Ametniku surm A.Tsehhov Ühel kaunil õhtul istus mitte vähem kaunis eksekuutor Ivan Dmitrits Tservjakov teises toolireas ja vahtis läbi binokli ,,Corneville`i kelli". Ta vahtis ja tundis enese õndsuse tipul olevat. Kuid äkki... Juttudes esineb tihti see ,,kui äkki". Autoreil on õigus: elu on nõnda täis ootamatusi! Kuid äkki kiskus ta nägu krimpsu, silmad kissi, hingamine peatus...ta tõmbas binokli silmade eest, kummardus ja ... atsihh!!! Aevastas, nagu näete. Aevastamine pole kellelegi ja kuskil keelatud. Aevastavad nii matsid kui politseimeistrid ja vahel isegi salanõunikud
varakult tõsimeelseks ja sügavalt novaatorlikuks. ,,Ametniku surm" (1883). Novelli motiiv on inimväärsuse täielik puudumine, lakeilik teenistusvalmidus ,,kõrgemate" ees. Süzee põhineb väikeametniku ja kõrge ülemuse kokkupõrkel. Istudes teatris ning etendust nautides juhtus Tservjakovil inimlik äpardus. Mõistes, et ta piserdas üle enda ees istuva teedevalitsuses töötava tsiviilkindrali Brizzalovi, oli ta meelerahu kui käega pühitud. Tservjakov tundis, et peab ametniku ees vabandama, et too teda matslikuks ei peaks. Ta teeb seda oma äärmiselt pealetungival viisil ning tagajärjeks on tõsiasi, et Brizzalov vihastab ta peale hirmsasti.Brizzalov kujutab kapriisset vanameest, kes on harjunud ametnike peale karjuma. Ta on koomiline, kuid inimlik. Tservjakov toimib alandlikult igaks juhuks. Ussikest nöökides nõuab kirjanik talt inimeseks saamist. ,,Paks ja peenike"(1883).
Tsehhovi novellid ,, Ametniku surm" Põhiidee oli kuidas südamepiin võib su hukatusse viia. Kindral- tugev isiksus, ärritab kui teda tüüdatakse Tservjakov- viisakas, südamlik ning häbelik. ,,Palat nr 6" Põhiidee- inimene kes vaatab oma ümbritsevad maailma kibestunult ja ideetu piguga, lõpetab oma elu samamoodi nagu ta enda maailma ja inimesi enda ümber näeb. Andrei Jetimots talupoeglik välimus, olemus tal ettevaatlik ning tal raskusi äraütlemisega Ivan Dmitrits- närviline ja umbusklik, raske leida sõpru, välimus tal kahvatu ning kõhna kehaehitusega. ,, Inimene vutlaris"
rumal,nägemaks et ta naisel on armukesed. Kui mees oma sõbrad külla kutsus ,märkas mees et ametnikud on külas.Seega ei hakanud ta kunagi segama ka neid, ning läks kodust minema. Kuid kui ta õhtul koju tuleb, ning toit,mis teda ootamas oli , on jahtunud . Lihtsalt hämmastav , kuidas inimesed on niii väiklased , et inimestesse suhtutakse vastavalt tema haridusele või tähtsusele maailmas. ,,Ametniku surm". Novell, mis räägib sellest, kuidas Tservjakov kohmetus , kuna oli aevastanud tsiviilkindrali peale. Mees hakkab kindralilt igal võimalusel vabandust paluma, kuna tema jaoks on tegemist ikkagi mehega,kes teenis teedevalitsuses.Tservjakovi vaevas tohutu kahetsustunne , ning ta ei saanud sellest aevastamisest mitte kuidasgi üle ega ümber.Kindral oli mehele andnud juba esimesel vabandamisel andeks, ning arvas seeläbi , et mees pilkab teda oma pideva vabandamisega.Süümepiinad aga tapavad lõpuks mehe.
Esimese klassi kupee. Seal istus naine ja hakkas kuulsale kirjanikuler enda elu kurtma. Et oh nii raske... olin vaene.. aga siis abiellusin rikka vana mehega. Kui ta suri, olin rõõmus ja sain ka varandust jne...olin õnnelik, aga nüüd on mu teel jälle takistus........ ... teine rikas vanamees. Ametniku surm Teatris vaadati ,,Corneville'i kelli". Kogematta aevastas Tservjakov tsiviilkindrali Brizzalovi. Ta vabandas. Ta oli murelik ja vabandas pausi ajal. Kodus muretses ta veel ja läks uuesti tema juurde järgmine päev vabandama. To hakkas juba närvi minema. Siis tahtis ta kirja teel vabandada, aga ta läks siiski ise kohale järgmine päev. Too läks ülinärvi ja käratas. Ta läks väga murelikult koju, heitis voodisse ja suri. Paks ja peenike. Vanad koolikaaslased kohtusid raudteejaamas
ühe teema või konflikti ümber. "Ametniku surm" Novell räägib ekskuutor Ivan Dmitrits Tservjakovist, kes ühel õhtul teatris "Corneville´i kelli" vaadates nii õnnetult aevastas, et piserdas märjaks tema ees istuva tsiviilkindral Bezzalovi pealae. Vabandanud kohe, jätkas ta siiski vabandamist veel vaheajalgi, sest talle tundus, et nii kõrge ametnik ei saa ometi nii lihtsalt andestada. Kodus rääkis Tservjakov juhtunust naisele ja to soovitas uuesti vabandama minna, et võib olla endast halva mulje jätnud ning läks järgmisel päeval kindrali kantseleisse end veel kord vabandama. Kindral, kes asja juba unustanud oli, ärritus silmnähtavalt. Tservjakov kavatses õhtul Bezzalovile vabanduskirja kirjutada, kuid pidas siiski õigemaks järgmisel päeval veel ise vabandama minna. Kui kindral jälle Tservjakovi enda ees nägi, vihastas ta nii, et ainult kraaksatas: "Käi välja!!" Automaatselt
saj on vene kirjanduses palju kujutatud väike inimene. Ts mäletas suurepäraselt Gogoli tekste. Ts ei ole ise väikeametnik olnud. Ts loob hoopis teistsuguse väikeametniku kuju. Teised kujutasid väikeametnikku kui alandatud ja solvatud kuju. Ts kirjutab sellised tekstid, kus ta hakkab avalikult ironiseerima väikeametnike üle. Üks tuntuimaid tekste ongi ,,Ametniku surm" tegevus toimub teatris. Peategelane istub teises reas ja jälgib Offenbachi operetti. Ametnik on Tservjakov (tservjak ussike, vihmauss). Gogoli Sineli peategelase nimi oli Basmatskin (saabas). Ussike asub veel allpool saabast. Mees naudib etendust. Ta aevastas ja mõtles, et äkki ta segas kedagi. Ta segas kindrali. Ta märkab, et need piisad asuvad kindrali kiilaspeal. Tservjakov hakkab vabandama. Kindral ütleb, et kõik on korras. Tservjakov ei rahuldu. Ta vabandab uuesti. Kodus soovitab naine kindrali juurde uuesti vabandama minna. Tservjakov lähebki
leppida tähendab kaasa aidata. ,,Ametniku surm" (1883). Novelli motiiv on inimväärsuse täielik puudumine, lakeilik teenistusvalmidus ,,kõrgemate" ees. Süzee põhineb väikeametniku ja kõrge ülemuse kokkupõrkel. Istudes teatris ning etendust nautides juhtus Tservjakovil inimlik äpardus. Mõistes, et ta piserdas üle enda ees istuva teedevalitsuses töötava tsiviilkindrali Brizzalovi, oli ta meelerahu kui käega pühitud. Tservjakov tundis, et peab ametniku ees vabandama, et too teda matslikuks ei peaks. Ta teeb seda oma äärmiselt pealetungival viisil ning tagajärjeks on tõsiasi, et Brizzalov vihastab ta peale hirmsasti.Brizzalov kujutab kapriisset vanameest, kes on harjunud ametnike peale karjuma. Ta on koomiline, kuid inimlik. Tservjakov toimib alandlikult igaks juhuks. 13. Marie Underi looming. 1 luuletus peast. Looming: Esimene looming ilmus Muti varjunime all ,,Postimehes" Underi enda teadmata.
annaabi.ee 
