ulatuses terminaalseid kordusi Terminaalsete kordustega DNA molekulid rekombineeruvad, ja tekivad konkatemeerid (sama genoomi lineaarsed kordused) T4 DNA molekulid on otstest redundantsed ja tsirkulaarselt permuteeritud Redundantsed – sisaldavad otstes samu järjestusi Tsirkulaarselt permuteeritud – algavad suvalisest geenist Põhjus: Faagi genoomi kapsiidi pakkimisel lõigatakse konkatemeerid lahti kindla pikkuse tagant, mis ületab genoomi suuruse Faagidel esineb geenide kattuvus
molekulist DNA sünteesi järgselt). Selleks, et üksikahelalistele regioonidele sünteesitaks komplementaarsed ahelad, moodustuvad konkatemeerid (sama genoomi lineaarsed kordused). Konkatemeeride lahtilõikamine toimub faagi genoomi kapsiidi pakkimisel konstantse nukleiinhappe pikkuse tagant (ületab genoomi täismahu). Seetõttu on T4 DNA molekulid oma otsmistelt järjestustelt redundantsed (sisaldavad samu järjestusi, näit. abcdefg....wxyzabc) ja tsirkulaarselt permuteeritud (võivad alata suvalisest geenist, näit abcdef...xyzabc ja defghi...xyzabcdef jne.). Lisaks geneetilistele katsetele kinnitasid T4 kromosoomi terminaalsete järjestuste redundantsust ja DNA molekulide tsirkulaarset permuteeritust hübridisatsioonikatsed. T4 DNA-d töödeldi 3' eksonukleaasiga. Selle protsessi tulemusena tekkisid molekulid, mis sisaldasid mõlemas otsas üksikahelalisi järjestusi, mis olid komplementaarsed (kleepuvad otsad)
KNS-i häired. Risk perforatsiooniks mediastiniit, pleuriit, peritoniit, trahheoösofageaalne fistul, striktuur. Striktuuri ennetavat ravi tuleb alustada kohe peale söövituse teket! Suremus striktuuri järgsete komplikatsioonide tõttu alatoitumus, kaalulangus, aspiratsioonipneumoonia. Dgn: Esmane endoskoopia 48h vältel!, et fikseerida söövituse aste Söövituse astmed: I pindmine erüteem II haavand lineaarselt või tsirkulaarselt limaskestal III sügav haavand lihaseni või perforatsioon Ravi: AB ravi, rohkelt juua, tsitruseliste mahl, Omeprasool, steroidid (mitte III astme puhul), antioksüdante seleenipreparaadid, sukralfaate (vaja prostaglandiinide sünteesis elastiiniks). Üldseisundi stabiliseerimine ,kontroll. Peale ägeda stm. möödumist näilise heaolu periood,mille kestel võib hakata kujunema striktuur. Kontroll: Ösofagoskoopia 10 p möödudes, radiograafia 1,3,6,12 kuu järgselt. Sondeerimine pehme
KNS-i häired. Risk perforatsiooniks mediastiniit, pleuriit, peritoniit, trahheoösofageaalne fistul, striktuur. Striktuuri ennetavat ravi tuleb alustada kohe peale söövituse teket! Suremus striktuuri järgsete komplikatsioonide tõttu alatoitumus, kaalulangus, aspiratsioonipneumoonia. Dgn: Esmane endoskoopia 48h vältel!, et fikseerida söövituse aste Söövituse astmed: I pindmine erüteem II haavand lineaarselt või tsirkulaarselt limaskestal III sügav haavand lihaseni või perforatsioon Ravi: AB ravi, rohkelt juua, tsitruseliste mahl, Omeprasool, steroidid (mitte III astme puhul), antioksüdante seleenipreparaadid, sukralfaate (vaja prostaglandiinide sünteesis elastiiniks). Üldseisundi stabiliseerimine ,kontroll. Peale ägeda stm. möödumist näilise heaolu periood,mille kestel võib hakata kujunema striktuur. Kontroll: Ösofagoskoopia 10 p möödudes, radiograafia 1,3,6,12 kuu järgselt. Sondeerimine pehme
munandimanuse serval liitunud organ, millel eristatakse pead, keha ja saba. Munandimanuse kõige jämedam osa munadimanuse pea asetseb mäletsejalistel dorsaalselt, kuldil kranioventraalselt ja täkul kraniaalselt, ulatudes poolkaares üle munandi peamise otsa. Peale järgneb munadimanuse keha ja viimasele lingulaadne munandimanuse saba, mis läheb üle seemnejuhaks. Munadimanuse sein sisaldab seemnejuha suunas kord-korralt paksenevat, tsirkulaarselt paiknevaid silelihasekiududest koosnevat lihaskesta. Munandimanuse sabamine ots on seotud munandimanuse sabaga munandi pärissideme kaudu. Munandimanuse sabaside paikneb munandikinnises ja seostub munandimanuse saba vaginaalkesta parietaallehega. Seemnejuha on munandimanuse juha vahetuks jätkuks, ühendades viimast kusiti vaagnaosaga. Seemnejuhal eristatakse seemneväädis paiknevat seemneväädiosa, sellele järgnevat abdominaalset osa ja vaagnaõõnde suunduvat vaagnaosa. Alates
liitunud organ, millel eristatakse pead, keha ja saba. Munandimanuse kõige jämedam osa munadimanuse pea asetseb mäletsejalistel dorsaalselt, kuldil kranioventraalselt ja täkul kraniaalselt, ulatudes poolkaares üle munandi peamise otsa. Peale järgneb munadimanuse keha ja viimasele lingulaadne munandimanuse saba, mis läheb üle seemnejuhaks. Munadimanuse sein sisaldab seemnejuha suunas kord-korralt paksenevat, tsirkulaarselt paiknevaid silelihasekiududest koosnevat lihaskesta. Munandimanuse sabamine ots on seotud munandimanuse sabaga munandi pärissideme kaudu. Munandimanuse sabaside paikneb munandikinnises ja seostub munandimanuse saba vaginaalkesta parietaallehega. Seemnejuha on munandimanuse juha vahetuks jätkuks, ühendades viimast kusiti vaagnaosaga. Seemnejuhal eristatakse seemneväädis paiknevat seemneväädiosa, sellele järgnevat abdominaalset osa ja vaagnaõõnde suunduvat vaagnaosa
munandimanuse serval liitunud organ, millel eristatakse pead, keha ja saba. Munandimanuse kõige jämedam osa munadimanuse pea asetseb mäletsejalistel dorsaalselt, kuldil kFranioventraalselt ja täkul kraniaalselt, ulatudes poolkaares üle munandi peamise otsa. Peale järgneb munadimanuse keha ja viimasele lingulaadne munandimanuse saba, mis läheb üle seemnejuhaks. Munadimanuse sein sisaldab seemnejuha suunas kord-korralt paksenevat, tsirkulaarselt paiknevaid silelihasekiududest koosnevat lihaskesta. Munandimanuse sabamine ots on seotud munandimanuse sabaga munandi pärissideme kaudu. Munandimanuse sabaside paikneb munandikinnises ja seostub munandimanuse saba vaginaalkesta parietaallehega. Seemnejuha on munandimanuse juha vahetuks jätkuks, ühendades viimast kusiti vaagnaosaga. Seemnejuhal eristatakse seemneväädis paiknevat seemneväädiosa, sellele järgnevat abdominaalset osa ja vaagnaõõnde suunduvat vaagnaosa. Alates
GAPS (Üldine abstraktne töötlussüsteem) - Seisundid esindavad protsesside lõpptulemusi: nooled tähistavad ’mõju’ - Kesksed mõisted: kodeerimine, mälujälg, ekfooria, ekfooriline informatsioon - Ekfooria on protsess milles mälujäljes sisalduv info kombineeritakse meeldetuletamise ajenditega ekfooriliseks informatsiooniks: viimane määrabki taaskogemise iseloomu Probleeme: - Algul väideti et printsiip defineeritud tsirkulaarselt: kuid see kriitika pole absoluutne – meenutamisaegne kontekst on eksperimentaalselt manipuleeritav st saab ennustada tulemusi - Meenutamine on teatud juthudel keerukas probleemilahendus ja ei sõltu ainult mälu ja konteksti info kattumisest - Kui mälujälje ja hetke konteksti info viiks alati teadlikule meeldetuletamisele siis neid olukordi leks iga päev ülipalju kuid tegelikult on neid palju vähem. Seega printsiip ei
annaabi.ee 
