Interfaas enne jagunemist toimub DNA Kahekordistumine.Rakus on kahekromatiidilised kromosoomid,organellide arv suureneb,ATP süntees,tsentrioolid kahestuvad.1.jagunemine,Pro:tuumamembraanid lagunevad,tuumakesed kaovad,moodustavad kääviniidid,tuuma membraanid lagunevad,homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ja kromadiidid vahetuvad omavahel võrdsepikkusega otsi kromosoomide ristside.Meta:homoloogilised kromosoomid koonduvad raku keskossa,kääviniidid kinnitavad tsentromeetri klülge.Ana:toimub homoloogiliste kromosoomide lahknemine poolusele,liiguvad 2 kromodiidilised kromosoomid;lahknemine on sõltumatu-kumbki tütarrakk,saab nii isalt kui ka emalt pärit homoloogilisi kromosoome.Telo:rakumembraan nöördub sisse,tsentrioolid kahestuvad uuesti,tsütokinees,rakk jaguneb 2 ja moodustub 2 rakku.Kahe jagunemise vahel on lühike interfaas,DNA kahekordistumist siis ei toimu.Kromosoomid lahti ei keerdu ja tuuma membraan ei sünteesita.2
- esineb mõnedel putukarühmadel, mesilased, lehetäid, vähilaadsed, mõned sisalikud, kahepaiksed, kalad. Mitoos Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud Mitoos jaguneb: 1) Karüokinees- tuuma jagunemine 2) Tsütokinees- Tsütoplasma jagunemine Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeetri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Interfaas- faas kahe mitoosi vahel, ettevalmistus jagunemiseks 1) DNA replikatsioon 2) ATP süntees 3) Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv 4) Tsentriool kahestub Profaas Ettevalmistav faas Etapp nr. 1, kromosoomid muutuvad nähtavaks. Tsentrioolid liiguvad pooluste poole, nende vahele tekivad kääviniidid Metafaas Rändamisfaas 2. faasis kromosoomid rivistuvad ekvatoriaaltasandile Anafaas eraldumisfaas
Prometafaas: Selles faasis on tsentrioolid juba liikunud vastaspoolustele, ent on endiselt seotud kääviniitidega. Tuumamembraan jaguneb vesiikuliteks, tuumake kaob ning kromosoomid kinnituvad mitoosi käävile. Vesiikulid jäävad nähtavaks kogu mitoosi vältel. Kääviniidid, mis algselt olid väljaspool tuuma, hõlmavad nüüd ka selle ala, kus enne oli tuum. Metafaas: ehk rändamisfaas. Käävniidid kinnituvad ühe otsaga tsentriooli ja teise otsaga kromosoomi tsentromeetri külge. Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile ja tekib ekvatoriaal- ehk metafaasi tasand. Anafaas: ehk eraldumisfaas. Kromatiidid liiguvad poolustele ja kääviniidid lühenevad. Rakk venib ja poolustevaheline kaugus suureneb. Telofaas: ehk rekonstrueerimisfaas. Toimub tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine. Kääviniidid kaovad ja tekivad tuumakesed. Kromosoomid organeeritakse tsentrioolide ümber ja tulevane tuumamembraan alustab moodustumist nende ümber.
Paljunemine ja areng Mitoos Rakutsükkel on raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos toimub kõigis keharakkudes ning jaguneb kaheks: 1. Karüokinees – tuuma jagunemine 2. tsütokinees – tsütoplasma jagunemine Inimese kehas on 46 kromosoomi. Kromotiidid on ühendatud tsentromeetri abil. Üks kromotiid koosneb ühest DNA molekulist. Replikatsioon on koopia valmistamine olemasolevast DNA-ahelast. Kui DNA replikatsiooni käigus tekkinud vigu ei suuda ensüümid parandada, siis tekivad mutatsioonid. Mitoosi faasid: 1. Interfaas → selgelt näha rakutuum, aga mitte kromosoomid → DNA replikatsioon → tsentrisoomid kahekordistuvad → suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv → ATP süntees 2. profaas (ettevalmistav faas)
Tsentrioolid liiguvad poolustele 2. Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks 3. Kujuneb kääviniidistik (valguline niidistik tekib tsentrioolide vahele) 4. Tuum suureneb, tuumamembraanid lõhustuvad, tuumakesed (tuuma sees, valgusüntees Rrna) kaovad Metafaas (rändamisfaas) 1. Kromosoomid koonuduvad ekvatoriaaltasandile 2. Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentrosoomi tsentromeetri külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas (eraldumisfaas) 1. Kääviniidid lühenevad 2. Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) Telofaas (rekonstrueerimisfaas) 1. Kääviniidid kaovad 2. Tekivad tuumakesed 3. Sünteesitakse uued tuumamembraanid 4. Toimub tsütokinees – tsütoplasma jagunemine Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse
ja polüembrüoonia(viljastatud munaraku jagunemine) Mitoos Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud Mitoos jaguneb: 1) Karüokinees- tuuma jagunemine 2) Tsütokinees- Tsütoplasma jagunemine Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeetri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Interfaas- faas kahe mitoosi vahel, ettevalmistus jagunemiseks 1) DNA replikatsioon 2) ATP süntees 3) Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv 4) Tsentriool kahestub Profaas Ettevalmistav faas Etapp nr. 1, kromosoomid muutuvad nähtavaks. Tsentrioolid liiguvad pooluste poole, nende vahele tekivad kääviniidid Metafaas Rändamisfaas 2. faasis kromosoomid rivistuvad ekvatoriaaltasandile Anafaas eraldumisfaas
24. Mis on haploidsus, diploidsus ja polüploidsus? Haploidsus - indiviidi (raku) kromosoomistiku poolkordus. Nt inimese haploidsetes sugurakud 23 kromosoomi Diploidsus -indiviidi(raku)kromosoomistikuson kromosoomi komplekt kahekordne. Nt. enamikel taimedel ja loomadel valdav osa elutsüklist keharakud on diploidsed Polüploidsus - kromosoomikomplekt võib olla mitmes korduses (üle kahe). 25. Kromosoomi ehitus Koosneb kahest pikast kromatiidist, mis on omavahel seotud tsentromeetri abil. 26. Mis on karüotüüp? Karotüüp on kogu organismi kromosoomide kuju ja arv. 27. Meioos ja mitoos Meioos – toimub sugurakkudes. Rakujagunemine, Diploidsest saab 4 haploidset tütarrakku. Koosneb reduktsioonijagunemisest ja ekvatsioonjagunemisest. Mitoos – toimub kõigis rakkudes. Toimub kromosoomide võrdväärne jagunemine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on identsed. Kuna rakkude arv suureneb, siis on tagatud organismi kasv.
annaabi.ee 
