Hoonesse on projekteeritud kaminahi ning seinale kinnitatav JUNKERS Ceraclass ZW14- 2DH AE gaasikatel küttevõimsuse vahemikuga 8,0-14,0 kW ning kuumaveevalmistamise 8 võimsusega kuni 24 kW. Soojusallikas on kinnise põlemiskambriga ning sisaldab ventilaatorit, mille abil põlemisjäägid suunatakse välja läbi spetsiaalse toru ning põlemisõhk võetakse õuest. Lisaks on olemas ka tsirkulatsioonipump, membraanpaisupaak ja kaitseklapp. Soojussõlmes toimub gaasi põlemine, mis soojendab vett. Vesi lastakse ringlusesse tsirkulatsioonipumba abil. Küttevesi on pidevas ringluses, tarbevesi tuleb tsentraalveest läbivoolu teel ning see soojendatakse üles samamoodi gaasi põlemisega. Gaasikatel on valmis koheseks ühendamiseks soojustorudega. Täpsem info tooteinfos Lisa 1. 9 3. Mehaanilise ventilatsioonisüsteemi kirjeldus 3.1
Ploki ülemise pinna sees on avad, mis ühendavad ploki silindrikaantega, veesärgid. Alt on plokk suletud karteripõhjaga, mis on ühtlasi ka õlivanniks. Ploki esiseina külge on kinnitatud jaotushammasrataste karter ja veepump, tagaseina külge hoorattakarter. Ploki väliskülgedel on tasandid toite ja õlitussüsteemi seadmete kinnitamiseks. 52 1) Turbolaadur 2) Õhujahuti 3) Hoorattakarter 4) Õlifilter 5) Õli tsentrifugaalfilter 6) Vee tsirkulatsioonipump 7) Õlijahuti 8) Alternator 9) Jaotushammasrataste karter 10) Kõrgsurvepump 11) Õlivann 12) Kütusefilter 13) Starter motor 3.3 Abidiisli teenindavad süsteemid 3.3.1 Kütusesüsteem Skeem lisades 3.3.2 Õlitussüsteem Õli temperatuur masinast väljudes ei tohiks olla üle 90 C. Süsteemis on umbes 20- 25 L õli. Süsteemi kuuluvad hammasratasõlipump, õlifilter, õlijahuti, reduktsioonklappid jne. Õlipump käivitatakse väntvõllilt lisahammasrataste kaudu
44. Aurujõuseadme põhimõtteskeem koos seletusega. 1. Aurukatel 2. Auru ülekuumendi 3. Auruturbiin 4. Generaator 5. Kondensaator 6. Toitepump 7. tsirkulatsioonipump Vesi suunatakse toitepumba abil aurukatlasse kus see läheb keema, edasi läheb keev aur ülekuumendisse kus aur ülekuumutatakse, edasi liigub ülekuumutatud aur turbiini ja paneb turbiini labad pöörlema mis oma korda
44. Aurujõuseadme põhimõtteskeem koos seletusega. 1. Aurukatel 2. Auru ülekuumendi 3. Auruturbiin 4. Generaator 5. Kondensaator 6. Toitepump 7. tsirkulatsioonipump Vesi suunatakse toitepumba abil aurukatlasse kus see läheb keema, edasi läheb keev aur ülekuumendisse kus aur ülekuumutatakse, edasi liigub ülekuumutatud aur turbiini ja paneb turbiini labad pöörlema mis oma korda
q=(s2-s1)T J/kg. Mehaaniline töö isotermses protsessis on J/kg. Tehniline töö 4). Adiabaatne: l = –∆u = u1 – u2 lt= –∆h = h1 – h2 .. 20. Aurujõuseadme skeem ja ringprotsess. KO ehk jahuti nt gradiier. jahutusvee kadu aurustumisega. 1. Aurukatel 2. Auru ülekuumendi 3. Auruturbiin 4. Generaator 5. Kondensaator 6. Toitepump 7. tsirkulatsioonipump Veeldunud veeaur suunatakse toitepumba abil aurukatlasse kus see läheb keema, edasi läheb keev aur ülekuumendisse kus aur ülekuumutatakse, edasi liigub ülekuumutatud aur turbiini ja paneb turbiini labad pöörlema mis oma korda paneb generaatori tööle, mis hakkab elektrit jne. tootma. Edasi liigub veeldunud veeaur kondensaatorisse kus ta kondenseeritakse rõhule ja saavutatakse kuivusaste. seepeale suunatakse siis veeauruks tagasi ja hakkab uuesti otsast peale. 21
on ohutu lekke korral Õliga jahutuse puudused: halb voolavus seega ka halb turbolentsus soojusjuhtivus on 2,5 x väiksem kui seda on veel soojusülekanne kolvipõhjalt on halvem tagi tekkimine kolvipõhjale Kolvi jahutus süsteemid: Kolbe võib jahutada mootori tsirkulatsooni õliga, mis paiskub kolvipõhjale sõrmlaagrist. Tsirkulatsiooni õli teekond: karter,- õli tsirkulatsioonipump, - õli magistraal, - väntvõlli raamlaagrid, - väntvõlli sees olev õlikaval, - väntvõlli vändalaagrid, kepsusees olev õlikanal, - kolvi sõrmelaager, - läbi sõrmlaagris oleva paiskkanali kolvi põhjale ja sealt valgub õli omal voolul karterisse tagasi Kolbe võib jahutada veel tsirkulatsiooni süsteemi õliga, milline aga juhitakse kolvipõhjale teleskooptorude kaudu.Õli võetakse karterist lastakse läbi jahuti ja
Isegi ühe suure katla avariilise seiskumise korral saab koormuse katta teiste katelde ja soojusallikatega. · Väiksem keskkonna saastamine. Kaugküte saastab kohalikku õhku minimaalselt, sest suur osa saasteainetest sadestub köetavast piirkonnast eemal Majasisese küttesüsteemi ehitus ei sõltu sellest, kas hoonet köetakse oma katlast või tuleb soojus kaugküttetrassist. Oma katla juurde kuuluvad sooja tarbevee soojusvaheti, tsirkulatsioonipump ja küttevee reguleerimise automaatika täidavad täpselt samasugust rolli kui kaasaegsed soojusvahetitega soojussõlmed. 40 Seega temperatuuride ebaühtlus maja erinevates korterites või ruumides ei tulene ei kaugkütte puudustest ega lokaalkütte eelistest ning vastupidi. Majades paiknevad katlad ja isegi individuaalsed puiduküttekatlad saastavad õhku märgatavalt, sest kogu saaste sadestub samas piirkonnas Mõlemal juhul peab majasisese küttesüsteemi eest hoolt kandma
skeem ja töötamise põhimõte. 1. regulaator, mis reguleerib küttesüsteemis tsirkuleeriva vee temperatuuri sõltuvalt välistemperatuurist; 2. püstiku liiniseade-ventiil (vooluhulga reguleerimiseks); 3. radiaatori reguleer-ventiil( vooluhulga reguleerimiseks ); 4. reguleerventiili termostaat (arvestab ruumi tulevat lisasoojust (päike, elektri- seadmed)); 5. soojakulu arvesti; 6. tsirkulatsioonipump; 7. temperatuuriandur väljas. Nii püstiku kui ka radiaatori reguleerventiilile antakse projektiga sealt läbiv vajalik vooluhulk (eelseade arv). Seda kontrollitakse süsteemi häälestamisel reaalsel tööreziimil ja vajaduse korral korrigeeritakse. Reguleerimise kohta vormistatakse vastav akt. 7.3 Peamised nõuded küttesüsteemide ehitamisel ja ekspluateerimisel 4. Küttesüsteemi võimsus peab vastama hoone soojakadudele. Ta peab andma
annaabi.ee 
