed – endeemsed – katkelised • Relikt – liik, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal • Territoriaalstruktuur: – Juhuslik jaotumus – Rühmajaotumus – Ühtlane e regulaarne jaotumus • Elustrateegia – olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade – konkurentsivõime – ebasoodsate olude talumine – populatsioonidünaamika laad
Liigi areaal hõlmab kõigi liigi populatsioone (ei arvestata üksikute hälbinud idite leide). Võib koosneda mitmest lahusosast e. arellist. Inimtegevusest mõjustamata areaali nimetatakse primaarseks, inimtegevuse mõjul otseselt või kaudselt muutunut nim. sekundaarseks. Potentsiaalne a. hõlmab kõiki elutingimustelt sarnaseid alasid, kuhu võiks liiki introdutseerida. Kosmopoliitsed areaalid-areaalid, mis katavad suurema osa elamiskõlblikest maakera osadest. Tsirkukontinentaalsed ja tsirkumokeaansed areaaöid- areaalid, mis hõlmavad konkreetse geograafilise vööndiga seotud territooriume. Endeemsed areaalid- piiratud territooriumil masuvad areaalid. Keskkonnatingimuste muutuste mõju elusorganismidele. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut
Sekundaarne areaal otsese või kaudse inimtegevuse mõjul muutunud areaal; Potentsiaalne areaal elutingimustelt sarnased alad, kuhu võiks liiki introdutseerida (sisse tuua); Areaal võib suureneda (progresseeruv areaal) või aheneda (regresseeruv areaal). Suuruse järgi jaotatakse areaalid järgmiselt: 1) kosmopoliitsed areaalid areaalid, mis katavad suurema osa elamiskõlblikest maakera osadest. 2) tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed areaalid areaalid, mis hõlmavad konkreetse geograafilise vööndiga seotud territooriume. Liikudes põhjast lõunasse võib eraldada: a) tsirkumpolaarsed areaalid pooluse lähedal asetsevad, seda ümbritsevad areaalid (hülged, pingviinid); b) põhjapooluse parasvöötme tsirkumkontinentaalsed areaalid (sõstar) jne. 3) endeemsed areaalid piiratud territooriumil asuvad areaalid. Endeem liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga